kepikõnd suuskadega. aitab juba kah...

nädalavahetusel käisime Käärikul "suusatamas". ilm oli tohutu ilus ja lund palju. enamuse suusad olid aga paraku sellised, et kord pakkis, kord lipsas ja kord pidas enam-vähem. mõni meist oli aga nii tugev, et tegi laskumistel paarissammu :P 

kepid pakkisin juba suvekorterisse, suusad ootavad puhastamist ja möginaga kokku tegemist.

pildistas Andres Isakar

minu viimase aja jooksuotsad viivad kanali äärde. ja aeg-ajalt sulpsan isegi vette.

mina pean suusatada saama!!

ja seetõttu lähen homme ülikooli spordipäevale käärikul ja ehk saab nädalavahetusel haanjasse.

sõrm endiselt paksu plaastri all, aga vähemalt ei valuta. 
***
äkki keegi teab kedagi, kes teab keadagi, kes viskas/kaotas ära Peebu TP's TriStar200 Andalucia joogipudeli ja tahab seda nüüd tagasi. pudel minu käes hoiul.

tahad tatitõvest lahti saada, mine suusatama!

ilmselt otepääl said varbad külma või miskit (see miski võis olla ka batsillusi kandev kolleeg), igatahes vaevlesin eelmisel nädalal tuuge nohu käes. kui mul on kõva nohu, siis enamasti lõpeb asi peale paaripäevast turtsumist sellise pool-vesise ninaga, aga seekord oli elul mulle jälle midagi uut pakkuda. nohu ei läinud pideva aevastamise saatel ära, vaid teise ninasõõrmesse. silmad valutasid neli päeva, vahepeal oli kurk valus. abi polnud ka nohutilkadest, turset alla ma ei saanudki. 

aga noh, vapper harrastussportlane ju elabki vaid trenni nimel. käisin ujumas ja spinnis. siis hakkasin tundma, kuidas ikkagi õhk kopsu ei jõua ja pea on paks otsas. ei teinud enam trenni, lausa 3 päeva :P et nädalavahetust mitte päris maha magada, läksin pühapäeval koos klubikaaslastega mulgi suusamaratonile, peamiselt ulatasin Hannesele joogipudelit ja kannustasin võistlejaid. kuna rada oli selline kerge ja lühike, panin endale ka suusad alla ja tiksusin tasakesi poolteist tundi. ja ennäe imet! täna öösel sain magada kinnise suuga! rõõm rõõm! 

oi kus ma nüüd alles hakkan suusatama!!!

Hannese (nr 19) stiilinäide nõlval

hoidsin võistlejate vahepeal rada ilusana :P

mõlemad pildid Madis Luik, Sakala.

ootasime poodiumikohta, aga läks nagu tavaliselt...

22 jaanuar 2012

Ain sai neljanda koha, aga see-eest olime meie raja ääres väga tugevalt esindatud.

esimene suusk

Holdeni blogis nähtud pildid ajasid tohutu suusaisu peale. kui eile õhtul tartus ilusti sadama hakkas, kõllasin ruttu Hannesele (meie klubi valvesuusataja), et läheks täna kusagile. "jah, muidugi" tuli vastuseks :)

täna enam nii ilusti ei sadanud, tartus piserdas löga ja vett näkku. aga huvitaval kombel oli talvepealinnas ilm palju ilusam, piserdas lund ja lörtsi näkku. tehvandil on küll vaid 1 km rada, aga suure nälja kustutamiseks kõlbab küll. alguses oli tunne, et ma VIHKAN suusatamist!!! miks peab ennast piinama puujalgse tehnikaga, millele lisandub suusa kerge kinnijäämine ja pehme rada ja pidevalt silmitorkiv sadu. ah?

aga sellepärast, et poole tunni möödudes hakkab juba midagi meelde tulema ja kõik ei olegi enam nii vastik :P tunni möödudes hiilib ligi mõte, et oi, täitsa lahe ju! ja et suusataks veel natsa. ja siis kui ära hakkad minema, keerlevad mõtted selle ümber, et millal jälle saaks.

trenni on ikka tehtud kah

rääkimata sellest, kuidas kuumad eesti mehed käepidemete vahetusel krõpsu sisse augud sulatasid :P
aga ma ikkagi panin end suusahundile kirja. kavatsen tiksuda 8 h täis, heal juhul läbin selle aja jooksul ka 5 ringi.

