Esmaspäev, 27. detsember 2010

Pekist Priiks ?

eile oli vastu kõiki ootusi üks tore ja lihtne päev (sest ma ei pidanud seekord Andiga ühes paadis olema :E). kui laupäeval tekitas Mäx kerget paanikat, öeldes et kaevab rajal oma maasturit hangest välja ja et pooled inimesed üldse ei tulegi, siis pani see ennastki vähe kahtlema. valmistusin halvimaks - panin kotti sokke ja geele ja täislaetud mobiiltelefone... kuid kõige kasulikumaks oleks osutunud hoopis üks korralik kaart. oh Mäx, Mäx! ise nii tark ja ilus mees, aga kaartidest ei tea vist tuhkagi (oma tõelist arvamust ja roppu sõimu kirjutan uues salablogis, mida asjassepuutuvad kaunishinged lugeda ei saa :P).
kuna kepikõnnihuvilisi peale minu ei olnud mitte kedagi - kujutage ette 5 tundi üksinda keppimist :( - siis surati mulle näpu vahele google'st väljaprinditud ilma mõõtkavata kaart, kus kahvatul hallil taustal olid teed märgitud kahvatu halli joonega. legend "siit pööra paremale, sealt pööra vasakule" oli ilma distantsideta, nii et ise tuli nuputada, kas vasakule keerama peaks saja meetri või kahe kilomeetri pärast. vähemalt lunastas Mäx end sellega, et omas väga vastutulelikku isa, kes mulle paar korda vastu tuli ja autoga õigele teele transas.
ainus mälestus päev hiljem on suuuuuur verilihal vill paremal kannal, mis teeb jalanõude kandmise sündmuseks omaette. aga sellist tunnet küll ei ole, et oleks nüüd hirmsasti pekist prii või midagi...

õhtul vaatasin televusserist seda aasta sportlaste pärgamist. täitsa viisakas meelelahutus, etenduse stsenarist polnudki päris andetu tegelane. minu teadvusse jõudis aga hoopiski üks laul. see meeldib mulle juba varasemast, aga eileõhtuses kontekstis näitas ennast hoopis uues valguses.
"on suurtel meestel suured teod..." sellest saavad vast kõik aru.
"kallis sõber, sind austan ma... sa tead, see tunne alles jääb..." spordikontekstis natuke ootamatu, nõus? aga ma pole asjata maailmatoimimise teooriaid õppinud, ilma et ei suudaks enda jaoks väga tugevaid seoseid leida :)
sinu igipõline konkurent, kes alati esimese koha ära napsab. sinu valu paremas hüppeliigeses, mis viimased kilomeetrid põrgupiinaks muudab. sinu väsimus, mis tuleb alati valel ajal. sinu vanus, mille kuuma hingeõhku kogu aeg kuklas tunned. sinu emotsioonid, mis ei lase keskenduda ja endast kõik anda. sinu masendus ja tüdimus, mis paneb küsima - mis mõte sellel kõigel on.
see on su sõber ja seda sa austad.

Teisipäev, 21. detsember 2010

mis on tegelikult elus oluline?

one must look at the bigger picture.

Reede, 17. detsember 2010

õudusunenägu

ma nägin täna öösel unes, et oli mingi tri võistlus (küngaste järgi tundus et pühajärve). suur kamp läks rattale korraga ja jäigi üksteist segama ja tropis sõitma. õudus seisnes aga selles, et ma ei suutnud kuidagi oma käsi aerobar'ile saada, sest need olid liiga kitsalt ja liiga kaugel ees. ja neid pehmendusega kohti ka ei olnud :( jäingi sinna lenksule küünitama ja vaatama, kuidas konkurendid kõik hoo sisse said ning minust mööda sõitsid... midagi sellist.
täitsa kole onju.

aga ujumine on juba ujumise moodi. viimaks hakkab kohale jõudma, mida Maire meile põmmpeadele üritab bassu servalt õpetada :P paraku tahab ta meist teha midagi, milleks me ei ole loodud :Dpilt pärit SIIT

Teisipäev, 14. detsember 2010

pulsikellast

saatsin mingi aeg tagasi pulsika soome remonti, sest tarkvaraga oli probleem ja rihm oli ka katki. täna sain vastuse.
sellega seoses on mul vastakad tunded :P selle komplektiga on mul olnud mitu korda muret, nüüdne oli vist juba kolmas või neljas kord vähem kui kahe aasta jooksul, kui pidin pöörduma tootja poole, et midagi parandada. päris palju, eks.
teiselt poolt aga on kõikidel puhkudel asjad laabunud kenasti ja kiiresti, ses mõttes pole mul suuntole mitte ühtegi pretensiooni. üks viga oli puhtalt minu enda süü (tunnistan ausalt üles et toppisin gps'i lekkivad patareid), aga vidin vahetati tasuta ümber. nüüd saadeti mulle aga hoopistükkis tuliuus kell :) tegelikult, kui mõtlema hakata, on nüüdseks kõik ära vahetatud - nii kell, pulsivöö, kui gps...

Esmaspäev, 13. detsember 2010

olukorrast Jänese rajal

laupäeval oli ette nähtud ühissuusatamine, aga mul jäid suusad koju ning tegin kepikõndi. mõtlesin, et uurin jänese rada, kuidas seal läbitavusega on. kuidagi ei olnud, sahka polnud näinud ei uus promenaad ega papliallee. sissetallatud kitsas rada, suusajäljed. samas vastaskaldal oli kenasti sahaga puhtaks lükatud peaaegu lodjakojani.
igatahes, vaatasin dendropargis liuglevaid suuskureid ja otsustasin, et kepikõnd on väga vale sport selliste lumeolude juures :P
pühapäeval suuski koju enam ei jätnud, tegi
n ca 2 h dendropargis ja ovaalidel. ei saa mina aru, kuidas ma veel kaks talve tagasi suutsin kukkuda pea igal nõlval nii sprindirajal kui dendros... tehnika hakkab tagasi tulema ja sellega koos ka tunne, et suusatamine on üks imeline asi :) enam ei olegi vere maitse suus...ülimalt temaatiline pilt pärit SIIT

Neljapäev, 9. detsember 2010

TriSmile seminar (ja koogist tuleb ka juttu)

eile oli werneris teine seminar. natuke baasettevalmistusest ja siis koormustestidest.
nipped-nopped.
* baasettevalmistuse mõju jõuab kõige paremini kohale alles 12 kuu möödudes, kuigi esimesi tulemusi võib juba 3 kuu pärast täheldada
* kui ajastada lõdvestust (jooga, massaazh, venitus), siis seda teha puhkenädala algusesse
* tippkoormusnädala tunnid võiksid jaguneda nii (alates esmaspäevast): puhkus-2-3-1-2-3-1 et nädala keskel oleks üks tipp ja nädalavahetusel teine. halb mõte on teha nii, et nädala sees iga päev tunnike ja nädalavahetusel mõlemal päeval 4 tundi
* enne võistlust tuleks trenni intensiivsust madaldada, aga mahtu vähendada ei tohiks

koormustestidest tuli välja, et minuga saab vabalt finishiheitluses heidelda, sest lõpuspurdi võimed ei ole head (kuigi elu on natuke ka muud näidanud) :)
tähistasime Aini loobumist "tippspordist". olime rõõmsad, sest nüüd on ka teistel Hawaiil võiduvõimalus :P leidsime üksmeelselt, et Aini sisemus on palju suurem kui välimus.

ja koogist! werneri "triatlonisõbra kook" on nämma! põhi oli väga maitsev, küpsis krõmpsus meeldivalt ja oli mõõdukalt magus. kohupiim parajalt kreemjas ja mahe. aga katte kallal natuke noriks, see oli kuidagi arusaamatu - maasikad ja mingid kollased pallikesed ja piparmünt mis polnud piparmündi maitsega (äkki oli hoopis basiilik?). kui ma teeksin seda kooki ise, siis paneksin peale rohkem SÄRTSU, näiteks sidrun, pohl või astelpaju, et ka C-vitamiini saaks. (jah, võite mu soovituse wernerisse edastada :P) ning millegipärast olin eeldanud, et peale tehakse shokolaadiga naeratuse emotikon...

Esmaspäev, 6. detsember 2010

koormustest

käisin täna vomax'is. mingi kerge kõhutõbi on olnud juba paar päeva ja suusatamislihased on veidi hellad - istudes ei saa jalga üle põlve tõsta :P ei tahtnud lindil eriti pingutada ka, nii et max pulss ilmselt pole see.
ühes eelmises postituses on kirjas ka varasemad andmed. aprilli test on tehtud ülikooli kliinikumis. kokkuvõttes on hingamisnäidud kõvasti paranenud, muu jäänud suhteliselt samaks. kopsumaht ja ventilatsioon ~120% normist.
üldine tarkus on see, et mu anaeroobne lävi on kõrge ja enamus tööd peaks toimuma selles vahemikus. kuna aga seda ületades tuli "sein" ette väga kiiresti, peaksin võistlustel kindlasti vältima pikemaajalist viibimist üle 175 tsoonis. mäest üles sõites seega mitte kõike välja panna, sest kõrgest pulsist taastumine võtab liiga kaua aega.
suvel on ka kehakaal paari kilo võrra väiksem, siis peaks (arvutuslikult) VOmax olema natuke üle 45.

taastumispulss 423; 430; 415 (vastavalt 2009, 2010 aprill 2010 detsember).
VOmax 43,2; 44,1; 43,5
max pulss 184; 187; 182 (pulsikell on ka kõrgemaid näidanud)
anaeroobne lävi 175; 184; 175
aeroobne lävi 155; 160; 153
max ventilatsioon 107; 114; 126 l/min

kambaga Mammastes

laupäeval tegime matka asemel suusatamise. sõitsime Mammastesse, Ain seletas veidi tehnikanippe ja siis oli igaüks enda eest. täitsa ok rada, piisavalt vaheldusrikas. lund ka parasjagu.
ja spordi ohvriks langes minu teine varbaküüs (esimene tuli ära ujudes...). pediküüri pealt saan nüüd raha kokku hoida. :D

Pühapäev, 28. november 2010

esimene suusk

täna läksime Triinuga Lähte radadele. noh... andis suusatada küll, aga täit mõnu ei saanud. lumekiht pigem õhemapoolne, klassikajälg ise sisse sõidetud, muld ja rohututid siin-seal väljas. ilm oli muidugi väga kena, päike ja tuulevaikus. ega seal suuri nõlvu ei olnudki, aga seekord kukkumist kirja ei saanud. paar kobamist oli, sest suusad kippusid teinekord ühte jälge sõitma :)
tunnike nikerdamist, tehnika hakkas tasakesi meelde tulema. eilne ujumine polnud ka nii ära tapnud, kui kartsin.
üits illos pilt Triinult:

15 km ujumine Auras

ongi tehtud! mul oli eesmärgiks 1 km ja mõned pudinad peale, aga kuidagi venis see asi seal 5 km peale :)
1 km tegin aja peale, umbes-täpselt 28 min. kuna rajal oli veel 2-3 ujujat, siis ei olnud see kindlasti kõige kiirem aeg. krool rinnuli, natuke ka selili ja konna kah.
siis järgmiseks eesmärgiks võtsin 3,8 km täis saada. kasutasin ka labasid, lesti ja lauda. ujusin jälle erinevaid stiile, vahele ka abivahenditega erinevaid tehikaid. paar korda käisin joomas ja venitamas (siis panin kella kinni). 2,8 km läbisin 1:50 ajaga.
kõht läks tühjaks ning käed hakkasid vedelateks makaronideks muutuma. Ain käis kogu aeg kiusamas et "no palju sa ujud" ja "no tuleb ikka 5 km täis". vingusin ja mossitasin küll, aga kuidagi märkamatult need meetrid ikka kogunesid. siinkohal suur tänu uuele ja läikivale vidinale (aitäh Merikesele), mis mind ilmselt selle 5 km'ni aitas :)
kui ikka konkreetset tulemust kogu aeg näed, siis on stiimul parem kah. klikk ja jälle number suurem. ma teadsin juba ette, et kui 25m või 50m kaupa neid otsi seal lugema peab hakkama, siis on mul esimese 5 minuti jooksul kõik sassis ja ahastus peal.
viimase 1,2 km läbimiseks kulus 48 minutit, jällegi erinevad tehnikad ja abivahendid. pika ligunemise peale tuli sõrmeotstest nahka maha ja kella rihm läks poolenisti katki.
aga kokkuvõttes oli vahva! järgmine kord ujun kindlasti rohkem, nii 5 km 50m umbes :P
ja VIDEOT saab ka näha...

