Pühapäev, 28. november 2010

esimene suusk

täna läksime Triinuga Lähte radadele. noh... andis suusatada küll, aga täit mõnu ei saanud. lumekiht pigem õhemapoolne, klassikajälg ise sisse sõidetud, muld ja rohututid siin-seal väljas. ilm oli muidugi väga kena, päike ja tuulevaikus. ega seal suuri nõlvu ei olnudki, aga seekord kukkumist kirja ei saanud. paar kobamist oli, sest suusad kippusid teinekord ühte jälge sõitma :)
tunnike nikerdamist, tehnika hakkas tasakesi meelde tulema. eilne ujumine polnud ka nii ära tapnud, kui kartsin.
üits illos pilt Triinult:

15 km ujumine Auras

ongi tehtud! mul oli eesmärgiks 1 km ja mõned pudinad peale, aga kuidagi venis see asi seal 5 km peale :)
1 km tegin aja peale, umbes-täpselt 28 min. kuna rajal oli veel 2-3 ujujat, siis ei olnud see kindlasti kõige kiirem aeg. krool rinnuli, natuke ka selili ja konna kah.
siis järgmiseks eesmärgiks võtsin 3,8 km täis saada. kasutasin ka labasid, lesti ja lauda. ujusin jälle erinevaid stiile, vahele ka abivahenditega erinevaid tehikaid. paar korda käisin joomas ja venitamas (siis panin kella kinni). 2,8 km läbisin 1:50 ajaga.
kõht läks tühjaks ning käed hakkasid vedelateks makaronideks muutuma. Ain käis kogu aeg kiusamas et "no palju sa ujud" ja "no tuleb ikka 5 km täis". vingusin ja mossitasin küll, aga kuidagi märkamatult need meetrid ikka kogunesid. siinkohal suur tänu uuele ja läikivale vidinale (aitäh Merikesele), mis mind ilmselt selle 5 km'ni aitas :)
kui ikka konkreetset tulemust kogu aeg näed, siis on stiimul parem kah. klikk ja jälle number suurem. ma teadsin juba ette, et kui 25m või 50m kaupa neid otsi seal lugema peab hakkama, siis on mul esimese 5 minuti jooksul kõik sassis ja ahastus peal.
viimase 1,2 km läbimiseks kulus 48 minutit, jällegi erinevad tehnikad ja abivahendid. pika ligunemise peale tuli sõrmeotstest nahka maha ja kella rihm läks poolenisti katki.
aga kokkuvõttes oli vahva! järgmine kord ujun kindlasti rohkem, nii 5 km 50m umbes :P
ja VIDEOT saab ka näha...

Kolmapäev, 24. november 2010

juba saab suusatada!!!

Lumeinfo andmetel on täna sisse aetud Kolgaküla suusarajad, lume paksus 20 cm! juhhuuu!!! ei saa mainimata jätta, et minu suurepärane maakodu asub sealt vaid napid 10 km. täna on mul küll kahju, et tartus elan...
*******
ja üksvahe tahtsin siin natuke vinguda, sest mul oli jälle pulsikaga probleem. see on juba kolmas kord, kui vaja komplektiga midagi putitada (katki on olnud gps ja vöö). aga tegelikult... teisipäeval sai kell basseinis suurel hulgal vett korpusesse, sest ma polnud patarei kaant korralikult kinni kruvinud. kuivatasin hoolega ja panin uue patarei ning kell töötab nagu ennegi. nädalavahetusel proovin, kas vana viga on veel alles. (pulsinäit kippus 149 juurde "kinni jääma" ning isegi kui vööd ümber keha polnud, näitas 149.)