Haanja on kõige ilusam riik maailmas!

...sest sealsetel radadel laulab suusk kõige kaunimalt!

käisime Triinu ja Urmasega avatud rada proovimas, tegime 22 km. ülimõnus, nagu näha ka järgnevalt pildilt :)kuigi kahjuks on juba tunda, et kevad pole enam kaugel :( sama virin, mis eelmisel aastalgi - ma pole õieti suusatada saanudki... tulemas veel sel laupäeval Haanja maraton, mida kavatsen vötta mönuga. siis suure küsimärgiga Suusahunt. olen ikka veel kahevahel, minna või mitte. minna - saab ehk suusatamisest isu täis. mitte minna - üsna kallis osavõtumaks, kekkose rada pole lihtsamate killast, kampa pole.

...of mice and men... hiirtest ja inimestest

kõigepealt, miks on postitusel selline pealkiri?
enne kui ma üldse süvenesin, mis on selle kirjandusliku väljendi taga, sobis see minu meelest metafooriliselt peegeldama mu mõtteid suusatamisest ja ujumisest :) aga nüüd kui uurisin, mida John Steinbeck sellega öelda tahtis, leidsin seoseid spordiga ka üldisemas laadis.
eelmisel nädalal sai paar korda tehtud vaheldumisi ujumis- ja suusatehnikatrenni. ja raske oli suusatades MITTE rakendada ujumises õpitud käesirutust... nagu me kõik teame, on kroolides vaja kätt ette viies korralikult sirutada. samas klassikat suusatades peab käe jätma küünarnukist kõveraks ja sirutamine ei ole otstarbekas. ka kehahoiak on erinev - kus selg sirge, kus selg kumer. väga segadusseajav. paar korda pidin suusarajal aja maha võtma ning meenutama, mis liigutusi tegema peaks.
vastandlik, eksole. sama vastandlik, kui hiir ja inimene, eksole.

Steinbeck on oma raamatu pealkirja laenanud luuletaja Robert Burnsilt:
"Hiirte ja inimeste parimad kavatsused nurjuvad sageli ja jätavad meile tõotatud rõõmu asemele üksnes nukruse ja valu"
mitte et ma eriti pessimistlik oleksin oma sportlike saavutuste ja tuleviku suhtes, aga eks meie kõigi parimad kavatsused/lootused nurjuvad aeg-ajalt, ole sa siis hiir (algaja harrastaja) või inimene (tippsportlane) :)

Winter Xdream teistmoodi

mul polnud plaaniski seekord võistelda, aga suusatamisvõimalust ei saanud ju ometi käest lasta. lootsin ka sõpradele kasulik olla, aga rosinavajadust neil eriti ei tekkinudki.

kui hullud olid peale starti laiali pudenenud, hakkasin ennast rajale sättima kui avastasin et hommikuhämaruses olin kaasa pakkinud oma vanad kaikad, lühikesed ja käepidemetega, mis eriti ei toimi. sain käärikult laenuks klaasfiibrist kepid, mis olid liiga pikad ja kohutavalt pehmed. omaette irvitasin, et seekord tuleb siis 4+ tundi ülakehatrenni (ja siis näen välja nagu üks tuntud plastpõlvega harrastussuusataja :P)... päris nii siiski ei läinud, sest kekkose rada pakub suhteliselt palju übermõnusaid laskumisi. täitsa huvi pärast vaataks rajaprofiili, kas ongi nii, et kuni harimäeni on suhteliselt üles ja peale seda käärikuni muudkui alla? ahaa, leidsingi profiili, ei tea öelda et väga erinev oleks.

igatahes, päev oli vapustav, nagu ikka sealkandis suusatades! need paar matsu, mis ma peadpidi lumme kukkusin, ei lähe arvesse (kuigi nüüd on kael valus). suusatasin mitu korda üle harimäe, mööda maratonirada ja mööda kekkost. ühe õnnetu juhuse tõttu lõpetasid sõbrad iksdriimerid üsna vara ära ja nõudsid minu käes olevat autovõtit, muidu oleksin ilmselt pimedani metsa vahel tatsanud.
pilt SIITja see ei puutu küll otseselt sporti, aga ma sain aru, miks eesti lipp just otepääl on õnnistatud. (ok, see seos on tegelikult üsna kaudne ja meelevaldne :P) ei ole siin mingit pistmist musta leiva või musta mulla ja valge lootusega. lipul on hoopis talvine taevas, tume metsaviir ja hele lumi!