Kolmapäev, 24. november 2010

juba saab suusatada!!!

Lumeinfo andmetel on täna sisse aetud Kolgaküla suusarajad, lume paksus 20 cm! juhhuuu!!! ei saa mainimata jätta, et minu suurepärane maakodu asub sealt vaid napid 10 km. täna on mul küll kahju, et tartus elan...
*******
ja üksvahe tahtsin siin natuke vinguda, sest mul oli jälle pulsikaga probleem. see on juba kolmas kord, kui vaja komplektiga midagi putitada (katki on olnud gps ja vöö). aga tegelikult... teisipäeval sai kell basseinis suurel hulgal vett korpusesse, sest ma polnud patarei kaant korralikult kinni kruvinud. kuivatasin hoolega ja panin uue patarei ning kell töötab nagu ennegi. nädalavahetusel proovin, kas vana viga on veel alles. (pulsinäit kippus 149 juurde "kinni jääma" ning isegi kui vööd ümber keha polnud, näitas 149.)

Esmaspäev, 22. november 2010

TriSmile Team'i pühapäevane matk

Mäx ei lubanud seda pühapäevast piinaüritust enam Mäx'i matkaks kutsuda...
seekord tegi tempot Kersti, kes ilusti järgis 5+5 süsteemi. kamp oli suht suur, tipphetkel vist 13-14 inimest pluss koer. varbad märjaks ei saanud, muda kusagil ei olnud - boooooooring!
sain paremini paika oma järgmise hooaja eesmärgid. a-eesmärgiks on saavutada trismile - et ujudes, rattal ja joostes on pidevalt näos lai pingevaba naeratus, mitte kramplik huulipurev valugrimass :P
mul need spets-tallatoed ikka kipuvad hõõruma, tallavõlvile tulevad suured villid aga mida aeg edasi seda vähem. väga positiivne on see, et nende kolmetunniste matkade jooksul pole ahhilka endast märku andnud :D
eelmine oli minu tippkoormuse nädal, kokku tuli üle 8 tunni ja kehal pole häda midagi. teate ju küll, kuidas soovitatakse kohe peale trenni süüa. Ain andis hea soovituse - kodujuust kodumoosiga, valk ja süsivesik, aga mitte liigselt suhkruid. mulle sobib see suurepäraselt, ma ju "toodan" igal aastal hulga moosi, mida ise ära tarbida pole jõudnud.
sel nädalal kavatsen ainult ujuda, teisipäeval tehnikat ja laupäeval pikka maad. proovin teha kilomeetri aja peale ning kõik mis üle selle ujun, on vaid boonuseks :)

Neljapäev, 18. november 2010

esimene Kirilli trenn

eile külastasin FreeStyle Ride'i. võrdlusmomendiks on Priidu ja Risto trennid, kuigi nendest on jupp aega möödas.
peamised erinevused (või Kirilli eripärad): lugudel ei olnud selget rütmi, liigutusi oli kohati raske muusikasse panna; minu jaoks oli kokkuvõttes tempo liiga kõrge. Kirill väga kenasti ütles, kui kõrgele peaks pulss minema ja et ärge pingutage kui ei jõua ja et nüüd võtke kergemalt ja hingake läbi nina. ses mõttes ta pööras suht palju tähelepanu. aga ikkagi - minu meelest hakkab inimene alateadlikult järgima seda mida näeb. ja kui ma ikka näen Kirilli sihvakaid koibi ulmelise kiirusega silme eest mööda vilksatamas, siis paratamatult kipub mu enda tempo ka kiiremaks.
veel oli Kirill suhteliselt vaikne. kui mõelda sellele, et Elvise ja ka Risto häält kuuleb vabalt üle muusika (rääkimata Eglest, kelle karjumist kuuldakse ilmselt ka allkorruse toidupoes), siis Kirilli tekst läks mul kohati kaduma.
aga kuna praegu on mu täiskoormusenädal, siis külastan Kirilli trenni homme jälle :)

Esmaspäev, 15. november 2010

Mäx'i matk

pühapäeviti on TriSmile klubil kombeks minna õue ja otsida huvitavaid kohti, kus saaks jalad märjaks ning põlved poriseks. mõni aeg tagasi külastasime mingit vorbuse kandi küngast, sel laupäeval tegime tiiru lodjakoda-vasula järv-kõrveküla-raadi-anne kanal.
mulle hakkab vaikselt jooksmine meelde tulema, aga pulsinäitajad on ikka "huvitavad". kui eelmine kord 180 juures oli süda kurgus ning jaks otsas, siis seekord 180 juures polnud nagu häda midagi. iseenesest muidugi on see number üle mõistuse suur.
aga ujumine läheb see-eest hästi :)

Pühapäev, 7. november 2010

kajakiga Võrtsust Tartusse

laupäeval kupatati meid juba kell 8 (kaheksa!) hommikul bussi, et viia meid kajakkide kogunemispunkti jõesuusse. pidime veetma meeldivad 5-6 tundi ja sõitma ca 45-48 (sic!) kilomeetrit mööda päikesepaistelist ja maalilist emajõge, et õhtupoolikul randuda tartus ja lõpetada õhtu kerge saunlemisega. lubati rohkeid võileiva- ja supipeatusi.
oi kuidas meid peteti!!!
tegelikult pidin ma veetma rohkem kui ÜHEKSA tundi suuremate ja väiksemate jobudega, kellest kõige hullem paigutati minu kahesesse kajakki... pidin taluma joomist, suitsetamist, laulmist, laaberdamist ja ebaühtlasest sõudmistehnikast tingitud pidevat jõnkslemist. vett tuli ülevalt, alt ja selja tagant (aitäh kajakinaabrile), päike vilksatas mingi paar minutit ja kaldad olid ühtlaselt hallid-kollased. õnneks oli keegi hea inimene jõele punaseid ja rohelisi ujuvaid postikesi pannud, meie paatkond oli väga tubli ja sai enamusele pihta!
väga suur osa ajast kulus kaasmatkajate eest põgenemisele ja sellele, et kontrollida kas oma paadi tüür on ikka vees. nimelt leidsid "kallid klubikaaslased" et on vahva, kui tõstad tüüri veest välja ning vaatled ohutust kaugusest, kuidas paadi esimene inimene karjub "keera vasakule, kas sa siis ei näe et me sõidame kaldasse" ning tagumine inimene karjub vastu "ma ju keeran aga see ei tööta". päeva paremaid manöövreid tekitati just Kärevere silla juures, kus neetud peded meie paadil tüüri üles tõstsid ning me suure hoo ja elegantsiga võssa kihutasime.
minu alandlikule palvele timmida kajaki jalatugede kaugust vastas alatu Mäx "loomulikult" ning timmis neid vales suunas. sellest tulenevalt pidi vaene nõrk naesterahvas (mina) ise oma roosade kätega ette võtma paadiparanduse. keset möllavaid laineid ja põhjatut sügavikku sooritasin eluohtliku akrobaatikatriki, et keerata end liikuvas kajakis ümber ja ulatuda kätega sinna kus tavaliselt varbad. kaasmatkajate ergutavate hüüatuste saatel ("kurat, kus fotokas on") ja paadinaabri toetava lause najal ("mida sa teed me lähme niimoodi ümber ju!?!?!?!?") sain sellega suurepäraselt hakkama.
õhtuks olid kõik juba Mäxi (peamine korraldaja) vihkama hakanud ja me vaid naersime suurest heameelest, kui ta oma ühese kajakiga pimeduses kurjade kalameeste nööridesse sõitis.

ühesõnaga, kuigi käed olid kogu aeg küünarnukini märjad ja alkoholi liiga vähe kaasas, veetsin imetoreda päeva heas seltskonnas kerget trenni tehes. kui poleks olnud Andit, siis oleksin poole maa pealt ära tulnud ja jäänud ilma vapustavalt ilusast pimedast jõest, kuhu paistsid vaid luunja kasvuhoonete kuma ja paar tähte poolpilvises taevas.
kuigi olen nüüd igaveseks minetanud oma (tsiteerin) "ilusa, malbe ja viisaka tüdruku" kuulsuse, tahan öelda:
aitäh Mäxile, "teisele pealikule", vapratele naistele, kaasvõitlejatele ning eriti Andile! :)
ahjah, pärast saunas selgus tõde. gepsud ütlesid 59 km ja enamus inimesi oli esimest korda kajakkides.
Priidu jutt.

Reede, 5. november 2010

kõik ruttu spinningusse - piitsa hakkab viibutama Kirill!

Fittestis on alates 16 novembrist võimalik treenida Kirill Kotshegarovi käe all!
hetkel on tunniplaanis kirjas, et ta annab teisipäeval Ride Marathon tundi ja pühapäeval FreeStyle Ride'i. ma juba ootan :P
ja üksvahe proovisin ka Body Balance tundi Arcticus. ei saanud eriti hästi aru selle kasulikkusest. oli nagu venitamine, aga asendid vahetusid liiga kiiresti, et sellest täit mõnu tunda. oli nagu oma keharaskusega mängimine, aga mulle sellest ei piisanud.

Reede, 29. oktoober 2010

uus harjutus

täna tegime Ainiga ujumises uut harjutust - veetunnetust :D see on niimoodi, et treener tegeleb parasjagu teistega ja siis sa lihtsalt molutad ja külmetad vees.
ja eelmisel nädalavahetusel lõpetas Fittest rattahooaja. tõsine värk!

Reede, 22. oktoober 2010

tagasi trennis

rõõm teatada, et tatt on alla andnud!
sel nädalal on olnud täitsa kobe tunne ja täna hommikul käisin lõpuks ujumas. erinevatel treeneritel on erinevad nipid, Ain-Alari tehnikatrenn algajatele sobib mulle väga hästi.
hull lugu on aga see, et nüüd päev otsa on olnud selline energialaks, et pole seda kusagile panna :P
***********************
huuu, ma täna sain uue kogemuse oma varbaküüntega :E
nagu ehk mäletate, osalesin augusti alguses kepikõnnimaratonil, kus väikesed tossud tegid jalgadele liiga. siiamaani imetlen tumelillasid küüsi, aga täna avastasin, et üks krõbiseb kuidagi naljakalt. hoolikal palpeerimisel selgus, et suure varba küüs puha lahti! väk! ja pole üldse valus ega midagi...