Esmaspäev, 22. november 2010

TriSmile Team'i pühapäevane matk

Mäx ei lubanud seda pühapäevast piinaüritust enam Mäx'i matkaks kutsuda...
seekord tegi tempot Kersti, kes ilusti järgis 5+5 süsteemi. kamp oli suht suur, tipphetkel vist 13-14 inimest pluss koer. varbad märjaks ei saanud, muda kusagil ei olnud - boooooooring!
sain paremini paika oma järgmise hooaja eesmärgid. a-eesmärgiks on saavutada trismile - et ujudes, rattal ja joostes on pidevalt näos lai pingevaba naeratus, mitte kramplik huulipurev valugrimass :P
mul need spets-tallatoed ikka kipuvad hõõruma, tallavõlvile tulevad suured villid aga mida aeg edasi seda vähem. väga positiivne on see, et nende kolmetunniste matkade jooksul pole ahhilka endast märku andnud :D
eelmine oli minu tippkoormuse nädal, kokku tuli üle 8 tunni ja kehal pole häda midagi. teate ju küll, kuidas soovitatakse kohe peale trenni süüa. Ain andis hea soovituse - kodujuust kodumoosiga, valk ja süsivesik, aga mitte liigselt suhkruid. mulle sobib see suurepäraselt, ma ju "toodan" igal aastal hulga moosi, mida ise ära tarbida pole jõudnud.
sel nädalal kavatsen ainult ujuda, teisipäeval tehnikat ja laupäeval pikka maad. proovin teha kilomeetri aja peale ning kõik mis üle selle ujun, on vaid boonuseks :)

Neljapäev, 18. november 2010

esimene Kirilli trenn

eile külastasin FreeStyle Ride'i. võrdlusmomendiks on Priidu ja Risto trennid, kuigi nendest on jupp aega möödas.
peamised erinevused (või Kirilli eripärad): lugudel ei olnud selget rütmi, liigutusi oli kohati raske muusikasse panna; minu jaoks oli kokkuvõttes tempo liiga kõrge. Kirill väga kenasti ütles, kui kõrgele peaks pulss minema ja et ärge pingutage kui ei jõua ja et nüüd võtke kergemalt ja hingake läbi nina. ses mõttes ta pööras suht palju tähelepanu. aga ikkagi - minu meelest hakkab inimene alateadlikult järgima seda mida näeb. ja kui ma ikka näen Kirilli sihvakaid koibi ulmelise kiirusega silme eest mööda vilksatamas, siis paratamatult kipub mu enda tempo ka kiiremaks.
veel oli Kirill suhteliselt vaikne. kui mõelda sellele, et Elvise ja ka Risto häält kuuleb vabalt üle muusika (rääkimata Eglest, kelle karjumist kuuldakse ilmselt ka allkorruse toidupoes), siis Kirilli tekst läks mul kohati kaduma.
aga kuna praegu on mu täiskoormusenädal, siis külastan Kirilli trenni homme jälle :)

Esmaspäev, 15. november 2010

Mäx'i matk

pühapäeviti on TriSmile klubil kombeks minna õue ja otsida huvitavaid kohti, kus saaks jalad märjaks ning põlved poriseks. mõni aeg tagasi külastasime mingit vorbuse kandi küngast, sel laupäeval tegime tiiru lodjakoda-vasula järv-kõrveküla-raadi-anne kanal.
mulle hakkab vaikselt jooksmine meelde tulema, aga pulsinäitajad on ikka "huvitavad". kui eelmine kord 180 juures oli süda kurgus ning jaks otsas, siis seekord 180 juures polnud nagu häda midagi. iseenesest muidugi on see number üle mõistuse suur.
aga ujumine läheb see-eest hästi :)

