Libahundi Jälg Kolgas, rattaga

foto: Libahunt

ei, tegelikult ei olnud nii lebo võistlus... :P

oijeh oijeh küll on viimasel ajal raske see kirjutamine. eriti kuna mõtted on hoopis muude teemadega kimpus...

Libahundile meelitasin endaga kaasa Alma, kes oli nõus nii ratast sõitma kui jooksma. Kuri Treener Karel aga keelas mul jooksmise ära, seega läksime rattarajale, plaanis oli võtta kõik lisaülesanded ja nautida päeva.

raja tegemine oli lihtne - ühest lisaülesandest teiseni ja noppida need punktid mis jäid teepeale ette. alustasime kohe mõisas, seal läks veidi aega sest tormasime teiste järgi sinna kus punkti üldse polnudki. Viru raba lisaülesanne läks meil tsipa nihu, hindasime kahe punkti kaugust valesti. seal juhtus ka selline koba, et ma uurisin torni jalamil olevat punktitähist, keerutasin sõrmede vahel aga ei leidnud selle küljest jaama. üleval tornis oli see juba meelest läinud ja nii me siis sealt ära tulimegi. peaaegu poole laudtee peal ma ikkagi panin stoppi ja ütlesin, et käime kontrollime ikkagi üle. ja no loomulikult oli jaam olemas! selle torni all oleva tähise küljes... aga raba oli ilus. värskelt jäätunud laukad, õhuke ja läbipaistev kirme peal, oleks kangesti pilti tahtnud teha.

edasi läksime 83'e, kus Alma imetlusväärse täpsuse ja graatsiaga pildus meie õhupallid kiiresti puruks. aga sealkandis on jummala kena mets! kuidas ma küll sinna nii vähe olen sattunud (arvestades, et mu maakodu on ca 3 km kaugusel)??? 

järgmine lisaülesanne oli 81, kus sain hiilata mina! :P sest Alma ronimiseinale minna ei tahtnud. panin kribinal üles, võtsin punkti ja liuglesin sujuvalt alla. oli vahva! vaata esimest fotot. 

hiilata sain ma ka järgmises kohas, kus pidin trossiga üle jõe sõitma ja puu otsast punkti tabama. mulle meeldivad sellised ronimise ja turnimise ja trossidega seotud värgid. ma olin eelmises elus ilmselt orav.

ja siis tuli pikk pikk nüri väntamine. kuna ma kogu selle 4 tunni jooksul ei märganud rohkem juua kui mingi 200 ml, siis tolleks ajaks olin langenud totaalsesse energiavaakumisse. ühe geeli olin küll söönud ja head riided olid seljas, aga see ei aidanud mind külmavärinate ja jalgade makaronistumise vastu. kui jõudsime punkti 91 ja kuulsime, et kiiremad tiimid tegid seal lisaülesannet 15 minutit, siis oli üsna kiire tulema otsus, et selle ülesande jätame vahele. 

punkt 51 oli ilmselt kusagil nuka taga/all/küljel, seda me rajalt ei näinud ja teised sealolevad tiimid ka mitte. kuna kell pressis peale, ei hakanud seal otsimagi ja põrutasime suht otse finišisse, jättes viimasesse lisaülesandesse 92 üldse minemata. õige otsus, sest lõpetasime 2 minutit enne kontrollaega.

algus

lõpp

XT rattarogain Võsul - jama!!!

niisiis.

nagu juba traditsiooniks kujunenud, olin enne regamist jälle tiimikaaslase otsinguil. Lätis oli samal ajal mingi seiklus, mis võttis endale päris mitu rattarogainijat. ei saanud tulla Indrek, Mann, Kadri...

variandiks oli minna ka segatiimina koos Markoga, aga kui hakkas terendama võimalus naistiimide klass kinni panna (ehk siis konkurente lihtsalt polnud), moosisin ära Marju.

muide, Marju kirjutab oma blogis ilusasti võistlusest, nii et ma siia ei hakka suurt teksti tegemagi.