Reede, 15. oktoober 2010

täpi hakkab tõeliselt sporti tegema! :P

eile vaatasime Ainiga mu järgmise aasta plaani. üsna keeruline värk, päris täpselt on nädalate mahud ja erinevate trennide proportsioonid ette antud. täitsa hirm tuli peale :P
Aini soovitusel hakkan trenne kirja panema siia.
ma natuke seedin ja kõbin seda plaani, siis kirjutan siin kah.
*********************************
2011 peamised eesmärgid on Pühajärve TriStar111 ja Tallinna (jooksu)Maraton. teisejärgulised on Tartu (suusa)Maraton, Tartu Jooksumaraton.

intensiivsuse skaala: suusatamine-jooks-ratas. nädalate ja koormuste täpsem ajastamine võistluste suhtes toimub jooksvalt. süsteem on 3+1 nädalat.

november-detsember-jaanuar-veebruar:
rohkem rõhku lihastele. kus on nõrgad kohad, need likvideerida. haigused ja vigastused välja ravida. bodybalance, bodypump, ujumine. pikad aeroobsed treeningud, keskmine pulss max 145. intensiivseid trenne ei tee.

märts:
maksimaalse koormuse kuu. kuu kokku 45 h. peamiselt suusatamine ja ujumine.
  1. nädal 8-10 h
  2. nädal 12-14 h
  3. nädal 14-16 h
  4. nädal 4-6 h
aprill-mai-juuni:
ratas, jooks, ujumine, matk. kuu kokku 30 h, mai kokku 40 h.

juuni-juuli:
eriettevalmistus. lõigutrennid, treeningute maht langeb aga nädalas vähemalt 2 intensiivset trenni. nädal kokku ca 10 h.
  1. nädal mahud võrdsed, ajaline koormus väike
  2. nädal jooks ca 50% mahust
  3. nädal ratas ca 50% mahust
  4. nädal täielik puhkus esmasp-teisip, edasi natuke liigutamist
august:
aeglased jooksutrennid, a 2 h ja 2,5 h. kuu kokku ca 30 h.

Esmaspäev, 11. oktoober 2010

Bike Xdream Võsul

kahjuks oli sõit täielik pettumus. ilmselt ka seetõttu, et olid kõrged ootused :P
kehva tulemuse peamine põhjus on täpselt sama, mis eelmiselgi aastal. aga noh, mis ei tapa, teeb tugevamaks ja õpetab tiimi hoolikamalt komplekteerima.
**********
nüüd rahunenult meenus ka üks ekstreemne hetk, mis vist ainsana sellest üritusest positiivsena meelde jääb ja sõidu ajal naeratuse välja meelitas.
see oli vist punktist 54 põhja suunas, kus oli paar mõnusat väikest voorekest, millest siht risti üle viis. kogusin mõnusalt kiirust ja vurasin vilkalt üles-alla tehes tippudel hüppeid. aga vahetult peale üht harja ootas ees suur ja lai auk! õnneks oli mul väga õige asend ja maandusin hüppelt pehmesse liiva nii, et tagumik oli kaugel taga ning sadul põrgatas kergelt vastu kõhtu.

NB! selle talu koer hammustab rattureid!!

käisime Minijaga laupäeva pärastlõunal rattaga Vasula kandis sõitmas. tempo oli väga mõõdukas, pigem alla 20 km/h. ühel kruusateelõigul oli koer tee peal ja maja õues teismelised tüdrukud. koer tuli haukudes, mina võtsin kenasti temast kaugemale teepervele. lapsed karjusid "Bella, Bella" aga koer ei teinud absoluutselt kuulmagi. hammustas kõvasti paremat säärt. siis kui seisma jäin, pages eemale.
koer viidi kohe tuppa. üks õues olnud tüdrukutest ja autos istunud mees tulid appi, aitasid jalga kinni siduda. "omanik"-tüdruk aga ennast näole ei andnud.
koer oli musta selja ning kollaka kõhualusega, selline laika-krantsi tüüpi. suhteliselt uuel majal aeda ümber ei olnud. asukoht SIIN.

Teisipäev, 28. september 2010

hormoonravi!

kõlab koledasti, onju! :P
aga tegemist on hoopis ninaspreiga, kus toimeaineks flutikasoonpropionaat. ei jaksanud mina enam õhupuuduse käes kannatada, pealegi avastasin et taskurättidesse on augud siginema hakanud.
lisaks on vaja minna laupäeval kajakimatkale ning hiljem veel bike xdreamile (tiim Manny, Sid ja Lumejänes :P).

see on mu "sportlaskarjääri" jooksul esimene pikem haigus ja täitsa huvitav on jälgida, mida organism teeb. eile sõitsin üle mitme-setme nädala ratast ja oli selline keskmine pingutus. mida aga polnud, oli minu jaks. loomulikult voolas ka tatt ojadena, aga üldine nõrkus ja võhmapuudus oli ka väga suur. lausa murelikuks tegi, et kas ma bike xdreamil üldse jaksangi...

Esmaspäev, 20. september 2010

tatt

tänan küsimast, olen ikka veel haige. see tatt, mis juba nädal aega mind tappa tahab, ei ole kindlasti pärit minu hingamisteedest, vaid kusagilt kosmilistest avarustest. ma olen sageli imestanud, kuidas mahub suhteliselt kitsastesse kanalitesse suur kogus tatti, aga sel korral on asi täiesti teisele tasemele jõudnud. nädal aega hoolsat nuuskamist pole tatikogust vähendanud, hoopis vastupidi - teinud ruumi uuele värskele tatile.
igatahes kavatsen asuda vasturünnakule. sel nädalal väike linnasprint ja taaskohtumine fittestiga. kaua sa ikka jaksad vegeteerida...

Neljapäev, 16. september 2010

maratonil katkestasin

kuna olen 3 päeva olnud kodus haige ja praegugi ei vastuta täielikult oma ütlemiste eest, siis teen lühidalt.
katkestasin umbes 23 km järgi, sest tundus et lõpetamine nõuaks liiga kõrget hinda. haigusevimm oli juba varem sees, kurk valutas ja higi lahmas ojadena.
*********
nonii, olen väheke adekvaatsem :)
pühapäev algas halva enesetundega, aga ma panin selle närveerimise arvele. start ja muud ettevalmistused läksid hästi, hoolimata oma stardinumbrist alustasin tagumiste seas.
igas tp's võtsin ühe topsi juua, hiljem ka tsipake rosinaid ja leiba soolaga. 10 km juures 1 geel. sörkisin mõnuga, lehvitasin tuttavatele ja üldse oli tore olla.
jah, parem hüppeliiges andis tunda ning varsti oli kerge valu ka paremas puusaliigeses, aga kumbki polnud eriti häiriv.
naljakalt hakkas enesetunne halvenema üsna järsku, kusagil sadama juures. kuigi ilm oli mõõdukalt soe, voolas higi nagu +24 kraadi juures.
kui jõudsin finishikoridori juurde, seisin seal pikemalt ja mõtlesin, kas katkestan. siiski sörkisin edasi, aga viru hotelli juures sai mõistus võidule :) sörkisin tagasi ja andsin alla. tunnistan, et hinges haletsesin ennast ja mõtlesin, milline luuser ma olen, kui kergekäeliselt ma alla annan. istusin finishi juures ja kadestasin neid inimesi, kes üle joone astusid. emotsioonid olid neil lihtsalt võrratud ja mina viimase hädavaresena olin otsutanud ennast sellest ilma jätta...
aga esmaspäeval olin palavikuga pikali voodis. nina kaudu hingata ei saanud ja neelata oli valus. teisipäeval palavikuga pikali voodis ja nina kaudu hingata ei saanud. kolmapäeval palavikuga pikali voodis ja hingata ei saanud. neljapäeval enam palavikku polnud aga hingata endiselt ei saanud. täna reedel on nina juba enam-vähem oma funktsiooni täitmas, aga tekkinud on köha.
nii et seekord võitis mõistus, mitte sport :P

Esmaspäev, 6. september 2010

pühapäeval siis jookseme...?

väike närv hakkab sisse tulema.
kuhu panna geelid, kui vööd ei tahaks kanda? mitu geeli või kas üldse rajale kaasa võtta? kas tõesti peaksin end intiimsetes kohtades vaseliiniga kokku mäkerdama? milline särk selga panna? juua hommikukohvi või mitte? kas juua igas tp's või mitte? olen ma jälle viimane või mitte? :P
*********
Sophie üritas mu tuju tõsta:
do you have to run it? NO!! did you decide to run it? YES! so it's a pleasure you
decided to do, not an obligation...
run run run, if you could not run anymore WALK if you could not walk: crawl! but
you know you're going to finish!!!

Pühapäev, 29. august 2010

rattatrennide najal jooksumaratonile

umbes nii ongi. ratast tuleb nädalas 5-6 tundi, lisaks veel bodypump. kepikõndi hetkel ei tee, sest jalanõud hakkavad kandadele ja varvastele. (4 varbaküünt on endiselt ilusad tumelillad.)
peale seda ultraheliravi on kannakõõlus valusamaks läinud :( nüüd üritan rohke venitamisega olukorda natukenegi paremaks saada, aga karta on et õigeks ajaks ei jõua. enne maratoni näen veel dr. Mandelit, aga mida temagi enam soovitada oskab...
homme lähen uusi jooksutosse shoppama, siis ehk saab jälle kepikõndi teha.
/ostsin uued ketsid. selgus, et minu jalale - mis vajab väga palju tuge - sobiks kõige paremini mingi new balance asi, aga see on liiga laia liistuga. soetasin asics gel 2150, mis toe pakkumise poolest oli kohe järgmine./
12 septembril kavatsen ära kasutada kogu aja, mis meile antud. finish on avatud 7 tundi, aga ma loodan kõigest hingest, et saan 6 tunniga hakkama. /nii, tegelikult on finish lahti 6 tundi, tuleb teha ilmselt paar kiiremat sammu :P/loomulikult pelgan kõige rohkem seda, et kand hakkab nii kõvasti valutama, et pean katkestama. psühholoogiliselt olen küll valmis, 7-8-tunnised võistlused pole minu jaoks midagi uut.
kehakaal on ilma pingutamata püsinud 72 kg kandis juba viimased paar kuud. Brigitte ütles, et see on ka viimane piir, rohkem ma alla võtta ei tohi. ise muidugi tahaks peenemaid jalgu ja kitsamaid puusi, aga selle saavutamiseks peaks vist juba geneetika kallale minema :P

ja nüüd vabandage kõik meessoost lugejad, aga see oli lihtsalt liiga hea :D Triin (olid sina, eks?): selles vanuses on kasutatud ämbreid juba igal pool.

Kolmapäev, 18. august 2010

Vinso päevak

eile oli selle hooaja viimane ratta-o päevak. lame maastik, mõne üksiku reljeefielemendiga. tegelikult oleks olnud meeldivalt lihtne ja keskmiselt huvitav päevak, kui poleks olnud seda seasongermaad, mis viis punkti 36? (kaardi kagunurgas). tagumik oli kogu aeg sadulast lahti ja ratas mängis all, iga natukese aja tagant oli langenud puu üle raja. kohati pikiroobastes puud. kuigi kaardil rada märgitud suhteliselt laiana, oli selle sõidetavus väga halb.
nüüd ongi vaid bike xdream. ei tea kas peaks juba varakult võistkonda otsima hakkama, et ei juhtuks nii nagu eelmisel aastal :)
päevaku rada.