linnuke kirjas

eile sai siis suusarajal kukutud. eriti magedalt, sest polnud nagu suurt nõlva ega kiirust ega midagi. mul jääb vaid üle ennast lohutada, et maratonirajal "vana kohvipunkti tõusul" on kotermannid, kes suuskureid metsa poole kisuvad. laskud kenasti oma madalas ja kindlas asendis, mis sind ka haanja maratonil on hästi teeninud, nuuskad nina või tunned ennast muidu mõnusasti ja järsku lähevad jalad alt. tõused ja rapsid hämmeldunult suurema lume pükstelt. üritad siis rõemsasti edasi suusatada, aga selgub et keegi on ühe kepi pooleks murdnud... ülla-ülla, mina see küll ei olnud!
aga nojah, mis siis ikka. ühe kepiga tagasi elvasse ja poodi uusi soetama. väga vabandust, aga JUMMEL kus on hinnad!!! need numbrid lõid mu tõega pahviks, oma 30% carbon kaikad sain kevadel miski 700.- eest ja nüüd peaks kaks korda suurema summa välja köhima.
aga kus raha kõige vähem, seal abi kõige lähem :) väike nutukõne A.-le ning uute kaigaste hankimisega tegeleti nii operatiivselt, et juba täna lõunast oleksin võinud jälle rajale minna. rahast ei mingit juttugi. ahh, ma vist olen elus midagi õigesti teinud...

endale: armas sõber Karmus oskab nii kenasti lohutada "sportlike reite vahele peaks ju kandidaate küll olema" :D

kelgutamise tehnikast

eelmise aasta viimasel päeval pätsasin oma poja tagant kelgu ja veetsin meeldiva õhtu Kassitoomel. tuleb tunnistada, et kogu oma tartlaseks-olemise-aja jooksul ei ole ma varem sinna kelgutama sattunud.
niisiis, õnneks olid julgustavad kamraadid nõlval ees ootamas ja pikemalt aru pidamata saigi kelgule valu antud. ja mitte ainult kelgule! ükskõik mis suunast alla lasid, igal pool olid parimad rajad korralikult treppi ja auku sõidetud. see tähendas, et valu said ka selg, külg ja tagumik. stiilinäiteid oli rohkesti - alla lasti kilekoti, pepulaua, tuubi, suurte ja väikeste kelkudega. enamasti muidugi väikeste kelkudega. ja käesoleval hetkel ma soovingi lugejaskonnaga jagada oma kogemusi, kuidas parandada väikese plastkelguga (2010 a piduriteta mudel, 89*44 cm) allalaskmise tehnikat.
punkt üks. püüa oma keha raskus ühtlaselt kelgule jaotada. see tähendab, et ära istu lühikesel kelgul tagaotsas, toetades oma pikki jalgu kelgu esiserva. heida hoopis kelgule selili, nii et su pikad jalad on poolest reiest alates üle kelgu esiserva.
punkt kaks. ära hoia kelgust kramplikult kinni, vaid püüa koondada jõud haaravatesse sõrmedesse, lõdvestades samal ajal käsivarsi ning õlgu.
punkt kolm. ära püüa kelku juhtida/pidurdada jalgade, käte või pea maha panemise läbi. nõlva kaldenurk on piisavalt suur, kiirust koguneb omajagu.
punkt neli. arvesse võttes punkte üks, kaks ja kolm, leba kelgul kindlalt kuid lõdvestunult, hoia vaade otse ette. mängi oma keha raskuse ja tasakaaluga, vajadusel vii oma keha teatud etappides kelguga risti. nende punktide järgimine tagab kõige elegantsema, pikema ja tehniliselt korrektsema liulaskmise.
siin on üks grupisõidu näide


muidu aga olen viimastel päevadel ka hoolega suusatanud. ma ei suuda ära tänada ja tunnustada A.-d, kes on võtnud vaevaks õpetada vahelduvsammu ja paaristõuke tehnikaid. tema valvsa pilgu all olen teinud tundide kaupa tõukamist-libisemist. see pealtnäha nüri tegevus on tõstnud mu uuele tasemele ja pannud suusatamist nautima rohkem kui varem. aitäh!