minu hinnangul läks meie võistlus noh nii enam-vähem pea-aegu. hindele 3+ või 4-. suuremad kobad olen siin fotodel ära märkinud. kuna kaart oli rogainile omaselt ebatäpne ja väga üldine, siis eks sealt need vead tulidki. 51 juures märkasin loha, mida mööda otsustasime minna, mis aga viis veidi valesse kohta. 62 juures oli teel esiteks üks kahar kuusk risti ees ja kohe selle järel miski tüvi piki roobast, nii et tuli kogu tähelepanu pöörata teele. ja seetõttu ei näinud me punkti, mis tegelikult paistis rajale kätte ning läksime liiga pikalt ette.

hädast aitas välja üks jooksutiim

nüüd ma tean, kus asub Hundisilma talu :P

ja siis lõpupoole tuli suuremat sorti jama! ja selle ma ausalt öeldes paneks täiesti korraldajate süüks. ei ole heaks tooniks joonistada kaart nii, et punkti rõngas katab ära olulise info. sel juhul on mitu varianti - teha rõngas suurema diameetriga; teavitada enne starti võistlejaid punkti eripärast; või panna punkt lihtsalt tsipake teise kohta!

meie sattusime 52 juures nimelt sellele lõunapoolsele rajale, mis on kaardil täiesti punase punktirõnga all. looduses leidsime kõik vajalikud atribuudid üles: oli rada, oli kraav, oli lage paremat kätt.
kui poleks olnud seda koba, oleksime võtnud 54 ka ja lõppskooriks oleks olnud +10. aga noh, naistiimidest me auhinna noppisime, milleks seekord EI OLNUDKI rätik! hea seegi :P

XT kevadrogain, rattarada

olen oodanud selle taga, et saaksin korraldajate poolt kaardi kuhu oma raja saaksin joonistada. trikk on nimelt selles, et järjekordselt ei sõitnud ma tiimi koosseisus vaid üksiküritajana. ja seetõttu ei läinud mu tulemus ametlikult kirja. ja seetõttu ei saa ma nende kodulehel oma rada joonistada. nõme :(

enivei, kunagi tegelen oma paberkaardi pildistamisega ja panen siis siia üles.

muidu, Kehra kant oli ratturile suht igav. korrapärane sihtide võrgustik ja eks kaart oli ka tehtud jalgsirogaini silmas pidades. üldiselt sain suurepäraselt selle kaardiga ka hakkama, vaid paaris kohas mõtlesin et oleks võinud teedeklassid ikka niimoodi märkida, et ratturile ka kasu oleks.

kogusin 129 punni, millega ma oleksin olnud naistest esimene ja üldarvestuses kümnes ning 6 minutit jäi veel varu. kripeldama jäi vaid punkt 81, kus ma absoluutselt ei näinud seda kraavi ja raiskasin kindlasti oma 5-6 minutit otsimisele. kui selle oleksin ilusti kätte saanud, oleksin arvatavasti jõudnud võtta ka punktid 40 ja 50, mis oleks teinud punnide kogusummaks 138. tulemused siin.

1. Tallinna Linnarogain, alahindasin ratturit endas :)

rattarajal oli teine kaart, kust puudusid osad KP'd, näiteks 30, 33 ja 77

skuna tegemist oli tiimivõistlusega, siis üritasin ära sebida nii Indrekut kui Toomast, aga üks oli välismaal ja teine tahtis joosta. õnneks lubati mul ikka osaleda, aga väljaspool arvestust, millest mul oli jumala suva, sest esiviisiku kohta ma niiehknaa ei sihtinud. 

see oli üks tore võistlus! kp'd olid päris vahvates kohtades ja minu meelest oli ka raja koostamiseks antud päris palju valikuvõimalusi. sest Pirita jõest üle ja Lasnamäe klindist üles-alla sai vaid teatud kohtadest.