Laupäev, 14. august 2010

Elva triatlon

juhhuu, olen ühe oma hooaja eesmärgi täitnud - 2 ja pool lühitriatloni sel hooajal kaasa tehtud! (ja ka poolmaraton on joostud.)

täna läksin elvasse teistmoodi tundega, kui pühakale. esiteks: enesekindlust on rohkem, enam ei nuta ega hala nii palju kui varem (aga mingil määral siiski). teiseks: ujumist pelgasin rohkem, sest see oli 250m aga ratast ei pannud tähelegi, sest elva-rannu tee on ju puha lauskmaa. kolmandaks: pühaka esimene koht tekitas "kohustuse" hästi esineda :P
ilma lubas jälle palavat - taas 34 kraadi kanti. siiski oli olukord parem, kui pühakal, sest minu meelest jäid kraadid alla 30 ja jooksurada kulges enamuses puude varjus.
ujumine oli normaalne (uskumatu, et ma juba praegu nii ütlen, kõigest paar nädalat peale seda kui pidasin ujumist oma kirstunaelaks!), jällegi poide ümber konna, muidu krooli. suunda hoidsin ilusti aeg-ajalt ette vaadates. aga ülla-ülla! aeg 4 minutit. meeldetuletuseks: pühakal 100m aeg 3:30. nüüd istume ja mõtleme, kumma ürituse korraldajatel on vale suurusega meetermõõdustik. :)
vahetusalaga pole mul probleemi, kõik kiire ja korralik.
rattas pidin end vägisi tagasi hoidma, sest tahtsin end säästa jooksuks. mitu korda vaatasin kella ja sundisin tempo aeglasemaks, et pulssi hoida. seetõttu oli rattadistants totaalne uimerdamine, ajaks 23 minutit, millega olin huvitaval kombel kiireim naine.
jooks oli 2 ringi mõnusal metsaalusel rajal. esimese ringi lõpuks oli minust möödunud 2 konkurenti, aga see mind eriti ei morjendanud, sest pulss oli ikkagi väga üles roninud ja nende tempoga poleks ma kaua vastu pidanud. aeg-ajalt kõndisin ja esimese ringi lõpus sain õnneks palju märga vett endale kraesse kallata, mis hetkeks kenasti jahutas.
siis tuli meelde, kuidas ma kevadel tõlkisin tristari treeningprogrammi. seal on just ratas-jooks ülemineku kohta paar näpunäidet, kuidas käituda et jooks väga ei hävitaks. võtsin sammu lühemaks ja see aitas, teisel ringil kõndisin vähem kui esimesel ja sain ühest konkurendist ette.kokkuvõttes teine koht 7 naise seas, aeg 41:38.
Jüri Suurkivi pildid.

TE 4,9; 173; 179; 488 kcal.

Pühapäev, 8. august 2010

TriStar 11,1 km Pühajärvel

üritus algas minu jaoks juba teisipäeval, kui käisin riia lennujaamas Jürgenil, Ingol ja Thomasel vastas. kolmapäeval tõime riiast perekond Slateri ja õhtul Desiree ning Philipi. neljapäeval tõin tartu lennujaamast Björni.
võistluse jaoks olin laenanud Reeda maanteeratta, see kukkus neljapäeval nii õnnetult mu jalale, et otepää kiirabis tehti 3 õmblust. esimene suur hammakas kriimustas korralikult.
neljapäeval tegin rattaraja läbi. võtsin suhteliselt mõõdukalt ja aeg oli 24 min. sellele toetuvalt lootsin võistlusel saada aega alla 35 minuti. selline aeg võiks olla kusagil naiste pingerea keskel, ma lootsin.
võistluspäeval käisin ringi ilmselt nagu haledusehunnik, sest Desiree üritas lohutada ja nõu anda. kurtsin tallegi oma ujumisprobleeme ja sain temalt mitu kasulikku näpunäidet. üks nipp hingamise kohta töötas imeliselt (let the bad air out so the good air can get in) ja lahendas minu jaoks kõik ujumisega seotud hirmud! :D
niisiis.

stardis hoidsin pigem tagumisse kolmandikku, sest suuri ja pikkade kätega mehi oli esirida täis. ümber poi ujusin veidi konna, muidu krooli. avastasin suurepärase suunahoidmistehnika - minust paremal ujus üks naisterahvas konna, pea vee peal. hoidsin temaga sama tempot ja vahemaad, sest oli ju ilmne et ta näeb kuhu läheb, seega võisin mina vabalt tema järgi joonduda. aeg 3:30.
vahetusala oli kiire ja korralik. ratas ei kujutanud minu jaoks midagi rasket, sõitsin pulsi järgi. joogipudel oli kaasas, tagantjärgi tarkuses arvan et oleksin pidanud rohkem jooma. tuulessõit oli lubatud, aga polnud, kelle tuules sõita. aeg 26:17.
tagasi vahetusalas. ketsid jalga ja numbrikummile pool ringi peale.

vat jooks oli küll see koht, kus enesetunne ei olnud hea. ülakõhus tekkis kerge valu, pulss oli kõrge ja õhk kõrvetas. temperatuur +34 kandis. rada oli kerge ja tore, aga enne ümberpööramist astusin mõned sammud, et pulssi alla saada. minu taga oli tühjus, sain seda endale lubada. finishis ei saanud ma aru, kus aeg kinni lüüakse ja jooksin lõpuni välja (tegelikult poleks vaja olnud). sain Ainilt suure ja rõõmsa kalli ning asusingi rüüstama vee- ja apelsinilauda. jooksu aeg 5:36.

üldiselt olin väga rõõmus, et hakkama sain ja kokku ei kukkunud.
oma ajaga polnud esialgu rahul, aga mõeldes kuumusele ja sellele, et ma alguses ei arvutanud vahetusalas kuluvat aega, siis enam ma ei nurise.
tegin veel väikese rattatiiru, sest mnt on hakanud mulle väga meeldima. tagasi platsil olles leidsin ka tulemused. minu koguaeg oli 35:24, seega pool minutit üle limiidi. minu nime taga oli aga mingi imelik H(F)1. sain kommentaatorilt teada, et see tähendab harrastajate naisteklassi võitu... ELU ÜLLATUS!!!!! no mida! ma ei uskunud.
aga noh, vist oli see ikkagi tõsi, sest po
odiumile mind kutsuti ja ujumisprillid auhinnaks anti :D
tulemustega on muide naljakas värk. kohapeal olin ca 150 inimese seas 42 kohal, aga netis olevad tulemused ütlevad 118 inimest ja 46 koht.
pilte
ja veel pilte (avafoto ka sealt pärit)
ja veel :)
ja veel!

pika distantsi võitsid muide Desiree ja Philip, nii et me olime väga võidukas ekipaazh. Desiree kinkis oma lilled mulle ja Philip kinkis oma suveniir-medali.
kella näppisin liiga palju ja andmed on sisuliselt vaid ratta kohta.

TE 4,1; 171; 182; 339 kcal.

Esmaspäev, 2. august 2010

42 km kepikõnnimaraton

kust otsast nüüd alata....
mingeid erilisi ülevoolavaid emotsioone ei tekkinud, nii ja naa. evaga kõmpisime koos, aega läks kauem kui lootsime, samas polnud kokkuvõttes eriliselt raske ega eriliselt kerge. kuna me samas piirkonnas oleme olnud ka kahel o-võistlusel, siis oli minul küll väga naljakas ilma kaardi ja kompassita ringi kolistada. või no mis naljakas, lausa igav!
minul isiklikult oli kõige raskem osa umbes 20-27 km, sest siis oli kõige rohkem nõlvu. nimelt - ma kannan nimbustes kogu aeg kannakõrgendusi (dr mandeli ja lembergi karm käsk), aga paraku on jalanõu seetõttu väiksem. varbad ja kannad saidki kõige rohkem kannatada. mõlemal kannal on suured villid ja tallad ka valulikud. plaastrid panin kandadele juba enne starti, aga need ei aidanud tuhkagi, villid tekkisid ikka.aga lõpus oli tasast maad rohkem ja ketsid ei surunud nii palju enam varvastele, samm läks lennukamaks. eval seevastu just lõpupoole tekkisid probleemid.
huvitaval kombel ei olnud lihastel midagi viga. ainus koht, kus midagi tunda andis, on reie alaosas poolenisti külje peal.
praegu ma ütlen, et rohkem ei viitsi. natuke nüri kõmpimine ja midagi erilist ei pakkunud.
pildid

aeg 7:30:01; TE 3,4; 140; 173; 3718 kcal.

Kolmapäev, 28. juuli 2010

küka päevak

see oli üks ütlemata kole päevak! ma teadsin, milline maastik seal on ja seetõttu need künkad ja nõlvad mind eriti ei kohutanud, aga palavpalavpalav! läksin starti umbes kell 16 ja palavpalavpalav! metsas ei tuuleõhkugi ja kiirus polnud ka enamasti nii suur et jahutaks, seega palavpalavpalav! umbes kolmanda punkti juures oli pulss nii kohutav, et tahtsin katkestada. keskendumisvõime oli nullilähedane ja isegi mõtlema pidin ennast sundima. siiski oli rada piisavalt lihtne ja punkte tavalisest vähem, et suutsin lõpuni kulgeda. mingit aja peale sõitu küll ei olnud. keskmine aeg kilomeetrile oli poole pikem, kui eelmistel ratta-o päevakutel.
rada siin.
aga väike sadistlik naeratus... tahtsin trenni eesti moodi?! küsi ja sulle antakse.

TE 5,0; 160; 176; 733 kcal.

Neljapäev, 22. juuli 2010

pehme maandumine

õnneks on eesti mind hästi vastu võtnud. kartsin et kui tagasi olen, nutan ja halan igatsusest prantsusmaa vastu, aga ei. eile tegin klubis bodypumpi vend vähiga ja nägin rattarahvast. õhtupoole sattusime henriga lodjakoja juurde ja tegime turmaga paar kiiremat ringi :P ehk siis ma aerutasin umbes tund aega. üllatavalt raske oli, aer on suur ja kobakas ning pidevalt tuleb rütmil silm peal hoida.
täna ootab ees veel tsipa ujumist ja ratta ühistrenn. nädalavahetusel loodetavasti veel ujumist koos triatleetidega.
jebedijee!

Kolmapäev, 21. juuli 2010

ikkagi

ükskõik, mis prantslastel ka seljas on või ei ole, nad jäävad ikkagi prantslasteks. ja endiselt ei saa ma Pariisist kunagi küllalt :)
aga nüüd tahaks hirmsasti trenni teha. korralikku trenni, eesti moodi - ninast veri välja!
ma mainin siin ära, et laupäeval peale aquathloni tegime turistikat - jooksime louvre'ist trocadero'le. pilte siin.

