ronimine tepoztlan'is

nüüd kirjutan eestist tagantjärgi... pildid on siin!
viimasel päeval tepoztlanis sain teha seda, mida igatsesin kogu aeg - ronida ja loodust vaadata.läksime tairiga el tepozteco otsa, see on nende kohalik pisike püramiid. david arvas, et no 40 min ronime, aga meil läks koos pildistamiste ja puhkamistega ca 1 tund! ja alla tulime 30 min. kui mul oleks pulsivöö peal, siis oleksin vabalt nädala koormuse seal kätte saanud, sääremarjad on ka praegu veidi hellad :P
igatahes, vaade oli suurepärane ja üleüldse oli tore!

see tepoztlan jättis mulle väga hea mälestuse. tahaksin kindlasti just sinna tagasi. vähe autosid, rahvas sõbralik, vaikne, mäed...

poolmaraton seagripi t6ttu 2ra j2etud!

seekord siis v6istkond "viva estonia" poolmaratonist osa ei v6tnud :(
kokkuv6tvalt v6iks 8elda, et saatus oli meie vastu. anni j2i haigeks juba mitu p2eva enne ja reedel ytles arst, et gripp (okei, siiski mitte seagripp, pealkirjas on v2ike fleim :P) ja ei mingit jooksmist! mul oli neljap2val ja reedel kohutavalt paks nohu, pea nagu padja sees. siiski oli vaim valmis pyhap2eva hommikul jooksma-k6ndima minemiseks. laup2eva 6htul aga selgus, et oma stardikomplektile oleksin pidanud juba j2rgi minema... oleksin veel olnud valmis pyhap2eva varahommikul sinna kohapeale lunima minema, aga kuna yhtegi kaaslast polnud kusagilt v6tta, otsustasin elu k6igile lihtsamaks teha ja anda loobumisv6idu.

nyyd p2evitame tepoztlan´is ja naudime +27 kraadi :) siin on ilusad m2ed, kuhu kavatsen homme ronima minna.

doping poolmaratoniks

täna õhtupoole istusime yolanda ja uziel'iga köögis ja sõime enchilladasi riisiga. kastmeks oli mole, mis on üks huvitav ja hea kaste. sinna sisse pannakse ca 20 ainet, muuhulgas chilli ja shokolaad, vedelaks tehakse kanapuljongiga.
peale sööki toodi lagedale maja kange alkoholi varud. tequila, bacanora, sotol ja merzan (või mercal). see viimane ongi see jook, mille sisse pannakse uss. (kõik loomulikult teavad ameerika filme, kus kangelane seikleb mehhikos ja kusagil külakõrtsis joob tequilat ussiga.) see uss on toosama agaaviliblikas, tegelikult väga maitsev.
igatahes, jõime paar pitsi igast pudelist ja yolanda jutu järgi on nüüd maratoniks jõudu küll :) tequilaklaas muide on hispaania keeles väike hobune.

jooks Canal National'i ääres

siin coyoacanis on lähedal üks täitsa nunnu park, mille keskel kanal. hommikul käisin seal jooksmas. palju jooksjaid ja jalutajaid oli, kõrval mängiti korvpalli ja oli mingi vabaõhu-aeroobika. mõnus õhkkond.
aga õhk küll mõnus ei ole. saastatusega seal muret polnud, aga kõrgusest tingitud hõredus annab ikka väga tunda (mulle kui inimesele lamedalt pannkoogimaalt). seda konkreetset kohta ma ei tea, aga mexico city kesklinnapiirkond peaks olema umbes 2200 m merepinnast. pulss läheb kiiresti kõrgele ja tuleb aeglaselt alla. hingeldad küll, aga kopsudesse miskit nagu ei jõua.
see esimene jooks juarezis oli hullem, siis oli taco kõhus. täna oli juba hulga parem. enne pühapäeva loodan teha veel ühe trenni, siis ehk harjub kõrgusega juba paremini ja poolmaraton ei tapa :)
aeg 1:04:01; TE 2,6; keskmine 139; max 161; energia 536 kcal.