paar kohta olid eriti vahvad: muulil asuva kp 94'ni minnes vaatan mina silmanurgast, et keegi viipab mulle kivide vahelt. hoo, see on kindlasti näkk, kes tahab mind hukutavatesse merelainevoogudesse meelitada! või midagi sellist mõtlesin mina :P punktist tagasi tulles aga näen, et üks pruun ja karvane kogu hüppab just minu ees kivilt kivile. ta ei pöördunud kordagi ümber, nii et ma nägu ei näinud, aga usun et eks ta ameerika naarits oli. teine huvitav hetk oli kp 91 juures, mis asus keset Lasnamäe tühermaad. just täpselt selle keset võsa asuva elektriposti olid oma romantiliseks ajaveetmiseks valinud 4-5 venelast, kes siis midagi grilli peal kärsatasid ja nautisid meelelahutust, mida pakkus orienteerujatega suhtlemine. sõbralikud venelased olid. juba kaugelt viipasid, et "tule siia, selle posti küljes on" ja pärast "kus sa sõidu lõpetad?" ja veel midagi vene keeles mis neid endid hirmsasti naerma ajas :)

planeerimiseks anti pool tundi. tagantjärgi tarkus - peaks hakkama kuidagi täpsemalt rada planeerima, arvestades oma liikumiskiirust. kuna mul MTBl pole spidomeetrit peal, on kiiruse hindamine kõhutunde järgi käinud ja paistab, et sellest enam ei piisa. igatahes, üsna reaalne oleks olnud lõpus teha teistpidine ring ja võtta punktid 36-66-39-55-61-46-86?-56-96-57-85-94. selline kombinatsioon oleks andnud kokku 151 punni. minu tavaline rajaplaneerimine on aga nii, et jätan stardist vaadates kõige kaugemasse kohta varem tagasipöördumise variandi ning ka finiši lähedale jätan paar punkti, mida siis vastavalt ajavarule kas võtan või mitte. seekord aga juhtus nii, et juba punktis 67 hakkas tunduma, et olen liiga vara sinna jõudnud. algne plaan välistas 96-56-46 täiesti, aga tol hetkel paistis, et ma olen üle ootuste kiiresti sõitnud ning et aega jääb üle. mis siis muud, kui järjest kõiki lähedalolevaid kp'sid külastama. selle käigupealt-koguaeg-muutuva plaani tõttu ka selline imelik ring kaardil. 

ja isegi niimoodi jukerdades ning lõpus kiirust maha võttes jõudsin finišisse 8 minutit enne kontrollaega.

Libahundi jälg Viimsis rattaga

ja jutt tuligi :P

esiteks, kuna sel suvel ei saanud ma üldsegi realiseerida oma suurepäraseid rattarogainimise andeid, siis mul täitsa sügeles juba. hea on, et sügiseti lausa kaks pikemat ratta-o võistlust toimub, xdream ja libahunt.

bike xdream on ikka natuke nõme küll, kust ma võtan need 2 sõpra, kellega enam-vähem võrdne olen ja kes tol päeval parasjagu võistelda saaksid. no ei võtnud sel aastal mitte kusagilt. kirjutasin korraldajatele, et kas "lasete mind äkki üksi peale, osalen väljaspool arvestust ja maksan ja naudin niisama teie üritust?". ei, seda ei saavat nad teha mitte, sest "kui laseme ühe inimese niimoodi peale, siis tahavad teised ka". no mida loogikat?! kui teile tundub, et sellise formaadi järgi on nõudlust, tehke siis ometi selline võistlus!