Laupäev, 17. juuli 2010

Triathlon de Paris

niisiis, aquathlon 150m+1500m (meie keeles vist duathlon - ujumine ja jooks) tehtud! ja ma olen veel elus :P
v7ga lahe oli kokkuv6ttes, teeks kohe veel. kuigi ujumine tahtis 7ra tappa nagu tavaliselt, oli mu aeg 2 min kiirem kui lootsin.
yhe asja siiski 6ppisin, mida Ain-Alar vist unustas mainida. kuhu pannaks stardinumber? 6ige, kirjutatakse k7sivarrele ja ujumismytsile. mina arvasin, et sellest piisab ja tahtsin pabernumbri 7ra pakkida, aga 6nneks oli k6rval kena ja s6bralik Christophe, kes seletas et ka jooksu ajal peab pabernumber kusagil paiknema. ok, panin siis s7rgi kylge ja seda selga sikutades kaotasin vahetusalas v77rtuslikke sekundeid. p7rast v6istlust sain osta erilise v88kummi, mille kylge saab numbreid panna.
aga k6igest j7rjest.
start oli otse silla k6rval, ujuma pidi yle Seine'i, siis silla alt l7bi ja tagasi. vesi oli yllatavalt soe. aru mina ei saa, kuidas on v6imalik niimoodi ujuda, et p7rast midagi teha veel jaksaks??? iga kord kui hingata tahad, tuleb laineke ja suleb 6huavad. puristad ja l7kastad ja t6stad pea k6rgemale, millet6ttu j77d peaaegu seisma. seekord oli hea, sain ujuda selili krooli ja silla j7rgi suunda hoida. ujumisaeg 0:07:01 ja kohaks 69.
veest v7ljumistrepil ulatati kenasti k7si. vahetusalas viibisin oma kella j7rgi 50 sekundit, t7itsa ok mu meelest. minu lemmikala triatlonis vist ongi vahetusala :P saab natuke ajutegevust ja strateegiat harrastada: kas panna parem v6i vasak jalg enne ketsi sisse?
siis jooksime m88da Seine'i kallast edasi-tagasi. jooks oli kerge, sain hingatud ja parem jalg ei andnud endast yldse m7rku. ja oligi l7bi. jooksuaeg minu kella j7rgi 0:05:27.
kokkuv6ttes olin 60/85, naistest 10/17 (tulemused on siin).

video lõpus on näha mind finisheerimas

Reede, 16. juuli 2010

klubi CAO Saint Cyr Triathlon

kujutage ette, siinses kolkas on oma triatloniklubi! st cyr on p6hiliselt pariisi magala ja palju elu koondub ka s6jakooli ymber, aga minu teada n7iteks naabruses olevates suuremates linnades versailles's ja st-quentin-yvelines'is pole miskit klubi (ma vist eksisin, t7na oli v6istlustel n7ha m6lema linna nime).
ma olen nii rahul, et ma nad yles leidsin, j7llegi toredad ja kenad inimesed. eile tegin nendega koos ujulas trenni, mis oli viimaks ometi ka trenni moodi. umbes 1,5 tundi edasi-tagasi mulistamist Celine'i karmi pilgu all :P nad yritasin mind meelitada nende koos trenni tegema ka j7rgmiseks hooajaks, aga leppisime kokku, et kui ma j7rgmine kord tulen, siis ytlen ette ja vaatame, mida koos teha saame.

Kolmapäev, 14. juuli 2010

mis uudist

mida ma laup7eval kavatsen teha? vihje on siin :P

vahepeal olen k7inud Brigitte maakodus, mis asub normandia serval, L'Aigle linna l7hedal. see piirkond on traditsiooniliselt olnud calvados'i ja camembert'i tootmispiirkond, kuid nyyd on palju teraviljakasvatamist.
see on Brigitte maamaja köök.










Brigitte tegi konnakoibi, nii et nyyd olen l6plikult vaenlase poolele yle l7inud :D need olid sygavkylmutatud, nii et erilist maitseelamust just ei saanud. konsistentsi poolest v
6rdleksin kanalihaga. nende kohalikku kuulsat camembert' proovisin ka, aga minu meelest oli sellel tugev s6nnikumaitse man.


Pühapäev, 11. juuli 2010

esimene keping Versailles'i pargis

kuigi ma olen juba 10 p7eva siin olnud, seisid kepid (ait7h Siiri ja Andres) ilusti nurgas. olen lihtsalt jalutanud ja palju ujulas k7inud. yhel p7eval sain aru, miks on basseinis palju sodi ja sellest alates ei sega see mind yldse. majal k6ib katus pealt 7ra! m6ni ime, et rohkelt puusodi on igal pool. ka tuleb torust nyyd kuuma vee asemel jahe vesi, mis sobib mulle hoopis paremini.
t7na aga oli plaanis pikk kepitiir. ilm oli ilus, p7ike paistis aga viimaks ometi oli tuul ennast leidnud ja puhus kenasti. pyydsin teha v6imalikult suure ringi ja hoidsin tara ligi. avastasin vahva unustatud nurgakese Grand Trianon'i juures, kus olid armsad pool-lagunenud munakiviteed ja v7he rahvast. teise ringi tegin ymber kanali.
ma unustasin oma fotoka koju, muidu teeks rohkelt ilupilte.
prantsusmaal muide on kepik6nd haruldane. vincennes'i pargis oli umbes 20 inimest keppidega, aga see on olnud ka k6ik. natuke kummaline on, et k6ik vahivad, aga ma juba hakkan harjuma. paar p7eva tagasi ostsin yhed totaalsed pilgupyydjad - lillemustriga v6rkretuusid ja ossaaa! kus meeste pilgud olid pidevalt mu jalgadel :P

aeg 3:20:01; TE 2.1; 130; 153; 1411 kcal.

NB! kas selle postituse kirjasuurus on parem? palun avaldage arvamust, sest teie ju olete need, kes loevad :)

Kolmapäev, 7. juuli 2010

ajalooline hetk!

t7na juhtus see, mida ma poleks kunagi uskunud juhtuvat. INRAs l6unat syyes j7tsin prae alles! olin valinud endale veiserulaadi k88giviljadega, millest esimesed paar ampsu olid suht normaalsed. siis keeras end v6diseva peki seest v7lja pool lehman7gu, v6i nii tundus kui umbes 3-4 cm pikkused ripsmed mulle vastu turritasid. uhhhh!!!! ei ait7h!

v6tsin plaani Lahemaa k7imismaratoni. sobival ajal ja sobiv distants ja sobiv koht kah veel :) p7ev varem on viitna tri, veel ei tea kas osalen.

Pühapäev, 4. juuli 2010

5 km jooks Vincennes'is

see oli Pariisi idaosas, kus mingi 14 saj loss ja suuremat sorti park. m88dukalt rahvast, kena ja s6bralik. Sophie ja teised on 77retult meeldivad ja lahked.



siin pildil olen veel v7rske.








peamine emotsioon - palav, palav, palav! kraade umbes 23-25, aga ei tuulepoegagi. pulss k6rge ja jalad kuumad. kannaga oli ses m6ttes h7sti, et alguses tuikas natuke, aga umbes poole ma
a pealt ei sedagi. p7rast tuikas ka natuke. umbes 1 km asfaldil, muidu k6va pinnas.
aeg 28:55; TE 4,4; 175; 184; 386 kcal.














imetleme 10km medalit (esimesed 50-100 said). mina peale oma jooksu ja Sophie enne tema jooksu.

ujula on kodule ysna l7hedal, aga suhteliselt pisike ja ebameeldiv. pesuvett reguleerida ei saa, torust tuleb hirmus kuum vesi. basseini p6hjas mingi sade.
muide, k6ige suurem allahindlusprotsent, mis ma decathlonis n7gin, oli -84%. imeline, kas pole!

Reede, 2. juuli 2010

tagasi St Cyr'is

olen ilusti kohal. ilm on palav ja 6hk ei liigu, jahutada ei saa kusagil.
nyyd, kus inimestel on seljas lyhikesed pyksid ja t-s7rgid, pole nad enam yldse prantslaste moodi! kogu elegants ja stiil on kadunud, t7ielik pettumus :D
yhikas on vaikne, ilmselt elab seal vaid paar inimest peale minu. hea on see, et dushshinurga serv on justkui loodud jalaharjutuste tegemiseks.
igatahes, homme teen esimese visiidi ujulasse ja t7na loodan veeta paar 6ndsat tundi decathlonis. juulis on palju kaupa kuni -70%, nii et kadestage!

Esmaspäev, 28. juuni 2010

projekt: valmistun maratoniks jooksutrenni tegemata

nuta või naera, aga selline see olukord praegu on... teen usinalt jalale harjutusi ja masseerin kõõlust, aga pikemaid jooksuotsi ette võtta ei julge. ratas, bodypump, kepikõnd. prantsusmaal kavatsen pühenduda ujumisele (leidsin kodu lähedalt ujula) ja kepikõnnile, ratast seal teha ei saa ning jõusaali ka vist pole.
samas pole ma loobunud mõttest joosta septembris maraton. julgust andis Lembergi jutt, et:
Lihtsalt sa pead palju vaeva nägema lihaste ettevalmistamisega.
Ujumine, kepikõnd, jalgratas on väga head. Kindlasti nendest kolmest oleks kepikõnd
maratoni silmas pidades kõige parem.
Kõõluse põletiku peab välja ravima, enne joosta ei tohiks. Kanna kõrgendused pidevalt
jalatsite sees.
Kui põletikku ei ole, siis hakata jooksma. Oluline on pikad treeningud 3 - 4 tundi,
üle paari nädala (kõnd või ratas), need aitavad sind väga.
Lisaks kehajõud. Jõud peaks kehast üle käima!
Samas ei tohi väga hasarti minna.
näis, juulis saan jalale ka ultraheliravi. lõppude lõpuks ei aja ma mingit head aega taga, vaid tahan lihtsalt maratoni läbida :)

Kolmapäev, 23. juuni 2010

mul on uus jumal :P ...ja sokke pole üldse vaja!

täna oli Ain-Alariga ratta ühistrenn otepää ümber.
ma laenasin Reedalt maanteeratta, tahtsin teada, kui palju võidaksin sellega 11,1 rattarajal. konkreetne distants jäigi proovimata, sest mingi jaanituli oli samal ajal pühaka rannas ja imelikke tolguseid tee täis. aga pole hullu, mnt tõestas ennast juba esimesel paarisajal meetril.
ma siiani olin suht skeptiliselt või ükskõikselt mnt'sse suhtunud. ei saanud aru, mis see Luhats oma blogis seletab et oi kui lahe ja oi kui mõnus. ikka mtb on see õige ratas, muda pritsib kahte lehte vasakule ja paremale, vot see on rattasõit! saab sõita seal kus tahad, mitte seal kus tee on. Randel oli ka minu meelest opakas, mis tal vaja teist ratast osta kui korralik mtb kodus olemas.
aga nüüd - vabandan kõigi ees, keda ma kunagi solvanud või kellesse üleolevalt suhtunud
olen :) mnt on lahe, sellega on lausa lust sõita!

aga ok, trennist kah. punt oli suur, kindlasti üle 20 inimese ja aeg-ajalt tekkis kummipaela efekt. see oli halb, sest enamikel laskumistel hoidsin pidurit kergelt peal, samal ajal kui esimesed väntasid. rütm oli ebaühtlane, kord mõtetu kiirendus ja kohe otsa pidurdus. pool pulsinumbrist on tänu pingelisele teevaatamisele ja naabrite kontrollimisele.
tegime seda 30 km ringi, mis 111 distantsil tuleb 3 korda läbida. üllatavalt kerge oli, keskmine kiirus 30 km/h kanti. kindlasti oleksin tahtnud veel sõita, aga Ain-Alar lubas mulle eratunni :E

eratrenn seisnes selles, et vaatasime üle tegevused vahetusalas. ujumine>ratas ja ratas>jooks. mis asju vaja on ja milliseid liigutusi tuleb teha.
vajalikud asjad (tarvitamise järjekorras):
*kiiver
*prillid
*rattakingad
rattakingad on minul kolme krõpsuga. varbapoolne krõps korralikult kinni, keskmine jätta täiesti lahti, viimane korralikult kinni tõmmata. krõpsu otsa haaknõel! (praegu ei seleta, miks see vajalik on, kes tahab see küsib :P). ratast lõpetades viimasel 100 meetril võtta jalad kingadest välja. NB! kingad jätta pedaalide külge ja vändata paljaste jalgadega kingade otsas. ratas koos kingadega ära, alles siis prillid ja kiiver peast.
*jooksutossud
tossude paelad juba enne võistlust kinni siduda, peavad olema nii pingul et jala saad vaevu sisse.

mittevajalikud asjad (mida ma oma tarkuses oleksin tahtnud ka kasutada):
*rätik jalgade pühkimiseks
*rattakindad
*võib-olla ka rattapüksid
*sokid
nüüd tunnen end väga tugevalt :D sain treenerilt kõvasti kiita (et mul on kognitiivsed oskused - suudan korraga kiivrit peast võtta ja varbaid tossu sisse pista) ja imestati, miks ma 111 ei osale. parim kompliment tuli Ain-Alarilt aga tristari ettevalmistustega seoses: "kui ma vaid saaksin sind kloonida!" mis te arvate, kas ma olin kõrvust tõstetud või jaa...

