reede, 29. juuli 2011

päevak Kukemetsas

kuku või pikali - täpi tegi eile orienteerumist ilma jalgrattata! seda peamiselt tänu Rolandile, kes on üks tore austerlane ja tahtis minna metsa jooksma. kukemetsa kaart on uus kaart, seetõttu olin meelsasti nõus temaga koos jooksma. meil läks hästi. kaart SIIN
pärast oli ta nii kena ja tegi õhtusööki. elu-on-lill!

esmaspäev, 25. juuli 2011

laste ja geide suust kuuled sa tõde :)

Chris: "Helen, you are amazing!"
aga muidu - no selline motivatsioonipuudus on, et ma ei teagi kohe. nagu oleks maeiteamis supersaavutusega hakkama saanud, kuigi see oli kõigest kõrvemaa rogain. sel hooajal on teisigi A eesmärke, nüüd on aga selline tunne, et "ah persse kõik, elu on niigi ilus!" nii et kui te näete mind pühajärvel 100 km rattarajal kusagil aasal kepslemas ja lillekesi nuusutamas, siis suhtuge mõistvalt, kiirabi pole vaja.
ja viimane nädalavahetus ainult süvendas elu-on-lill tunnet. reede: shotlastega püssikas. laupäev: shotlastega püssikas. pühapäev: shotlastega püssikas. Chris, Simon, Henry, Gerry ja loomulikult mister Vaughan!
:)

kolmapäev, 20. juuli 2011

Kõrvemaa rogain rattaga

läks hästi. naistest 1 koht (paraku kesises konkurentsis) ja üldiselt 4 koht (paremini poleks kuidagi vist saanud). tulemused SIIN kui klikkida inimese nime peal, siis avaneb tema punktivalik ja kaart.
stardist tundus enamus rattureid ühele poole suunduvat ja 2 esimest kp'd võetigi kambaga. 42 juures oli juba hajumist märgata ja 21 võtsin enam-vähem üksi. otsetee 45'te tundub kaardil mets ja mitte sõidetav, tegelikult oli aga kena rajakene ja hea valik. 
siis tuli 33... oh ma oleksin ennast maapõhja kirunud, kui oleksin kellelegi 3 punktiga kaotanud! tee oli seal nimelt väga halb - suuuuured porilombid, väga sügavad roopad ja turbamülkad. hoidsin kogu aeg käed lenksul ja pilgu enda ees maas, seetõttu põrutasingi lihtsalt mööda. kuna tee oli nii kehv, ei tahtnud tagasi ka pöörata ja aega raisata. mis läinud see läinud. kusjuures, ma polnud ainus, kes seal niimoodi kobas, Indrek oli ka mööda pannud aga siiski tagasi keeranud.
edasi oli kõik lihtne ja selge, 57'nda juhatasid mulle õnneks kätte jalgsivõistlejad. aitäh! üldse mulle meeldis, et kui abi küsisid, siis abi ka said. ka omalt poolt juhatasin paar eksinut õigele teele, näiteks 34 ja 44 juures. 
algne plaan oli tehtud nii, et 35 juures peaks olema läbi 1/3 ajast, siis oleksin võtnud natuke suurema kaarega edelas. paraku olin aeglasem, kulunud juba 1:30 ja otsustasin seetõttu vahele jätta ka 47 ja 39. õige otsus, mahtusin aega ja ei pidanud ennast ribadeks sõitma. 
mul oli vist sellel kaardil eelis, sest see kant on mulle väga tuttav. rattaga varemgi mitu korda läbi sõidetud. teadsin, kus on pisemad ja aeglasemad rajad, kus on liivaaugud ja palju nõlvu. ka laudteel olin varem sõitnud, seda küll vanal teel.

aga niipalju ütlen küll, et sel aastal näikse hullult hea jõhvika-aasta olevat. punkti 55 juures lausa valendas - nii palju noori helerohelisi jõhvikamammusi oli!
ja kunagi teen ma ühe korraliku seeria kivide portreefotosid. sest nad on nii ilusad!