olukorrast Jänese rajal

laupäeval oli ette nähtud ühissuusatamine, aga mul jäid suusad koju ning tegin kepikõndi. mõtlesin, et uurin jänese rada, kuidas seal läbitavusega on. kuidagi ei olnud, sahka polnud näinud ei uus promenaad ega papliallee. sissetallatud kitsas rada, suusajäljed. samas vastaskaldal oli kenasti sahaga puhtaks lükatud peaaegu lodjakojani.
igatahes, vaatasin dendropargis liuglevaid suuskureid ja otsustasin, et kepikõnd on väga vale sport selliste lumeolude juures :P
pühapäeval suuski koju enam ei jätnud, tegin ca 2 h dendropargis ja ovaalidel. ei saa mina aru, kuidas ma veel kaks talve tagasi suutsin kukkuda pea igal nõlval nii sprindirajal kui dendros... tehnika hakkab tagasi tulema ja sellega koos ka tunne, et suusatamine on üks imeline asi :) enam ei olegi vere maitse suus...ülimalt temaatiline pilt pärit SIIT

kambaga Mammastes

laupäeval tegime matka asemel suusatamise. sõitsime Mammastesse, Ain seletas veidi tehnikanippe ja siis oli igaüks enda eest. täitsa ok rada, piisavalt vaheldusrikas. lund ka parasjagu.
ja spordi ohvriks langes minu teine varbaküüs (esimene tuli ära ujudes...). pediküüri pealt saan nüüd raha kokku hoida. :D

esimene suusk

täna läksime Triinuga Lähte radadele. noh... andis suusatada küll, aga täit mõnu ei saanud. lumekiht pigem õhemapoolne, klassikajälg ise sisse sõidetud, muld ja rohututid siin-seal väljas. ilm oli muidugi väga kena, päike ja tuulevaikus. ega seal suuri nõlvu ei olnudki, aga seekord kukkumist kirja ei saanud. paar kobamist oli, sest suusad kippusid teinekord ühte jälge sõitma :)

tunnike nikerdamist, tehnika hakkas tasakesi meelde tulema. eilne ujumine polnud ka nii ära tapnud, kui kartsin.
üits illos pilt Triinult:

juba saab suusatada!!!

Lumeinfo andmetel on täna sisse aetud Kolgaküla suusarajad, lume paksus 20 cm! juhhuuu!!! ei saa mainimata jätta, et minu suurepärane maakodu asub sealt vaid napid 10 km. täna on mul küll kahju, et tartus elan...
*******
ja üksvahe tahtsin siin natuke vinguda, sest mul oli jälle pulsikaga probleem. see on juba kolmas kord, kui vaja komplektiga midagi putitada (katki on olnud gps ja vöö). aga tegelikult... teisipäeval sai kell basseinis suurel hulgal vett korpusesse, sest ma polnud patarei kaant korralikult kinni kruvinud. kuivatasin hoolega ja panin uue patarei ning kell töötab nagu ennegi. nädalavahetusel proovin, kas vana viga on veel alles. (pulsinäit kippus 149 juurde "kinni jääma" ning isegi kui vööd ümber keha polnud, näitas 149.)

sünnipäevasuusatamine

julgesin võtta keset nädalat pool päeva vabaks ja minna suusatama. kahjuks pidi Triin suht vara tagasi tulema, tegime vaid 24 km elva-hellenurme-elva. rada on täitsa talutav, kui rohked kuuseokkad välja arvata.
võtsin eesmärgiks tehnikat harjutada. paaristõuge jalaga on mu lemmik, see tuleb nii hästi välja, et isegi Teppan kiitis :) mul on uued 5 cm pikemad kepid, mis näevad küll koledad välja, aga palju parem on tõugata. puhtamat tehnikat tehes saab hulga kiiremini edasi ja seda vähema energiakuluga. vähemalt nii tundus, sest 2-tunnine sõit ei väsitanud üldse.
muidu vanaviisi - rpm, jooksmine, bodypump. ujumises on paus, sest Priit on väljamaal.
kaalust.
eelmise nädala keskmine oli 74,6 kg ja tänane rasvaprotsent 23,5%. laupäeval kiideti mu tagumikku ja pühapäeval ostsin endale püksid, mis jällegi numbri võrra väiksemad :D

aeg 2:05:53; TE 3,5; keskmine 153; max 175; 1338 kcal.