1:14: 55; TE 3,7; 155; 181; 798 kcal.

Pühapäev, 20. juuni 2010

EEC Otepää Rattamaraton

no näedsa, ei tohi nii kergekäeliselt arvamusi pilduda... sai ikka ühel võistlusel osaletud. reedel umbes kell 16 sain teada, et nädalavahetusel olen lapsevaba. kiire pilk rattamaratoni stardimaksudele ja sportinfo foorumile ning TASUTA poolmaratoni stardinumber oligi olemas.
mõtlesin, et esimeseks korraks piisab 30 km küll ja tõesti, ega pikemalt poleks viitsinud sõita. asfalt, kruus, kruus, asfalt - igav! heinamaa, pinnaseteed, metsarajad - super! kahjuks oli neid viimaseid aga vähevõitu ja seetõttu ma arvan, et rohkem ma neid elioni asju sõita ei viitsi.
kruusal ja asfaldil suutsin päris palju end tuules hoida ja seetõttu läksid need igavad teed kah kiiremini. singlitel ja metsa vahel aga hakkas minu leib :) järskudel laskumistel sain paljudele kannule ja ka mööda. (tänud vooremäe trennidele!) singlid läksid kiiresti ja pisematel küngastel sõitsin rattalükkajates mööda. vaid lõpupoole tulin sadulast paar korda maha. viimasel nõlval, kui finishini paarsada meetrit, õnnestus ketil maha tulla, aga õnneks sain selle kiiresti tagasi ja ei kaotanud ühtegi kohta. veetakistuse muide läbisin kiiresti ja puhtalt - sõitsin kukkumata otse läbi.
tp'des seisma ei jäänud, haarasin rosinaid ja jooki lennult. esimeses punktis oli Eike, kes andis eriti maitsvat jooki ja lükkas takkagi :) muidu olin kaasa võtnud vaid 1 pudeli jooki ja sellest jäi oi kui väheks. peale sõitu reielihased tsipa valusad, muidu kõik ok.
täna tulemuseni vaadates selgus üllatuslikult, et sõitsin hoopiski 35 km. aeg 1:49:19, üldarvestuses 214 (343), naistest 12 (56) koht.
pilte kah :) pärit siit.















TE 5,0; keskmine 172; max 181; 1524 kcal.

Reede, 18. juuni 2010

Je suis en retard

milline imeline lause, kas pole?! :P minul lõi esimese tõlkevariandina kohe ette "i am a retard", aga kahjuks tähendab see prantsuse keeles kõigest "ma hilinen".
sain raamatukogust paar prantsuse keele vestmikku ja õpikut, saan ehk väheke targemaks. üldine meeleolu on selline, et elan juba hetkes, kui st cyr'is rongilt maha astun ja pargi treppidest alla kõnnin...
olen neti teel saanud tuttavaks paari kohaliku jooksuharrastajaga, kes mulle juba on võistlused välja vaadanud ja lubavad kohale transada. piknik versailles'i pargis on ka juba kavas ning kohaliku ujula asukoht teada.

rpm'is ja bodypump'is olen uusi kavu proovinud, mõlemad on suhteliselt intensiivsed. rpm on ühtlaselt kiire, ilma eriliste spurtide ja mägedeta. pumpis pole enam minu lemmikharjutusi - pulloveri ja prantsuse surumist, aga spunki teeme ikka (ok, tegelikult svunk, aga spunk meeldib mulle rohkem). väljaasted on läinud intensiivsemaks, esimest korda üldse on peale pumpi mul jalalihased teisel päeval valusad.
eesti pinnal enam vist võistlusi enne juuli lõppu ei tee, pole suuremat tuju kah.

Teisipäev, 15. juuni 2010

kehakaalust

viimastel nädalatel on kehakaal püsinud suhteliselt stabiilsena, ilmselt olen oma "lae" saavutanud. kuna suurusnumbri ja välimusega olen väga rahul, siis ei ponnista ma enam allavõtmise nimel kah. :)
aga teeks väikese ülevaate....
kui ma kaalujälgijatesse läksin (sügisel 2007) siis kaalusin ca 93-94 kg. suurusnumber 44
(olen 175 cm pikk). minu rühmajuht oli väga mõnus - Mai Maser, parajalt teadusliku lähenemisega. kahjuks ei ole sellest ajast eriti fotosid, sest kesse ikka tahab et teda paksuna pildistatakse. tagantjärgi oleks tegelikult nii hea vaadata ja panna hoiatava eeskujuna kommikarbi külge :P
väheke hilisemast ajast on Tiina Tasa paar klõpsu õnneks teinud, aga siis olin juba alla võtmas.



















kaalujälgijad muutusid figuurisõpradeks 2008 lõpus ja siis ma enam ei viitsinud sinna minna. siis kaalusin 80-81 kg, aga mõnikord ka 78-79 kg.
kui tulin mehhikost (oktoober 2009), lasin Heikki Mägil personaalse toitumiskava teha. siiski see erilist edu ei toonud, praegu ma ei oskagi põhjust öelda. hea jõuluvana tõi aga uhke kaalu ja sellest alates on allavõtmine läinud ludinal :D
praegu on kaal olnud aprilli lõpust tänaseni vahemikus 72,5-73,5 kg. nii väikseid numbreid nägin viimati ülikooli esimesel kursusel, seega ca 13 aastat tagasi. riided kannavad numbreid 38-40. keha rasvaprotsent on 22,5% kandis ja nii lahja pole ma ilmselt kunagi olnud. seda ma järeldan tisside suurusest, õigemini küll väiksusest :(
tere tulemast koju! ja nii ongi.

Kolmapäev, 9. juuni 2010

põhja-kõrvemaal Pühajärve ääres

olin paar päeva maal. esmaspäeval tegin pika ja aeglase tiiru kõrvemaal.
vaatasin kaarti nii- ja naapidi, midagi geniaalset pähe ei karanud - on ju suurem osa radu seal igatepidi läbi käidud. mõtlesin, et kas valida pisemaid või laiemaid teid, päripäeva või vastupäeva... siis vaatasin, et ohhoo! on mõned väikesed järved, mida ma polegi veel külastanud. kuna olin rattaga, siis ligipääsetavus rattaga saigi kriteeriumiks.
hakkasin vaikselt nikerdama, läksin mati kaudu. leidsin otsetee Järvi järvede lõunaossa. seal vaatasin üle vana tuttava Pärnjärve ning üritasin külastada ka Särgjärve, kuid ühtki rada sinna ei vii. siis möödusin Pikklaukast ja jalutasin laudteed pidi Paukjärveni. sinna on ehitatud uus peldik! :)
edasi Mudajärv ja pikalt alla üle Soodla jõe. kusagil seal on tilluke Kariste? järv. venemäe juures on Mustjärv, mis pigem lauka moodi, väga sooja veega. sellest edelas on Väike-Sillaotsa? ja Sillaotsa järv.
tagasiteel peatusin Kulli järve juures ja katsusin ka Mähuste veetemperatuuri. viimaks üritasin ligi tungida Laijärvele ja Väikejärvele (mis minu kaardil oli Pühajärv :P), aga need on väga võsase ja soise kaldaga.
ülesanne täidetud, chillisin Paukjärve põhjatipus, suplesin ja võtsin tiba päikest.
tagasi koju kemba kaudu maanteed pidi.

aeg 5:42:26; TE 2,3; 127; 165; 2093 kcal.

Teisipäev, 1. juuni 2010

hüppeliigesest

parem jalg on viimasel ajal kogu aeg muret teinud, juba aprilli keskelt alates on achilleuse kõõlus jooksmist takistanud.
täna käisin arsti juures. dr. Mandel on nii nunnu! :D vaikib kogu aeg ja on õrnade kätega.
khm, nojah.
ultraheli näitas, et kõõlus on natuke laienenud, aga mitte eriti hullusti. kõõluse ümbrises on kerge põletik sees, pildil olid tumedad laigud võrreldes terve jalaga.
2 nädalat kannan raviplaastrit ja joosta ei tohi. siis näitan uuesti Mandelile ja otsustame, kas teeme ka elektriravi ja kas on vaja spets taldu. ahh, ma juba ootan seda visiiti :P

Eesti MV rattaorienteerumises

reedest pühapäevani olin saaremaal, võistlesin karujärvel ja käisin Triinul külas. veel tiirutasin veere ja tagamõisa kandis (veere kõrtsi enam pole, aga meri on sadamas endiselt selge). kadakad olid kõik alles ja üleüldse täiesti teine maailm.
autokaaslased olid tohutu vahvad, sõit ei olnud nendega üldse pikk. muide, Maret (N21) ja Taaniel (M18 ja M20) võidutsesid oma vanuseklassides kõigil kolmel päeval.
reedesest sprindist ma osa ei võtnud, sest rahast oli kahju (üks start 155.-).

laupäeval oli lühirada. ma enne olin mõelnud, et ainsana suudan ehk Helenale mingit konkurentsi pakkuda, teistest jään kaugele maha. eesmärgiks oligi peamiselt kogemuste hankimine ja alaga tutvumine. mõtlesin, et mis see siis ära ei ole, päevakutel ja rogainidel olen ju küll rattaga orienteerunud...
aga ülla-ülla, kaart on ju teistsugune! metsa läbitavusele pole eriti tähelepanu pööratud, samas on teed hoopis teistmoodi märgitud. lai metsasiht ja kitsas kruusatee on rattakaardil samasuguse joonega märgitud (kes ei tea - o-jooksu kaardil on nad väga erinevad), juhul kui nende sõidetavus on võrdne! seetõttu oligi alguses ikka väga keeruline kaarti ja loodust omavahel kokku panna. kaardil näiteks oli täpselt samasuguste joonte ristmik, metsas aga kruusatee ja liivase tee ristmik.
õnneks mõõtkavaga suuri muresid ei olnud ja karujärve tagasihoidlik reljeef ei teinud väntamist ka eriti raskeks. kohati oli ülipehmet liiva ja saepuru, aga sadulast maha tulin kahe päeva jooksul vist ainult ühe korra.
Maretit edestasin koguni kahel etapil (kes ei tea, etapp - lõik ühest punktist teise) :P aga ühes kohas tegid need kuulsad saaremaa külmkingad/kingid/kingud mulle ära. eksitasid põhjalikult suunaga, nii et kaotasin ca 10 min.
aeg 00:57:05; TE 5,0; 175; 187; 760 kcal.


pühapäeval oli tavarada (Mareti sõnade järgi küll lühendatud tavarada).
sel päeval olid pikemad punktivahed ja ka rohkem rajavalikuid. ühes kohas põrusingi, asfalttee asemel eelistasin otsemat metsateed, mis aga oli väga aeglane. eelviimases punktis jällegi tsipa eksimist ja kaotust 4 min. sel päeval olin viimane (viies), aga sugugi mitte kõikidel lõikudel (1 kord kolmas ja koguni 2 korda teine).
aeg 1:49:50; TE 5,0; 168; 180; 1406 kcal.



kaart oli kahepoolne, vahepeal pidi ümber keerama.


