eile sattusin seljatreeningusse. keegi oli kunagi ammu kiitnud ja kuna selg viimasel ajal pidevalt tuikab, siis mõtlesin et no proovin. eriti kuna tasuta saab.
astun mina 5 min enne ametlikku algust saali sisse ja mis ma näen! kümned ja kümned pensionieelikud tatsavad muusika saatel jalalt-jalale ja vahepeal vehivad kätega ka! õudne! :) ma ei tea mis mind hoidis selg eest uksest välja taganemast, aga ega ukse juurest edasi ka ei suutnud minna. õnneks treener märkas mu soolasambaks tardumist ja kutsus sisse, et "jajah, siin on jah seljatrenn".
nonii, võtsin härrade-prouade keskel koha sisse ja hakkasin kaasa tegema. esimesed 5 min oli halenaljakas, et no andke andeks, mina ja siin ja selline trenn. tuli meelde see õnnetu start-pilates, mis valeks valikuks osutus ja otsustasin selle trenni lõpuni kannatada et ikka veenduda selle sobimatuses.
ok, säästan teid pikemast halamisest. mõningase vehkimise peale hakkas isegi kergelt soe, aga suurema osa tunnist olin ma veendumusel et nad tegid esspetsiaalselt minu pärast mitte-seljatrenni. no paar-kolm harjutust tõesti jätsid mulje et olid kuidagi abiks, aga skeptilisus säilis lõpuni.
viimaseks tegime seina ääres seistes allakummardamist. siis treener tuli seisis mu kõrval, torkas näpuga mu alaselga ja ütles "see koht on täiesti kinni, aga muidu on ilus selg". nojah, ma tean isegi kust mul valutab aga ütle siis ka kuidas paremaks saaks!
ja tegelikult, ega ma ei tea mis osalejate keskmine vanus oli :) sest trennidest käivad inimesed on niiehknaa natuke nooruslikumad kui keskmine inimene.
ja tegelikult, täna hommikul oli mu alaselg palju vähem valus kui keskmisel hommikul!
 |
| treener Kaja |
nii et ilmselt lähen uuesti :)
