Esmaspäev, 17. jaanuar 2011

Winter Xdream teistmoodi

mul polnud plaaniski seekord võistelda, aga suusatamisvõimalust ei saanud ju ometi käest lasta. lootsin ka sõpradele kasulik olla, aga rosinavajadust neil eriti ei tekkinudki.
kui hullud olid peale starti laiali pudenenud, hakkasin ennast rajale sättima kui avastasin et hommikuhämaruses olin kaasa pakkinud oma vanad kaikad, lühikesed ja käepidemetega, mis eriti ei toimi. sain käärikult laenuks klaasfiibrist kepid, mis olid liiga pikad ja kohutavalt pehmed. omaette irvitasin, et seekord tuleb siis 4+ tundi ülakehatrenni (ja siis näen välja nagu üks tuntud plastpõlvega harrastussuusataja :P)... päris nii siiski ei läinud, sest kekkose rada pakub suhteliselt palju übermõnusaid laskumisi. täitsa huvi pärast vaataks rajaprofiili, kas ongi nii, et kuni harimäeni on suhteliselt üles ja peale seda käärikuni muudkui alla? ahaa, leidsingi profiili, ei tea öelda et väga erinev oleks.
igatahes, päev oli vapustav, nagu ikka sealkandis suusatades! need paar matsu, mis ma peadpidi lumme kukkusin, ei lähe arvesse (kuigi nüüd on kael valus). suusatasin mitu korda üle harimäe, mööda maratonirada ja mööda kekkost. ühe õnnetu juhuse tõttu lõpetasid sõbrad iksdriimerid üsna vara ära ja nõudsid minu käes olevat autovõtit, muidu oleksin ilmselt pimedani metsa vahel tatsanud.
pilt SIITja see ei puutu küll otseselt sporti, aga ma sain aru, miks eesti lipp just otepääl on õnnistatud. (ok, see seos on tegelikult üsna kaudne ja meelevaldne :P) ei ole siin mingit pistmist musta leiva või musta mulla ja valge lootusega. lipul on hoopis talvine taevas, tume metsaviir ja hele lumi!

Teisipäev, 11. jaanuar 2011

on olemas ka meeldivaid trenne

trenni saab teha ka teistmoodi :P niimoodi, et naeratad ja tunned liigutustest mõnu, samal ajal töötab su keha suurepärases rütmis koos teiste kehade ja kõlava muusikaga. kokku teeb see reede õhtul vastu laupäeva ca 5 tundi madala intensiivsusega trenni. reite ülaosa külgedelt annab tunda :)
siin minu uus lemmik!


aga kas teie teete lumemeest õigesti??? panete ikka inimese sisse? mina viibutan labidat paremal servas (pildistas Anu).

Neljapäev, 6. jaanuar 2011

linnuke kirjas

eile sai siis suusarajal kukutud. eriti magedalt, sest polnud nagu suurt nõlva ega kiirust ega midagi. mul jääb vaid üle ennast lohutada, et maratonirajal "vana kohvipunkti tõusul" on kotermannid, kes suuskureid metsa poole kisuvad. laskud kenasti oma madalas ja kindlas asendis, mis sind ka haanja maratonil on hästi teeninud, nuuskad nina või tunned ennast muidu mõnusasti ja järsku lähevad jalad alt. tõused ja rapsid hämmeldunult suurema lume pükstelt. üritad siis rõemsasti edasi suusatada, aga selgub et keegi on ühe kepi pooleks murdnud... ülla-ülla, mina see küll ei olnud!
aga nojah, mis siis ikka. ühe kepiga tagasi elvasse ja poodi uusi soetama. väga vabandust, aga JUMMEL kus on hinnad!!! need numbrid lõid mu tõega pahviks, oma 30% carbon kaikad sain kevadel miski 700.- eest ja nüüd peaks kaks korda suurema summa välja köhima.
aga kus raha kõige vähem, seal abi kõige lähem :) väike nutukõne A.-le ning uute kaigaste hankimisega tegeleti nii operatiivselt, et juba täna lõunast oleksin võinud jälle rajale minna. rahast ei mingit juttugi. ahh, ma vist olen elus midagi õigesti teinud...


endale: armas sõber Karmus oskab nii kenasti lohutada "sportlike reite vahele peaks ju kandidaate küll olema" :D

Pühapäev, 2. jaanuar 2011

kelgutamise tehnikast

eelmise aasta viimasel päeval pätsasin oma poja tagant kelgu ja veetsin meeldiva õhtu Kassitoomel. tuleb tunnistada, et kogu oma tartlaseks-olemise-aja jooksul ei ole ma varem sinna kelgutama sattunud.
niisiis, õnneks olid julgustavad kamraadid nõlval ees ootamas ja pikemalt aru pidamata saigi kelgule valu antud. ja mitte ainult kelgule! ükskõik mis suunast alla lasid, igal pool olid parimad rajad korralikult treppi ja auku sõidetud. see tähendas, et valu said ka selg, külg ja tagumik. stiilinäiteid oli rohkesti - alla lasti kilekoti, pepulaua, tuubi, suurte ja väikeste kelkudega. enamasti muidugi väikeste kelkudega. ja käesoleval hetkel ma soovingi lugejaskonnaga jagada oma kogemusi, kuidas parandada väikese plastkelguga (2010 a piduriteta mudel, 89*44 cm) allalaskmise tehnikat.
punkt üks. püüa oma keha raskus ühtlaselt kelgule jaotada. see tähendab, et ära istu lühikesel kelgul tagaotsas, toetades oma pikki jalgu kelgu esiserva. heida hoopis kelgule selili, nii et su pikad jalad on poolest reiest alates üle kelgu esiserva.
punkt kaks. ära hoia kelgust kramplikult kinni, vaid püüa koondada jõud haaravatesse sõrmedesse, lõdvestades samal ajal käsivarsi ning õlgu.
punkt kolm. ära püüa kelku juhtida/pidurdada jalgade, käte või pea maha panemise läbi. nõlva kaldenurk on piisavalt suur, kiirust koguneb omajagu.
punkt neli. arvesse võttes punkte üks, kaks ja kolm, leba kelgul kindlalt kuid lõdvestunult, hoia vaade otse ette. mängi oma keha raskuse ja tasakaaluga, vajadusel vii oma keha teatud etappides kelguga risti. nende punktide järgimine tagab kõige elegantsema, pikema ja tehniliselt korrektsema liulaskmise.
siin on üks grupisõidu näide


muidu aga olen viimastel päevadel ka hoolega suusatanud. ma ei suuda ära tänada ja tunnustada A.-d, kes on võtnud vaevaks õpetada vahelduvsammu ja paaristõuke tehnikaid. tema valvsa pilgu all olen teinud tundide kaupa tõukamist-libisemist. see pealtnäha nüri tegevus on tõstnud mu uuele tasemele ja pannud suusatamist nautima rohkem kui varem. aitäh!