Pühapäev, 7. november 2010

kajakiga Võrtsust Tartusse

laupäeval kupatati meid juba kell 8 (kaheksa!) hommikul bussi, et viia meid kajakkide kogunemispunkti jõesuusse. pidime veetma meeldivad 5-6 tundi ja sõitma ca 45-48 (sic!) kilomeetrit mööda päikesepaistelist ja maalilist emajõge, et õhtupoolikul randuda tartus ja lõpetada õhtu kerge saunlemisega. lubati rohkeid võileiva- ja supipeatusi.
oi kuidas meid peteti!!!
tegelikult pidin ma veetma rohkem kui ÜHEKSA tundi suuremate ja väiksemate jobudega, kellest kõige hullem paigutati minu kahesesse kajakki... pidin taluma joomist, suitsetamist, laulmist, laaberdamist ja ebaühtlasest sõudmistehnikast tingitud pidevat jõnkslemist. vett tuli ülevalt, alt ja selja tagant (aitäh kajakinaabrile), päike vilksatas mingi paar minutit ja kaldad olid ühtlaselt hallid-kollased. õnneks oli keegi hea inimene jõele punaseid ja rohelisi ujuvaid postikesi pannud, meie paatkond oli väga tubli ja sai enamusele pihta!
väga suur osa ajast kulus kaasmatkajate eest põgenemisele ja sellele, et kontrollida kas oma paadi tüür on ikka vees. nimelt leidsid "kallid klubikaaslased" et on vahva, kui tõstad tüüri veest välja ning vaatled ohutust kaugusest, kuidas paadi esimene inimene karjub "keera vasakule, kas sa siis ei näe et me sõidame kaldasse" ning tagumine inimene karjub vastu "ma ju keeran aga see ei tööta". päeva paremaid manöövreid tekitati just Kärevere silla juures, kus neetud peded meie paadil tüüri üles tõstsid ning me suure hoo ja elegantsiga võssa kihutasime.
minu alandlikule palvele timmida kajaki jalatugede kaugust vastas alatu Mäx "loomulikult" ning timmis neid vales suunas. sellest tulenevalt pidi vaene nõrk naesterahvas (mina) ise oma roosade kätega ette võtma paadiparanduse. keset möllavaid laineid ja põhjatut sügavikku sooritasin eluohtliku akrobaatikatriki, et keerata end liikuvas kajakis ümber ja ulatuda kätega sinna kus tavaliselt varbad. kaasmatkajate ergutavate hüüatuste saatel ("kurat, kus fotokas on") ja paadinaabri toetava lause najal ("mida sa teed me lähme niimoodi ümber ju!?!?!?!?") sain sellega suurepäraselt hakkama.
õhtuks olid kõik juba Mäxi (peamine korraldaja) vihkama hakanud ja me vaid naersime suurest heameelest, kui ta oma ühese kajakiga pimeduses kurjade kalameeste nööridesse sõitis.

ühesõnaga, kuigi käed olid kogu aeg küünarnukini märjad ja alkoholi liiga vähe kaasas, veetsin imetoreda päeva heas seltskonnas kerget trenni tehes. kui poleks olnud Andit, siis oleksin poole maa pealt ära tulnud ja jäänud ilma vapustavalt ilusast pimedast jõest, kuhu paistsid vaid luunja kasvuhoonete kuma ja paar tähte poolpilvises taevas.
kuigi olen nüüd igaveseks minetanud oma (tsiteerin) "ilusa, malbe ja viisaka tüdruku" kuulsuse, tahan öelda:
aitäh Mäxile, "teisele pealikule", vapratele naistele, kaasvõitlejatele ning eriti Andile! :)
ahjah, pärast saunas selgus tõde. gepsud ütlesid 59 km ja enamus inimesi oli esimest korda kajakkides.
Priidu jutt.

Reede, 5. november 2010

kõik ruttu spinningusse - piitsa hakkab viibutama Kirill!

Fittestis on alates 16 novembrist võimalik treenida Kirill Kotshegarovi käe all!
hetkel on tunniplaanis kirjas, et ta annab teisipäeval Ride Marathon tundi ja pühapäeval FreeStyle Ride'i. ma juba ootan :P
ja üksvahe proovisin ka Body Balance tundi Arcticus. ei saanud eriti hästi aru selle kasulikkusest. oli nagu venitamine, aga asendid vahetusid liiga kiiresti, et sellest täit mõnu tunda. oli nagu oma keharaskusega mängimine, aga mulle sellest ei piisanud.