üldiselt enda võistlemisele annan hindeks 4. kui poleks olnud kummalgi päeval eksimist, oleksin rahule jäänud. mulle väga meeldis ja tundus, et saan hakkama küll. teeksin sellist asja iga nädal. Taaniel kiitis, et "punktivõtmisega vist probleeme pole" ja esimese korra kohta kohe väga hea :D
Randy näpunäiteid:
* S-kujuline trajektoor ei toida. * isegi kui ristmike kaudu saab lühema teega, tuleks eelistada pikki sirgeid lõike, sest keeramistel kiirus väheneb. * punkti läbida nii, et ühelt poolt tuled ja teisele lähed, vältida seismajäämist ja ümberkeeramist.
pildid, Tiit Tilk (ka postituse esimene foto temalt).

Esmaspäev, 24. mai 2010

fittesti rattalaager

laager oli tõeline spordilaager :D
laupäeval saabusin enne nelja, siis läksime ratastega käärikule, seal kekkose rada ja ratastega tagasi. kekkose rada oli päris "huvitav", kõik kohad erineva jämedusega oksi täis. kui see välja arvata, läks kõik hästi. ülesnõlvadel jäin sadulasse istuma ja laskumistel ei kukkunud. harimäel lõikasin mööda kruusakat otse, terve ringi aeg umbes 48 min.
aeg 2:50:19, TE 5,0; keskmine 147; max 180; 1500 kcal.

laupäeva õhtul saun ja muud lõõgastavad tegevused.
siis umbes 1 öösel läksime kluppi. tantsisime kuni klubi kell 4 kinni pandi.
väga raske oli :P kaloreid kulus hulgim.

pühapäeva hommikul 9 paiku mindi jooksma. mina lollike ei teadnud, et teised jooksid vaid 2 km... mina sörkisin usinasti pühajärveni, ujusin seal 5 min ja sörkisin koju tagasi. vesi oli küllaltki soe, aga üle 5 min eriti ei tahtnud. kummaline oli, et vette hingamine oli raskem kui basseinis. huvitav.
aeg 1:09:05; TE 2,1; keskmine 129; max 145; 435 kcal (vees pulsikell signaali ei saa, ujumise näite pole).

siis hommikusöök ja teised läksid maanteele. kuna järgmine nädalavahe on o-võistlus, tahtsin mina veel maastikul sõita. müdistasin vaikselt apteekrimäel, aga siis mõtlesin, et teen ringi ümber pühajärve, kuna seda augustis niikuinii teha tuleb. ma täpselt tristari rada ei järginud ja enamasti võistlustempot ei hoidnud, ajaks sain 27 min.
aeg 56:27; TE 3,7; 149; 171; 507 kcal.

lõuna ja pidigi asjad kokku pakkima. olin kõvasti kahevahel, kas sõita rattaga tartusse või mitte. lubati lahkelt hoida keskmist kiirust 25-28 km/h. lühidalt öeldes - sittagi! keskmiseks tuli 30-31, aga õnneks elvis aitas. magamatus ja tatitõbi tegid selle tripi mul suht raskeks, aga üllatavalt jõudsime linna piirile ajaga ca 1:25
aeg 1:50:03; TE 3,4; 144; 166; 964 kcal.
nüüd puhkan täiega :)

Neljapäev, 20. mai 2010

P. kolib tallinna

kurb. nutt ja hala. ta oli ju mu peamine silmarõõm...

**********
tundub, et paanika oli väheke enneaegne :) noor inimene, kolib siia-sinna, ka tartusse tagasi.

Neljapäev, 13. mai 2010

õudne! õudne!

eile ujusime, treeneriks Mäx. kui tere ja venitamised tehtud, hakkas tulema: "kõigepealt teete 450 seda ja siis 400 toda ja siis 400 nii ja siis 200 naa. ja lõpus teete hingamispeetust."
mida?!
"hingamispeetust. see on nii, et ujud, aga ei hinga."
ok, mõtlesin mina, nüüd on see aeg siis käes, kui hakatakse uputama. ma niigi ahmin õhku igal võimalikul hetkel ja nüüd siis tuleb hingamine üldse ära unustada... see jääb küll mu viimaseks ujumistrenniks...
kui otsustav hetk kätte jõudis, vaatasin, kuidas üks pikk poiss selle ludinal ära tegi ja jäi veel ellugi. Mäx lubas mul siiski vahepeal hingata, kui muudmoodi ei saa ja nii julgesin harjutuse ikkagi ette võtta. esimese 25m jooksul hingasingi ühe korra, aga järgmised otsad sain ilma hingamata kroolitud! oi ma olen tubli :D
umbes tunni jooksul tegin 1650m, pausid vahel.
kiitke nüüd mind :P

Esmaspäev, 10. mai 2010

23,4 km Otepää-Elva

noh, saigi tehtud. sel korral polnud erilist rambipalavikku, läksin starti suhteliselt pinge- ja ootusvabalt.
kõige halvem stsenaarium milleks olin ette valmistanud, oli selline, et jooksen vähemalt pool maad, ülejäänu võin jalutada ja longata, aga finisheerima pean.
aga see stsenaarium ei läinudki käiku :)
stardis oli külm ja jalg hakkas juba tükk aega enne jooksmist valutama, aga kõik ununes, kui viimasesse startijate rivvi ilmus mu kõrvale Ain-Alar. mõni ime, et teda kutsutakse kõige suuremaks triatleediks - nii suure südamega sportlast ma pole varem kohanud (ei tasu küsida, mitut professionaalset sportlast ma üleüldse kohanud olen...). paar südamlikku sõna temalt ja alustasin jooksmist hoopis parema tujuga.
terve raja jooksime Mairega koos, ootasime teineteist järgi ja leidsime kergesti ühise keele :) olime mõlemad sama meelt, et 2 x 4 on hulga parem kui 1 x 8!
ma üritasin arvutada vaheaegade põhjal ka oma kilomeetriaegu, aga kuna mina ja numbrid ei sobi kokku, siis need andmed ei pruugi olla väga täpsed. esimesel viiel km'l 6:30; esimesel 11km'l samuti 6:30; siis läks matemaatika liiga keeruliseks; viimased 2,3 km jooksin 6:15. tagumise poole distantsist jooksin 4 min aeglasemalt. /ma nüüd hiljem sain aru, et päris niimoodi arvutada ei saa, sest igas tp's kulus ka aega. seega jooksin kiiremini, kui arvutused näitavad./
üldiselt ei olnud peaaegu ühtegi sammu ilma valuta. esimesed 15 km oli valu vaid õrn tuige, aga järsematel nõlvadel tsipa valusam (mäest üles joostes on sääre tagumine osa kõige pikemalt välja sirutatud). viimased 5-6 km aga tekkis juba väike lonkamine ja nõlvadest pidin üles jalutama.
tp'des jõin ja näksisin midagi, esimeses pidin ka pissil käima. mulje on selline, et jooks möödus kiiresti, psühholoogiliselt raske polnud.
päev hiljem ei ole ükski koht eriliselt valus, treppidest üles-alla käimine on väheke nurgeline ja võhmale võtab kergesti, aga muidu on väga ok.

ahjaa! Henri oli minust palju tublim, ta sai laupäeval joostes oma vanuseklassis teise koha!!!
leidsin ennast pildilt, see on minu lõpuspurdi nägu :)

aeg 2:37:49; TE 5,0; keskmine 167; max 187 (lõpuspurt); 1935 kcal.

Kolmapäev, 5. mai 2010

päevak Kiidjärvel

valge mets, selged sihid ja teed. veel igavam, kui eelmine kord. tulemusi vaadates, oi kui kahju on alati, kui ainult paar sekundit osutub määravaks :) rada siin.
kahjuks oli see nüüd kevadel viimane kord, kui päevakul oli ratta-o. ma veel pole kindlalt otsustanud, kas lähen saaremaale emv'le, ikka suht kallis on.

kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes läheb 28-30 mai saaremaale ja sooviks kulusid jagada, võetagu palun ühendust!

Esmaspäev, 3. mai 2010

tervisi Orava kooli kokatädidele!

nädalavahetus oli justkui puhkus, kuigi ametlikult olin Ilves3 stardikohtunik :P
ammu pole käinud nii nunnus kohas, lindora lähedal piusa jõe kaldal. minu lemmikmets - kanarbikumännik, hele ja sirgete tüvedega. eesti kõige kõrgem devoni liivakivipaljand - härma müür. veel seda õiget lõhna metsas pole, aga juba hakkab looma. ei leia netist head pilti, mis sellele kaunile kohale ülekohut ei teeks. minu meelest palju etem, kui taevaskoda.
paar jooksusammu tegin ka, kannakõõlus enam väga hull ei ole, aga ilmselt 9 mail tulemust tegema ei hakka. sörgin 23 km lihtsalt läbi
pühapäeval rpm'is uus max pulss - 187.

Reede, 30. aprill 2010

vahekokkuvõtteks

eile sain oma pulsikella tagasi. anti garantii korras uus pulsivöö, mis sobib ka polariga. nagu oleks puuduoleva ihuliikme tagasi saanud :P
vahepeal puhkasin (kui päevak välja arvata) ja eile tegin tublisti trenni. bodypump, siis 20 min sõudeergomeetrit ja lõpuks Priidu spinn. kuidagi väga kerge oli ja trennid lõppesid liiga kiiresti ära. tõsi ta on, et tulemus tuleb puhates!
kaal langeb jätkuvalt. viimasel ajal on olnud palju hommikuid, kus numbriteks 72,x. ma mäletan üsna hästi, millal ma viimati nii vähe kaalusin, see oli 13 a tagasi! kaalunumber on küll ilus, aga tisse pole enam ollagi :(
suveplaanid täpsustusid. prantsusmaal olen 1-20 juuli, seega saavad konkurendid kergemalt hingata kõrvemaa rogainil, pirita tri'l ja xt-seiklusel.

eilne trenn:
aeg 3:15:44; TE 2,6; keskmine 120; max 175; 1150 kcal.