neljapäev, 14. juuli 2011

rattapäevak Kadajal

võtan ratta ilusti auto pealt maha, surun kingad jalga ja kiivri pähe ning... aga kus on kaardihoidja?!?!?!?!? :(
jah, ma tean küll, et saab kaarti käes hoides ka sõita, aga no kuulge, nii ei saa ju rallit sõita.
Triin irvitas vaikselt ja soovitas teha mäluorienteerumist - viskad korra pilgu peale, et siit vasakule ja sealt paremale, ning paned kaardi ära. nali naljaks, aga lõpuks nii välja kujuneski. punktis vaatasin trajektoori järgmisesse kp'sse, kaart ruttu püksi ja käed lenksule. kaart muutus sellise käsitlemisega muidugi kapsaks, mõnesse kohta tekkisid valged laigud ja osad teerajad kaotasid oma otsa ja alguse :)
alguses muidugi nii hästi ei läinud. olin võtnud 2 punkti, kui kaardisegaduses hakkasin hoopis esimese punkti poole tagasi minema, mitte kolmandasse. pühapäevasest valgast olid jalad täielikud pakud, aga eneseuhkus jäi seekord võitjaks, tegin uue stardi. 
valikuid oli seekord lihtne teha, üks koht (kas üle oja mööda kitsast rada või suure ringiga mööda laia teed) oli ehk. mets on seal suht vaheldusrikas, aga kogu aeg saatis mind metsmaasikalõhn. oi kuidas see närvi ajas! joostes saad veel kuidagi haarava liigutusega mõned marjad suhu püüda, aga ratta seljas on see välistatud. ei tahtnud peatuda ka, niigi olin kaardijama tõttu tavalisest aeglasem. aga ülla-ülla, rattarajal polnudki ma viimane :P 
oma raja joonistasin SIIA.

teisipäev, 12. juuli 2011

Valga tri

nädalavahetusel oli valga triatlon. korraldasin jälle natuke vahetusalas ja olin naiskonnas rattur. võrreldes mellistega oli harrastajaid vähem ja kohtunikutöö kergem, ka abilised olid seekord teisest puust - suur aitäh Priit ja Meelis.
rattadistantsil oli mu peamiseks eesmärgiks järgi katsuda, kui palju see 90 km siis on ja kas on üldse reaalne, et pühajärvel jaksan 100 km sõita. siis oli veel eesmärgiks, et võtan alguses rahulikult ja üritan viimased ringid vähe kiiremini. aga kuidagi ma soperdasin oma kellaga, nii et kõikide ringide aegu ma eraldi ei tea.
esimene ring oli vast kõige nõmedam, sest ei tea kus on tõus või langus ja kus võib vajutada kus säästa. teine ja kolmas ring olid puhas nauding. natuke palav muidugi oli, aga lasin endale tp's vett näkku visata ja õnneks oli ka ratta peal pudel veega kaasas. teise lõpus hüüdis Piret et saan Ailele varsti järgi ja teda ma siis kogu kolmanda ringi jahtisingi :) kolmanda ringi lõpupoole kergliiklusteel oli üks mõnus pikem langus, seal otsustasin et NÜÜD paar kiiremat liigutust! hasart oli nii suur, et vahetasin korraga esi- ja tagahammakaid ja vist vajutasin liiga tugevasti, kett igatahes tuli maha. duh, just siis kui ma olin jalgadesse pauerit kogunud ja vaim oli valmis...
aga no mis siis ikka, käppelt kett tagasi ja kogu jaht uuesti. viimasel ringil tundsin, kuidas sääred hakkasid krambitama ja ka reied pealt. aga ei midagi hullu.
viimase ringi lõpus hakkas veel üks kaasvõistleja eespoolt paistma ja kuna raja äärest ergutati, leidus kusagil mingi ressurss, mis lasi teha lõpuspurdi 41-42 km/h kergelt ülesmäge :E
aga üldiselt oli äge! odo näitas 97 km ja keha ütles, et pole häda midagi. seega pühaka peale mõeldes on hoopis rahulikum olla.
vahetus toimus meil nii kiiresti, et isegi korralikku pilti ei saanud :P aga siis oli väheke vaja tagumikku toetada. 
Jüri on mind tabanud paaril ilusaimal hetkel - tp's jahutavat vett näkku saamas ja peale sõitu "konkurendiga" lõõgastumas :) Jüri Suurkivi PILDID

reede, 8. juuli 2011

hilinenud sünnipäevakingitus


selle peale ütles Vembu: "MIDA KOSTÜÜMI!!!!" :D
ilus on tõesti.

pühapäev, 3. juuli 2011

kõik sõltub mõtlemisest

ja mul on liiga palju pahna kõrvade vahel. segab. õndsad on need, kes ei tea.