õnneks on Libahundi korraldajad inimesed ja lubasid mind lahkesti ka üksinda starti. regasingi ennast ilusti soolosõitjaks ära, aga ülla-ülla, nädal enne võistlust helistas Indrek ja küsis, et äkki ta tohiks sõita koos minuga. rõhutas mitu korda, et sõidame nii, nagu mina tahan :P no mis mul sai selle vastu olla, Indrek on hea rattaorienteeruja. 

võistluspäeval oli ilm sitt, aga see meid eriti ei morjendanud. oligi hea, ei hakanud palav. kaart anti kätte juba tund enne starti, meil Indrekuga suuri erimeelsusi planeeringu osas ei olnud.SI võttis Indrek oma kätte, sest härrasmehe ja tugevama osapoolena oli plaan teda saata teest eemalolevatesse punktidesse.

alustasime Viimsi mõisapargis oleva lisaülesandega, mis mulle jumalast lihtne oli. (khm, peab vist alustuseks ära märkima, et 20 esimest aastat oma elust veetsin ma Viimsis.) siis suundusime randa, kus kunagi oli tohutu prügimägi, nüüd luks majad. edasi vana keskkooli staadionile ja siis rohuneeme viivale suurele teele. nõks enne punkti 23 sõitis Indrek krabinal üle klaasikildude ja punktis selgus, et tagakumm oli katki läinud. pekki! oli mu esimene mõte. ja kui Indrek ütles, et tagavarakumm jäi autosse, siis mõtlesin et no mida perset sa selle sinna jätsid?! aga noh, mis teha. tagajooks alt ära, ja minu rattaga padavai tagasi võistluskeskusesse. ma läksin niikauaks kõrvalolevasse poodi vihmavarju. see on see lihapood pisikese tuletorni all ja tundus, et pood on suht populaarne, rahvast käis palju. ühel hetkel peatus poe ees suur must BMW maastur, välja tuli kena nooremapoolne meesterahvas. vaatas poe ees seisvat poolikut ratast ja tuli küsis mu käest: et kas on uut tagakummi vaja? tule ma laenan sulle, ma elan siin lähedal. ei, see ei olnud miski liba, vaid täiesti siiras soov aidata. 

enivei, umbes 20 minuti pärast oligi Indrek tagasi (mida hekki sa nii kaua seal tegid?!) ja saime võistlust jätkata. punktid olid kõik lihtsates kohtades ja teed ka enamuses kiiresti sõidetavad. sihvkapunktis me küll hakkasime suure hooga lisaülesannet tegema, aga mõne minuti pärast sai selgeks et need 4 puntki pole seda ajakulu väärt. annetasime oma kooritud seemned mingile jalgsivõistkonnale ja kimasime edasi. punkt 58 oli selline, kus ma jäin tee äärde ootama ja edasist rada planeerima. sest selge oli, et oma esialgse planeeringu peame suures osas ümber tegema. aga Indrekul läks metsas jube kaua ja see tähendas, et olime oma graafikust lootusetult maas. algne plaan oli võtta veel punktid 66-41-67-(34-61-kui aega on)-83-32-56. aga peale kanuupunkti oli selge, et üsna otse tuleb nüüd minna finiši poole. jõudsime teha veel köitel ronimise lisaülesande ja käia majaka juures ning kimasimegi otsejoones lõppu. ma ei tea, kas 3 ja poole minutiline ajavaru oleks võimaldanud veel võtta punkt 25, mis asus tünni sees?

vaatamata äpardustele oli hea sõit. 4 tundi väntamist ei andnud üldse pärast tunda, kõige valusam oli hoopiski kanuusõidust õlg.

nüüd võib rahulikulttalvele vastu minna. seda küll mitte suusatades, sest kavatsen oma suusad nüüd hooaja alguses maha müüa ja ilmselt uusi ei hangi enne, kui kevadiste soodukate ajal.

