esmaspäev, 22. veebruar 2010

tartu maraton 63 km

valisin musta mütsi.
hmmm, kuidas alustada.... tuleb vist alustada möönmisega, et eesmärk jäi täitmata. tahtsin sõita alla 7 tunni, aga jäin 2 minutiga jänni. samas jäi palju võimu realiseerimata, võhma piisas kuni lõpuni ja lihased olid pärast minimaalselt haiged.
aga loll kes vabandust ei leia! ja ses osas ma küll loll pole, leian kohe mitu vabandust :P kui vaadata seda, kuidas mitmed kogenud osalejad sõitsid hulga aeglasemalt kui tavaliselt, siis tuleks vist järeldada, et esimeseks korraks käib kah. Triin tegi lausa sellise analüüsi, kus arvutas välja, et "tänu" kehvale rajale ja aeglaste inimeste rohkusele oli tema tulemus 9% oodatust kehvem. oma peamiste vabandustena toongi välja kohutavalt halva raja ja inimummikute tiheda esinemissageduse. tegelikult - kohati rada ei olnudki, minu meelest oli rajameistriks seekord lihtsalt rivi esimene suusataja. ja nn. kobasid suusatajaid oli ka liiga palju. jajah, loomulikult on positiivne, et nii palju inimesi harrastab ja ma ise olin ka aasta tagasi koperdaja, aga no tõeliselt halb on terve distantsi vältel tegeleda peamiselt pidurdamise, möödumise ja ruumi otsimisega. arusaamatu minu jaoks on see, et ilusatel laugetel nõlvadel oli enamus inimesi sahka pannud ja üleüldse laskumised olid mu jaoks pingelised. suusad libisesid hästi ja asend on mul kah korralik, seega sõitsin kogu aeg teistele selga ja pidin palju pidurdama.
starti ma hilinesin. esiteks seetõttu, et auto hilines ca 30 min, mis pidi mind tartust peale võtma. siis loomulikult ei saanud me korralikult parkida ja hakkasin jalgsi stardi poole vantsima. keegi polnud mulle öelnud, et parklast viib buss starti. ütleme nii, et kui kõlas stardipauk, siis ma alles otsisin wc'd. matuni oli täielik tammumine, prillid läksid uduseks ja lükkasin need eest ära. vasak silm läks päris hulluks, matul otsisin arstitelgist abi. ma eriti ei uskunud, et neil silmatilku on, palju loogilisem on ju see, et neil on varustuse hulgas elektrishokiaparaat, mitte miskid närused tilgad. aga au ja kiitus, tilgutatud ma sain! suusk libises hästi aga pidamine jättis tsipa soovida, jalg ei saanud anda nii korralikku tõuget ja nõlvadel lipsas tagasi. andes või kuutses lasin pidamismääret alla panna, see aitas natuke. aga noh, sinna mu minutid kulusid.
ja veel ühest asjast tahtsin kirjutada :) mul on mingi kummaline komme tähele panna, mis rajal maas on (peale sodi). eile oli maas ca 10 mütsi, 1 paar saapakatteid, kindlasti üle 20 korraliku joogipudeli ja 1 karihiir. surnud.
pulleritsu blogist leidsin sellise toreda tabeli, kus on näidatud vahepealsed ajad ja kohad. sellest selgub, et:
matule (12 km) jõudsin 1:22:43 ja olin 4465.
harimäel (vist 17 km) 4523.
kuutses (32 km - pool distantsi) 3:40:41 ja 4410.
peebul (39 km) 4320.
palul (46,6 km) 4255.
hellenurmes (53,5 km, finishini 10 km) 6:02:53 ja 4191.
finishis 7:02:43 ja kohaks 4118. nagu näha, tugev lõpuspurt :P

TE 5,0; keskmine 158; max 183; energia 5124 kcal.

laupäev, 20. veebruar 2010

kõige olulisem küsimus enne tartu maratoni

kas panna pähe must või valge müts? tõsiselt.

kolmapäev, 17. veebruar 2010

spetsialistidest on ikka kasu kah

käisin täna P. juures oma hüppeliigesega. näitas mitu erinevat harjutust, kuidas saab jalga tugevamaks ja stabiilsemaks. siis selgus, et ka sääremarja lihased venivad paremal jalal vähem ja soovitas ühte venitamist. see on see, kus astud ühe jalaga pika sammu taha, hoiad kanda maas ja üritad justkui seina enda eest ära lükata. ma suudan päris pika sammu astuda ja erilist venitamist ei tunne. aga P. kasulik näpunäide seisnes selles, et kui põlve kõverdada, on mõju hoopis teine. mida suurem on põlve kõverus, seda madalamal sääre osal venitus mõjub. oi kuidas mõjub! :)
see ei ole ainumas kord, kui pisike detail muudab palju. võib-olla on vahel natuke imelik, et mina kui suhteliselt madalal tasemel harrastussportlane muudkui käin mööda spetsialiste ja uurin teooriat ja kasulikke nippe. vahet ju pole - ega ma miski esikümne tegija ei ole. siiski-siiski, vahe on täiesti olemas. sellised väikesed nüansid (jalg paar cm siia või sinna, keha kallutada rohkem või vähem) muudavad lõpptulemuses teinekord väga palju. need inimesed on ju asja põhjalikult uurinud ja nende taga on tuhandete inimeste kogemus, miks ei võiks seda teadmist siis kasutada ja enda elu lihtsamaks muuta.

teisipäev, 16. veebruar 2010

kõik on korras ja muinassuusatamine :)

ärge muretsege, minuga on kõik korras. teen usinasti trenni, aga siia pole eriti midagi kirjutada. rutiinselt rpm, bodypump ja suusatamine. eelmise nädala aktiivsus: aeg 8:39; 4861 kcal.
kaal langeb ka kenasti. detsembris püstitasin eesmärgi, et oma sünnipäevaks (märtsi keskel) tahan olla soovkaalus, ehk 75 kg. kui ma aga sarnase tempoga kaalulangetamist jätkan, tuleb hoopis tublim tulemus! eelmise nädala keskmine kaal oli 75,6 ja aina langeb :)
nädalavahetusel käisin haanjas suusatamas, see oli eriline suusatamine :P piltide autor Elanor. esimesel pildil on stiilinäide, kuidas ennast edasi saab tõugata.


teisipäev, 2. veebruar 2010

pildid Jooksjale


piltide autor Andres Liivamägi. lähemalt lugege järgmisest Jooksja numbrist :)