kõndimine Coyoacan'is ja Cuauhtemoc'is

muud sporti pole õnnestunud teha, kui jalutamist. aga siinse ilusa ilmaga on seegi väga tore.
eile käisin lastega coyoacan'i (üks mexico city linnaosa) keskuses. trampisime mööda parke, tänavaid ja turgu. ilus ja kultuurne linnaosa. üks suur park, kus oli palju tervisejooksjaid ja keskel harjutasid härjavõitlejad :)
turul oli igatsugu nänni, kaasaegset ja indiaani värki.
täna hommikul käisime yolanda ja lastega veelkord coyoacan'is, frida kahlo muuseumis. see ongi selles majas, kus ta elas. film salma hayekiga on seal filmitud. ilus värviline maja.
aga vot täna viis Yolanda mind õigele indiaaniturule. see asub üsna kesklinnas cuauhtemoc'is. loomulikult paljud asjad kordusid, aga ikkagi oli ilus kõndida. värvide virrvarr võttis silme eest kirjuks. ostsin üsna odava raha eest tekstiili ja pärlipunutisi ja nahaasju. samuti oli näha meistreid, kes kohapeal kõike valmistasid.
nüüd veel vaja shokolaadi osta ja võibki koju sõita :P

pildid jällegi hiljem.

ujumine mehhiko lahes

nädalavahetuse veetsime mere ääres. lõunarannikule ennustas äikesetorme, valisime seega koha põhjarannikul. üsna pisike linnake veracruzi maakonnas, nimeks tecolutla. millegipärast meenutas mulle tsipake mustveed, selline unine koht, vähe kära.
rand oli tumeda liiva ja mitte eriti läbipaistva veega. aga vesi oli loomulikult soe! kindlasti üle 25 kraadi. õhk lämbe ja niiske, aga peale äikest läks paremaks. veetsime ka mitu tundi päevitades, nägu on mul üsna kõrbenud ja valus.
meie hotell costa azul (sinine rannik) asus ca 50 meetrit veepiirist ja oli täitsa mõnus. oma bassein, konditsioneer, puhas. linnas pakuti igal sammul matka paadiga mangroovimetsa, alguses oli hind 400 peesot, hiljem juba 200. sõit oli lühike, paaritunnine. nägime krokodille, hulganisti krabisid. mangroovid on täitsa ilusad, tõesti lopsakad.
linnatänavad olid nii, et kesklinnakvartali ümber oli poode, enamus müüs bikiine ja kleite ja ehteid. aga juba mõni tänav eemal polnud mingit äritegevust, kui mitte arvestada seda, et iga teine pere oli oma kodus püsti pannud söögikoha.
enne tecolutlat käisime veel ühes püramiidikohas - el tajin'is. see oli ehitatud totoneekide poolt umbes 1700 aastat tagasi. mõnus pisike koht, kus tol päeval polnud ka palju turiste. seal ei saanud ehitisi katsuda ega otsa ronida, nagu ilmselt teotihuacan'is pidi saama. sinna katsume ka jõuda. el tajin'is olid sellised huvitavad asjad nagu voladores, 4 meest pea alaspidi köite otsas keerlemas, muusikat mängib viies mees samas kõrge posti otsas. ostsin värskeid vanillakaunu ja kübara :) tõeline turist!

sõit tecolutlasse võttis mingi 6-7 tundi, kuigi vahemaa mexico cityga pole väga suur. pea pool teed kulges mägedes, kus keskmine kiirus on umbes 50 km/h.

tagasiteel astusime läbi davidi vanemate juurest pachuca linnas, kus sain süüa liblikaröövikuid Hypopta agavis :P need kasvavad agaavi sees ja on hullult kallid. kuivatatud ja külmutatud ussid maksavad 1000 peesot liiter! (1 peeso = ca 0,8 krooni.)

pilte lisan hiljem eestis.

jooks Benito Juarez'is

nõnna, esimene trenn tehtud.
ööbisime mexico city linnaosas benito juarez, seda meest nad siin austavad ja panevad asjadele nimesid vaheldumisi hidalgoga.
igatahes, väga lähedal on pisike park, kus hullult lasteatraktsioone ja koertejalutajaid. ja jooksjaid.
paar tundi varem olin söönud ühe taco. uskumatu, kuidas see jooksu ajal kõrvetas ja gaasi tekitas. õhk oli lämbe ja niiske.
täna sõidame randa :)
aeg 1:05:58; TE 2,5; keskmine 141; max 158; energia 576 kcal.