XT-sügisseiklus Taevaskojas

hii, küsi ja sulle antakse :)

et ma natuke aitasin korraldada planeediretke, sain kutse teadlaste ööle. aura ja ahhaa keskuse kõik atraktsioonid tasuta. pluss veel hea seltskond ja rikkalik toidulaud. reede õhtul alustasin suht vara ujumise, mullivanni ja lõhega. oooo milline suurepärane lõhe see oli! õhtu jooksul veel palju head-paremat, aga lõpuks planetaarium ja martsipaniga shokolaadikook. ohhhh.... kui poleks vaja olnud järgmine päev asjalik olla, siis oleksin nautinud hommikuni.

järgmisel päeval (täna) oli xt-seiklus taevaskojas. me Evaga olime pikalt kahtleval seisukohal, kellega minna ja kas üldse minna ja... minul oli peamiseks kaalukeeleks asjaolu, et võistlus oli extar-formaadis. mis kole loom see on? mina ei tea. ausalt, ei tea kas see on Randy enda vaimusünnitis või ongi mingisugune rahvusvaheline võistlusformaat. kui keegi teab, palun öelge!

aga selles formaadis toimub järgmisel aastal 12h võistlus, kus ma tahaksin kindlasti osaleda. ja mõtlesin, et olen kaval ja proovin tolle extar'i enne järgi. 

tjah, natuke naljakas ja harjumatu ta ju oli :) etappide ajad olid kuidagi nii ebavõrdsed - esimesed jooks ja ratas lühikesed, viimased jällegi pikad. et me Evaga olime kuidagi eriliselt alamotiveeritud, siis tegime enamasti lühikesed etapid ja lõpetasime pool tundi enne kontrollaega. külm hakkas ka. teisel rattaetapil saabus nimelt pisem torm. tuul oli kõva ning vihmavalingud suuremad ja vähemad. kas ma juba ütlesin, et külm hakkas? kujutasin väga elavalt ette meid ootavat sauna ja troopilist kuumust. ja tänu varasele finishile sain tervelt MÕNE minuti saunalaval täitsa üksi olla!

kaardi üle noriks natuke. kõik etapid olid samal kaardil (1:20 000 vist?), esines palju ebatäpsusi: näiteks oli looduses kaduv siht, kaardil aga korralik; looduses laiad rajad, kaardil mitte midagi. ja see mõõtkava oli ka harjumatu - mina isiklikult olen harjunud 1:15 000 või 1:10 000 mõõtkavaga. see meid jõeäärsel jooksuetapil segadusse ajaski: ühelt lageda servalt me punkti ei leidnud ja süüdistasime ohjeldamatult kõiki turiste, kes kindlasti olid punkti ära varastanud! tegelikult eksisime tubli mitmesaja meetriga :) tunnistasime ennast jobudeks ja edaspidi vaatasime kaarti hoolikamalt.

***

pilte ja kaarte ehk hiljem. 
me kaotasime naiste kolmanda koha 5 sekundiga :D jäime rattaetapil 5 sekundit hiljaks ja sellest 1 trahvipunkt.

Kõrvemaa rogain rattaga

läks hästi. naistest 1 koht (paraku kesises konkurentsis) ja üldiselt 4 koht (paremini poleks kuidagi vist saanud). tulemused SIIN kui klikkida inimese nime peal, siis avaneb tema punktivalik ja kaart.
stardist tundus enamus rattureid ühele poole suunduvat ja 2 esimest kp'd võetigi kambaga. 42 juures oli juba hajumist märgata ja 21 võtsin enam-vähem üksi. otsetee 45'te tundub kaardil mets ja mitte sõidetav, tegelikult oli aga kena rajakene ja hea valik. 
siis tuli 33... oh ma oleksin ennast maapõhja kirunud, kui oleksin kellelegi 3 punktiga kaotanud! tee oli seal nimelt väga halb - suuuuured porilombid, väga sügavad roopad ja turbamülkad. hoidsin kogu aeg käed lenksul ja pilgu enda ees maas, seetõttu põrutasingi lihtsalt mööda. kuna tee oli nii kehv, ei tahtnud tagasi ka pöörata ja aega raisata. mis läinud see läinud. kusjuures, ma polnud ainus, kes seal niimoodi kobas, Indrek oli ka mööda pannud aga siiski tagasi keeranud.
edasi oli kõik lihtne ja selge, 57'nda juhatasid mulle õnneks kätte jalgsivõistlejad. aitäh! üldse mulle meeldis, et kui abi küsisid, siis abi ka said. ka omalt poolt juhatasin paar eksinut õigele teele, näiteks 34 ja 44 juures. 
algne plaan oli tehtud nii, et 35 juures peaks olema läbi 1/3 ajast, siis oleksin võtnud natuke suurema kaarega edelas. paraku olin aeglasem, kulunud juba 1:30 ja otsustasin seetõttu vahele jätta ka 47 ja 39. õige otsus, mahtusin aega ja ei pidanud ennast ribadeks sõitma. 
mul oli vist sellel kaardil eelis, sest see kant on mulle väga tuttav. rattaga varemgi mitu korda läbi sõidetud. teadsin, kus on pisemad ja aeglasemad rajad, kus on liivaaugud ja palju nõlvu. ka laudteel olin varem sõitnud, seda küll vanal teel.