kõik on korras ja muinassuusatamine :)

ärge muretsege, minuga on kõik korras. teen usinasti trenni, aga siia pole eriti midagi kirjutada. rutiinselt rpm, bodypump ja suusatamine. eelmise nädala aktiivsus: aeg 8:39; 4861 kcal.
kaal langeb ka kenasti. detsembris püstitasin eesmärgi, et oma sünnipäevaks (märtsi keskel) tahan olla soovkaalus, ehk 75 kg. kui ma aga sarnase tempoga kaalulangetamist jätkan, tuleb hoopis tublim tulemus! eelmise nädala keskmine kaal oli 75,6 ja aina langeb :)
nädalavahetusel käisin haanjas suusatamas, see oli eriline suusatamine :P piltide autor Elanor. esimesel pildil on stiilinäide, kuidas ennast edasi saab tõugata.

ütled ilm, mõtled lumi

kuigi mu laupäevane pikem suusatamine põhjustas esmaspäevase tuuma-tatitõve, olen ma siiski überõnnelik, et on olemas talv ja lumi ja suusad! ma ei saa aru inimestest, kes need mõned kuud ohivad ja pikisilmi kevadet ootavad. vaesekesed.
aga ok, laupäeval ei suutnud ma orgunnida end linnast välja, seega võtsin suuna kodurajale - dendroparki ja sprindiringile. üritasin hoida pulssi tagasi ja suusatada võimalikult kaua. paar tiiru tegin spordipargis, siis 2 tiiru dendropargis ja tagasi sprindirajal mõtlesin proovida tehnikaharjutusi. tegin vahelduvsammu ilma keppide abita. üllatavalt kenasti läks ja neid kepitõugeteta ringe kogunes päris mitu. pulss läks muidugi üles, aga viimase 850 m ringi ilma keppideta tegin lausa 5 minutiga! :)
kaalust kah.
soovitan kõigile, kes kaalust alla või üles tahavad saada - ostke koju kaal! minule on mõjunud kohutavalt distsiplineerivalt, et igal hommikul saan oma eelmise päeva toitumisele ja liikumisele objektiivse hinnangu. nüüd saan juba võrrelda 2 nädala keskmisi kaale (kaalun igal hommikul ja nädala lõpus arvutan keskmise) ja rõõm teatada - olen alla võtnud 0,9 kg :D

laupäev:
aeg 2:31:43; TE 4,5; keskmine 154; max 181; energia 1738 kcal.

minu aastavahetus

mida ma tegin 31 dets...

seda ma tegin ka 1 jaan... :)
31 dets
aeg 2:32:50; TE 3,9; keskmine 153; max 171; energia1706 kcal.
1 jaan
aeg 1: 32:48; TE 4,0; keskmine 143; max 171; energia 902 kcal.
********
ja et ma ära ei unustaks! eelmisel nädalal nägin põlist eesti meest roosa t-särgiga!!! idu on selles, et me arutasime sügisel mehhikos, kuidas eestis ei näe üldse mehi roosa t-särgiga (roosa triiksärgiga näeb), aga mehhikos näeb küll. et kuidas eesti mehed on nii madala enesehinnanguga, et nende meelest roosa kandmine teeb neid vähem meheks. aga täesti ootamatus kohas leidsin roosa särgiga mehe ja mul on VÄGA hea meel, et just P. seda särki kandis :D

suuska kah

kuigi erilist himu suusa järgi ei olnud, võitis täna kohusetunne ja käisin dendropargis suusatamas. rulli- ja sprindirada olid rahvast täis, dendropargis aga vaatamata normaalsele rajale oli vähe inimesi. meenutades seda, kuidas ma umbes aasta tagasi üldse suusatamisega taasalustasin, oli täna suht hea. tunnetus oli enam-vähem alles. tegin 4 ringi rullirajal ja dendros ühe ringi, peaks kokku tegema umbes 9 km. aega kulus tunnike, aga see oli üsna hästi, sest eks ma pausitasin ja vahtisin ringi ikka kah.

kogu trenn:
aeg 1:31:07; TE 5,0; keskmine 161; max 181; energia 1150 kcal.