Kolmapäev, 28. aprill 2010

Aarniku päevak

hmmm, kuidas nüüd viisakalt öelda... see oli vist kõige igavam päevak üldse. kaarti vaadates saab rahvas ehk aru, miks :) need, kes ei saa, neile seletan. olematu reljeef, mets hõre - nähtavus hea, palju orientiire (sihid, teed, selged kõlvikupiirid). orienteeruda nagu eriti ei saanudki, muudkui vajuta. minu rada siin.
klippide kasutamine teeb kohati tigedaks. juba siis, kui tunned et nüüd pole maaühendusest pääsu, hakkad jalgu klippidest vabastama (kusjuures äratundmisest tegeliku maandumiseni võib aega võtta lausa 2-3 sekundit, jala kättesaamine kogenud liigutusega alla 1 sekundi). kummalisel kombel võidki jääda jalgu üht ja teistpidi väänama, asi õnnestub alles siis, kui maapinnani on umbes 5 cm minna. aga ilma klippideta ma enam ei sõida, on ikkagi oluline vahe.
õpetlikku leidis ka.
esiteks. kui sa pead oma ratta jätma kusagile metsa, et punkt jalgsi võtta, ära pane ratast pikali maha! punktist tagasi tulles ei leia sa seda enam üles :P
teiseks. kui on kaugelt näha, et tee peal on hunnikutes oksi ja neist ümber sõita ei saa, võta jalad klippidest välja juba varem (vaata 5 cm paradigmat eespool). sest kindel on, et sa nende okste peal ümber kukud.

Kolmapäev, 21. aprill 2010

hooaja esimene päevak

tegin ratta-o päevaku mooste kandis. ilus hõre mets, pehme liiv, kleepuv muda ja paks kiht männiokkaid - kõik, mida rattur metsalt ootab :P
kui välja arvata see, et üsna alguses läks esimene käiguvahetus tuksi ja ülejäänud raja pidin kõige suurema hammakaga sõitma, oli täitsa ok. kui keskmiselt olid kilomeetri ajad 6 minuti kanti, siis seal käiguvahetusparanduses läks 35 min kilomeetrile. paar pisiviga rajavalikul ja 1 pehme potsatus külili (ei saanud jälle klippe lahti), aga muidu olen rahul. esimene o klippidega.
raja leiab siit.

aga negatiivset kah :( ma ei osale sel aastal kõrvemaa jooksul. eile metsas jooksin tsipa ja achilleuse kõõlus jällegi valus. teen väikese vahe sisse ja loodan, et tartu jooksu ajaks on parem.
kõige tigedamaks teeb see, et praegune häda tuli justkui eikusagilt. valutama hakkas peale üht staadionitreeningut, kus distants jäi kindlasti alla 10 km. ei teinud ka ühtegi valet liigutust ega muud moodi jalale häda.
olen vist juba liiga vana spordi jaoks. masendav.

Neljapäev, 15. aprill 2010

tasuta koormusteste pole olemas

suured tänud Lembergile ja üliõpilaseks olemisele, täna hoidsin kokku ca 1600.-
üldiselt olen ma oma näitudes pettunud. sama testi tegin aasta tagasi, kui treeningkoormus oli 2-3 tundi nädalas. praegu on koormus 6-7 tundi ja näidud on suhteliselt sarnased. mis mõtet sellel treenimisel siis üldse on, kui asi ei parane?! :( lemberg muidugi lohutas, et see on hetkeolukord, mõjutatud miljonist pisiasjast. näiteks sellest, et parema jala achilleus'e kõõlus on üsna valus.

taastumispulss 423 ja 430 (vastavalt 2009 ja 2010 a).
VOmax 43,2 ja 44,1
max pulss 184 ja 187 (pulsikell on ka kõrgemaid näidanud)
anaeroobne lävi 175 ja 184
aeroobne lävi 155 ja 160?
max ventilatsioon 107 ja 114 l/min

ja kui test oli läbi, nõuti 3 tilka verd tasuks.
ok, tegelikult võeti veeniverd, et teha mingi geneetiline uuring, kas spordigeen üleüldse olemas on :P
*************
ma nüüd hiljem lugesin seda uuringu lehte hoolsamalt, et mis kuradile ma oma vere ja allkirja andsin. ongi nii, uurivad, kas erinevate spordialadega tegelevatel inimestel on valkude struktuur ja proportsioon teistsugune kui tavainimesel. kunagi tulevikus saab siis ilmselt inimese geeniproovi järgi välja selgitada, millised sportlikud eeldused tal olemas on.

Teisipäev, 13. aprill 2010

vesine nädalavahetus

nädalavahetus oli pikk ja kirju.
laupäeval tegime Henriga turisti - käisime emajõge vaatamas. no oli ikka kõrgel küll. kuigi juba sel päeval sain emotsiooni kätte, on jõgi veelgi tõusnud ja iga päev vaatan imetlusega, kuidas veepiir vaikselt järjest kõrgemale ronib. jänese raja algus oli näiteks selline :P

samal päeval võtsin ette kepingu. laenatud kepid olid tsipa lühikesed, aga üldiselt tuli liigutus meelde küll. tegin ca 3 tundi jõge mööda üles-alla, lodjakojast ihasteni ja tagasi. lehvitasin jetimeestele ja olin üldse rõõmus.
pulsikella saatsin garantiiremonti, sest kell ja vöö ei saa omavahel kogu aeg ühendust. selle asjaolu tõttu ei saa kahjuks dokumenteerida kepingu pulssi ja kalorikulu.
õhtupoole tegin esimese pisikese tiiru rattaga. oi kuidas ma lausa lendasin narva mäest üles! elvise sado-maso trennidest on kasu olnud :D

pühapäeval olime instituudi inimestega kanuumatkal. meie käsutuses oli 2 kümnekohalist kanuud, ääretult vahvad sõiduriistad. läksime kärevere silla juurest emajärve (just nimelt järve, sest seda veekogu jõena tuvastada sai ainult silla all) peale ja veetsime ca 5 tundi siia-sinna aerutades ja piknikku pidades. kui alguses oli mõeldud, et pikniku tarbeks otsime mõne kõrgema kalda - oh meid naiivitare! - siis tegelikult kujunes piknik selliseks:
Randeli pildid.

Neljapäev, 1. aprill 2010

naelikud varna ehk plaanid suveks

mingil talvisel hetkel vingusin, et prioriteete on raske paika panna. et üritusi on suvel liiga palju ja kõik on end sättinud samale nädalavahetusele.
vana hea elu teeb aga oma korrektuure :) pidades silmas minu pool-pidust hüppeliigest, on plaanid järgmised - metsas ei jookse, metsas teen ratta-o'd. jooksen siledal maal ja palju. proovin järgi, kas mulle istuvad mtb ja triatlon.

konkreetsed üritused: kõrvemaa kevadjooks (16 km), tartu jooksumaraton (23 km), EMV ratta-o, otepää rattamaraton (ca 50 km)?, 1-2 xt-seiklust, kubija tri?, pirita tri?, kõrvemaa rogain rattal, pühajärve tri (11,1 km), tallinna maraton (42 km) ja loomulikult suve tippsündmus - ühel Tour de France etapil osalemine!!! sest juulikuus olen niiehknaa prantsusmaal, miks siis mitte järgi proovida, vändata jaksan küll.

Teisipäev, 30. märts 2010

kuidas valida endale meest

niu-niu, ongi suusahooaeg ilmselt läbi :( hoolimata kuudepikkusest talvest on mul ikka tunne, et ei saanudki õieti tuisku ja lund nautida. ja suusatada - tehniliselt korrektselt - sai niiiiiiiiiiiii vähe. nutt ja hala!

täna käisin massööri juures. juba esimeste minutite jooksul tuli meelde, miks ma tihedamini spordimassaazhis ei käi.
sest see on põrgulikult valus ja põgeneda pole kuhugi! ei aidanud isegi see, et massööriks kena noor poiss...
aga nädalavahetusel tehti väike seminar, kus muu mula seest noppisin paar tarkusetera. esiteks (selle väite üle peaks rohkem diskuteerima): vastupidavus ja jõud on vastandlikud ses mõttes, et kui teed vastupidavustrenni, siis jõud väheneb. ja vastupidi - teed jõutrenni, vastupidavus halveneb.
teiseks teraks oli soovitus, et naised peaksid omale mehe valima vastupidavussportlaste hulgast, sest nendel on palju kannatlikkust.
kuna olen hetkel vaba ja vallaline, siis asun seda viimast tarkusetera kohe enda peal proovima :P

Reede, 26. märts 2010

punnis muskel VERSUS naiselik puusanõks

ma tahan teiega jagada emotsiooni, mis ma eile klubis sain :)
eile oli traditsiooniline neljapäev - bodypump ja veidi jõusaali (sõude-ergomeeter, muud massinad ja venitamine) fittestis. jõusaalil on ühine klaasist sein saaliga, kus toimub zumba tund. see on tunniplaanis juba mõnda aega olnud, aga pole eriliselt mulle silma jäänud. eile siis sikutasin kohusetundlikult kilode kaupa rauda ja venitasin säärelihaseid ja üleüldse olin karm mutt, aga kui algas
zumba... ohohoo!!! selline elurõõmust pungil muusika ja kilked ja rütmid! ahh, praegugi youtube'ist suvalisi zumba lugusid kuulates tuleb naeratus näole. salsa, reggeton, rumba jne. kõik mehhiko mälestused voolasid üle pea ja värvid ja peaaegu ka lõhnad. tuimad eestlased nõksutasid puusa ja naeratasid ja puha. ma olin NII kade! raua tõstmisest ei tulnud enam midagi välja ja piilusin kogu aeg naaberklassi.
siis mõtlesingi, et miks ma küll seda kangi rebin. mina kui juba loomulikus olekus suhteliselt suur ja jõuline, miks ma veel rohkem jõudu tahan? peaksin hoopis tegema sellist asja nagu zumba - puusad nõksuma ja graatsiat ja naiselikkust treenima.
varsti võtan julguse kokku ja ületan oma "kandilisuse"-kompleksi ja lähen proovin järgi!

Kolmapäev, 17. märts 2010

sünnipäevasuusatamine

julgesin võtta keset nädalat pool päeva vabaks ja minna suusatama. kahjuks pidi Triin suht vara tagasi tulema, tegime vaid 24 km elva-hellenurme-elva. rada on täitsa talutav, kui rohked kuuseokkad välja arvata.
võtsin eesmärgiks tehnikat harjutada. paaristõuge jalaga on mu lemmik, see tuleb nii hästi välja, et isegi Teppan kiitis :) mul on uued 5 cm pikemad kepid, mis näevad küll koledad välja, aga palju parem on tõugata. puhtamat tehnikat tehes saab hulga kiiremini edasi ja seda vähema energiakuluga. vähemalt nii tundus, sest 2-tunnine sõit ei väsitanud üldse.
muidu vanaviisi - rpm, jooksmine, bodypump. ujumises on paus, sest Priit on väljamaal.
kaalust.
eelmise nädala keskmine oli 74,6 kg ja tänane rasvaprotsent 23,5%. laupäeval kiideti mu tagumikku ja pühapäeval ostsin endale püksid, mis jällegi numbri võrra väiksemad :D

aeg 2:05:53; TE 3,5; keskmine 153; max 175; 1338 kcal.

Teisipäev, 16. märts 2010

mul on täna sünnipäev

parim kingitus tuli Enelt! ja me kõik ju teame, kes on pildil :P

selgub, et mõni siiski ei tea :) aimu saab siit