aga niipalju ütlen küll, et sel aastal näikse hullult hea jõhvika-aasta olevat. punkti 55 juures lausa valendas - nii palju noori helerohelisi jõhvikamammusi oli!
ja kunagi teen ma ühe korraliku seeria kivide portreefotosid. sest nad on nii ilusad!

XT-kevadseiklus Saarjärvel

kuna pakuti suurepärast võimalust osaleda üritusel tasuta, võtsimegi Eva ja Helenaga asja ette. aga häbi-häbi kõigile neile, kes pelgasid külma ja vihma ja lund ja kärnas kärssa! kui on ikka vaja metsa minna, siis pole ilm küll takistuseks :P

meil polnud konkreetselt eesmärki, et üritada hirmsasti kihutada või midagi. tundus, et kellelgi erilist võidutuhinat polnud. õnneks võeti vastu minu ettepanek, et võimalikult vähe jookseme ja istume rattale ümber suht alguses. oskasime tekitada suurepärase tööjaotuse - mina tegelesin kohe algusest peale rattakaardiga, planeerisin rada ja uurisin punkte. jalgsikaarti ma üldse ei võtnudki, seetõttu ei oska ma kommenteerida meie valikuid ja trajektoore esimesel poolel.

rattakaart tundus suht kerge, paar punkti (51-43) allservas ja loodeosas välistasin kohe. planeerisin raja teede laiuse järgi, selgelt oli meeles Randy soovitus et isegi kui kitsam rada tundub lühem, tuleks eelistada parema sõidetavusega teed. seda järgides tegin omameelest tupsununnu raja, mis paraku aga ei realiseerunud. alguses läks kõik väga hästi, võtsin punktid 29->49 kiiresti ja suuremate probleemideta. punkt 57 oleks küll sobinud rohkem suusaetapile, aga no tont temaga :) aga punktide 22  ja 44 kandis hakkas meile terenduma üks ebameeldiv perspektiiv. nimelt - kaardil olid sealkandis suurepärased laiad ja sirged teed, tegelikkuses aga mudaväljad ja vesiliivad. kõik, kes vastu tulid, isegi mitte ei naeratanud vaid keskendusid 110% väntamisele. pikk sirge tee punktist44 kagusse oleks joostes tunduvalt kiiremini läinud. seetõttu jäid ära punktid 30-21-38-54, mis muidu olid lihtsad ja loogilised. võtsin päikeseloojangu maja ja punkti 46 ning lootsin et headel teedel ja lähestikku asuvad 36-47 tulevad ka meie kontole, aga paraku surid Eva ja Helena ratta lõpus nii ära, et solidaarsuse mõttes ei hakanud ma ka üksi kimama. 
ahjah, oleks võinud olla rohkem lisaülesandeid.

ma nüüd tahaks siinkohal edasi anda ühe oma peamise emotsiooni, mis mind rattaetapil valdas: oi ma olen tugev!!! :P ausõna, endale tuli ka üllatusena, et väntad ja väntad, aga jalg kestaks küll ja veel. no olid jah teed mudased ja pehmed ning lõpus oli keegi liimi maha kallanud (Elo sõnad :D), aga see pole ju mingi takistus vaid puhas rõõm!

ajaloolise tõe huvides tuleb mainida, et minul olid ainsana klipid (väga õige otsus); pealegi tundub, et mulle sobib õudsalt hästi SIS mustsõstrageel. sõin seda ka talvel mingil suusamaratonil ja efekt on vägagi tuntav. seekord kogu 5 tunni jooksul ca 1,5 l energiajooki ja 1 geel, tundsin end suurepäraselt. 

kokkuvõttes naistest 2 koht, üldkokkuvõttes 34. kui oleksime tsiiiipakene lõpus pingutanud, oleks tulnud 7 punkti lisaks ja umbes 27 koht. see korra kripeldas, aga muidu olen üsna rahul.

Kõrvemaa rogain

seekord ei õnnestunud tiimi kokku saada, aga õnneks anti võimalus ka üksiklastele 3 tunni rajal :) otsustasin ratta kasuks, sest enne ma ei jookse, kui jalg terve pole.
täitsa huvitav oli ja eriti ma ei hävinud kah, mis sest, et rattaorienteerumise kogemus vaid Xteamilt on. 17 osavõtja hulgas 10 koht, hindeks annaksin endale 4. kui oleksin julgenud riskida, siis oleksin võtnud veel 2 kp'd ja koht 7. aga nagu me kõik teame - oleks on paha poiss. :)
aeg pulsikella järgi 2:53:36; TE 5,0; keskmine 165; max 184; energia 2283 kcal.
kaart oli lihtne ja mõnus, punktid kergesti leitavad.

Xteam Kolgakülas

nuh, oli nagu oli. oli pigem kehvemapoolne.
rattaetapp jällegi parem, kui jalgsietapp. rattapunktide järgi olime naistest kolmandad, kokku aga viiendad ehk viimased. kuna 2 võistkonda olid uued, siis kahe etapi kokkuvõttes kolmas koht.
ma arvan, et jalgsietapi nurjas mitu asja. esiteks - punktid 42 ja 47 olid sellisel sihil, kust me neid üldse ei otsinudki. me otsisime neid mitukümmend minutit hoopis sellelt sihilt, kus nad kaardi järgi pidid olema. kaardil puudus aga siht, mida looduses täiesti tuvastada andis. üleüldse - metsas oli kordi rohkem radu ja sihte, kui kaardil. teiseks - minu hüppeliiges ikkagi vigurdas. priit teipis selle küll eile ilusti roosa teibiga kinni, aga minu meelest oleks SININE teip hoopis mõjuvam olnud :P igatahes, kui panin maha enne sisemise jalaserva või rada oli kallakul, oli väga valus.
ratas oli ok, mulle istus see hoopis paremini, kui jalgsietapp. kord ronisime jälle puu otsa ning ühes kohas pidin end lihtsalt väga pikaks sirutama, et piiks ära teha.
lõpetasime kõige esimestena ca 15 minuti varuga.
iseenesest oli maastik ilusam ja lihtsam, kui pannjärvel. seda andis mõista ka see, et teised võistkonnad kogusid topelt rohkem punkte.
kuna evaga olime sealkandis eelmisel sügisel libahundil, tekitas nii mõnigi koht äratundmisrõõmu.
jalgsi: aeg 2:25:30; keskmine 147.
rattaga: aeg 2:23:05; keskmine 151.
kokku: aeg 4:48:35; TE 3,8; keskmine 149; max 180; energia 3042 kcal.

xt-seiklus pannjärvel

laupäeval toimus esmakordselt xt-seikluse nimeline võistlus, esimene etapp pannjärvel, teine juulis lahemaal. kontrollaeg 5 tundi, millest jalgsi 2-3 tundi (enda valikul) ning ülejäänud ratas. maastik ja mets on sealkandis väga leebed ja hästi läbitavad, kui mitte arvestada paari suurt raiesmikku.
koos evaga moodustasime võistkonna TurboTigu, mis oli üks neljast naiskonnast. osalejaid oli üldse vähe, aga sellest tulenevalt oli õhkkond sõbralik ja pingevaba.
mulle jooks eriti ei istunud. väga palav nüüd just ei olnud, aga kuidagi raske oli. vahetasime rattale ümber juba 2:18 peale starti. ratas oli üldse tore, sõidetavaid sihte ja suusaradu oli palju. rattapunkte kogusime naiskondadest kõige rohkem. jooksukaart on siin ja rattakaart siin. nb! mõõtkavad pole samad. võib-olla just viimase rattapunkti viivituse tõttu saimegi 4 trahvipunkti.
aga igatahes! üllatuslik teine koht :D minu arvamus küll on, et kogu punktisumma suht nadipoolne ja kindlasti ei andnud ma endast viimast.
pärast käisime pannjärves ujumas.
kogu TE 5,0; keskmine pulss 153; max 181; energia 3606 kcal.
jalgsi - 2:25; keskmine 161; distants 16,4 km; keskmiselt 8:55 min/km.
rattaga - 3:35; keskmine 146; distants ca 30 km (eva rattaspido järgi).
igavene tegu on selle pulsikella õigeaegse vajutamisega. ma olen unustanud õigel ajal nii "start" kui "stop" teha...

Libahunt Naissaarel

jooksime mari-liisi ja maretiga.
ilm oli muutlik, alguses mitu tundi väga tugevat sadu, siis natuke päikest, pärast nõrgem sadu ja niisama pilvi. tuul oli väga tugev, tagasiteel mandrile olla olnud ca 3 meetrised lained. finishis polnud hamba all ka kuiva kohta ja korraldajad olid mullivanni ning sauna mandrile maha unustanud :P
juuresolevalt kaardilt on natuke näha meie marsruut.
kuna kaart on üsna ühetooniline-roheline, siis hindasime metsade läbipaistvust jooksvalt. planeeritud raja osas tegime korrektuure punktis 32 ja 74, vastavalt läbitud maad ja aega arvestades. loomulikult on tagantjärgi palju parem hinnata, et siit ja sealt oleks hoopis mõtekam olnud joosta... nagu olingi ennustanud, ülesanded olid lõbusad ja suhteliselt lihtsad. punktis 72 lükkasime rongi rööbastel ja sikutasime mingit tala laes - töö kiire ja korralik. punkt 75 oli lihtne takistusrada metsas mööda mahakukkunud puid. punktis 73 loendasime meremiine ja määrasime 223 kraadi, et suurt kivi leida. punkt 74 võttis rohkem aega, kuna keegi meist ei oska kõmpidel käia. alternatiiviks oli punkti leidmine rannast ilma mingi kaardi või juhatuseta. siinkohal tänan kahte noormeest, kes punkti leidsid ja mulle suuna kätte juhatasid! üks lahedamaid oli punkt 71, kus on "eesti rannapatarei", seal jooksime maa all ca 300 meetrit. mulle tundus et muudkui jookseme ja jookseme ning teeme saarele tiiru peale. punkt 70 oli samuti huvitav, "peeter suure rannapatarei" on kahekordne ehitis maa all, kus tubade ja käikude labürinti oli peidetud 5 punkti, jällegi tuli need leida ilma kaardi ja juhtnöörideta. me olime tublid, saime sellega ilusti hakkama.
kui ma nüüd võrdlen sügisese võistlusega, siis ise ka imestan, et ma nii palju suutsin joosta, kuigi mareti silkamine oli hoopis teine tase :)
naistest kolmas koht, üldjärjestuses 33.
aeg 5:52:05; TE 4,7; keskmine 151; max 180; energia 3734 kcal; distants 31,05 km; keskmiselt 11:21 min/km.