Ratta-o EMV lühirada Rakveres

postituse päris pealkiri on hoopiski: 

liiga palju sporti lühikese aja jooksul. ehk - reede õhtul 1,6 km ujumist, laupäeva päeval ca 1 tund intensiivset rattasõitu ja laupäeva õhtul joostes 21,1 km.

nii oligi :) reede õhtul ujusin Emajõe Karikat. aeg suht sama mis eelmisel aastal, aga sel aastal oli veetase väga madal ja vool nõrk. peale ujumist järjekordne väike masendus: misasja ma seal ujumistrennis käin, kui ajad üldse kiiremaks ei muutu?! (vastus: tehnika muutub paremaks ja vastupidavus samuti.)

laupäeval oli Rakveres EMV lühirada. kui ma eelmisel aastal ei teinud endale litsentsi ja seetõttu sõitsin EMV'l vaid avatud rada, siis sel aastal tegin juba varakult litsentsi ära, sest tahtsin kindlasti osaleda! mulle meeldib Rakvere OK ja mõtlesin, et lahe oleks jälle MM kaartidel sõita. (mul pole hetkel võrdluseks kõrval eelmise aasta kaarte, aga päris mitu kohta tuli metsas tuttav ette.) vaatasin asja nii ja naa, asjaolud jooksid ka soodsalt kätte ja nii ma siis otsustasingi: osalen vaid lühirajal ja jooksen õhtul Ööjooksu. sest kui juba Rakveres olla, tasub võtta maksimumi :)

sellel kaardiosal on kohe alguses suurem koba. see on mul suht tavaline, et alguses on miski jama - kas ei taju õigesti mõõtkava või suunda või miskit. sel korral vaatasin peale 2 kp'd, et olen sattunud liiga kirdesse, kuigi olin tegelikult täiesti õiges kohas.

sellel kaardil on suurem viga etapp 7-8, kus tegelikult oleks pidanud valima läänepoolse raja, sest see otsetee oli täiega nikerdamine: puujuured ja minikünkad ja puud mõlemal pool rada.

halvasti olen kaarti pildistanud, aga etapp 13-14 viis parkla ja finiši juurest mööda. seal on asfalttee märgitud keelualaks, aga noh, kesse siis kaarti vaatab kui publikum on ümberringi ja on vaja hoopis vajutada! :P nii oligi, et passisin seal tee peal mõne sekundi ja pidin uue teevaliku tegema.

umbes 14 kp kandis jõudis mulle järgi Ingrit, tema järgi sõitsin kuni 17'ni. aga kuna selline järgimine pole ilus ja eks ta oli tugevama jalaga kah, lasin tal minna. kahju, et ei taibanud peale võistlust teistega võrrelda, mis valikud nemad tegid, eriti etapil 5-6.

sõit oli selline 4+, tasuks 5. koht naiste eliitklassis.

siis oli mitu tundi aega, enne kui pidi poolmaratoni jooksma minema. sisustasin selle pesemise, söömise, võistluskeskuses käimise ja pargis magamisega. ma olin kindlasti väga naljakas vaatepilt, sest üritasin lesida jalad kõrgemal, aga see oli võimalik vaid nii, et toetasin jalad ühe prügikasti vastu :P

olin esimest korda ööjooksul. lugesin kasvava skeptilisuse ja ootusärevusega erinevate inimeste muljeid, kes kooris kinnitasid, et ööjooks on Eesti kõige lahedam ja emotsionaalsem ja ägedam jooks üldse. ütleme kohe ära, et mina nendega ei ühine. minu meelest oli päris mitu rajalõiku sellised, et õnn oli et keegi mingis augus oma jalga ei murdnud. ehk siis pimedad. ja need meelelahutajad raja ääres, miks oli vaja panna neid algusesse nii lähestikku kohati iga paarisaja meetri taha? ergutajaid on vaja ju hoopis lõpuosas, kui keha on väsinud ja vaim närtsinud. seal leidus vaevalt mõni punt iga paari kilomeetri järel.

eks ta üks raske jooks oli. kõndima hakkasin maeiteamiskilomeetril, sealkandis kus olid punktid 6 ja 9. edasi tuli üsnagi palju kõndimist, kuniks ma otsustasin et isegi roomamise moodi sörkimine viib mind kokkuvõttes kiiremini edasi, kui reibas kõnd/sörk. panin endale enne starti ajaks 2:20, sest ratas oli mul sel päeval prioriteediks ja seal ma eriti tagasi ei hoidnud. võtsin terve jooksudistantsi ajal asja väga rahulikult, jõin igas punktis ja vist 2 geeli sõin teisel poolel. käisin korra pissil ja üritasin igale meelelahutajale plaksutada. 

enivei, kui ma eelmisel aastal Narvas jooksin 2:13 ja võtsin asja suht tõsiselt, siis Rakveres sain ajaks 2:11. vaadates asjaolusid, kummaliselt hea aeg :)

ja maraton läheneb... ei tea, kas saab lõpuks aja alla 5 tunni?

aastad pole vennad ega tiimikaaslased õed - RMK seiklus Kuremaal

eelmise aasta RMK võistlusest on mul väga super mälestus. ilus ilm, ilus kaart, meie tiimil ilus koht :P seetõttu polnud küsimustki, kas sel aastal osaleda või mitte - loomulikult osaleda!

nüüd oli üritus Kuremaal. formaat sama: 3 inimest, jooks, ratas, kanuu. alustasime rattaga, siis kanuu, siis jälle ratas ning lõpetuseks jooks. jagasime edukalt ülesandeid, rattal lugesin kaarti mina, kanuus ja jooksus Triin, Mari toetas seal kus vaja. kanuus sain seekord proovida tüürimist, nagu hakkas midagi lõpuks ka välja tulema...

rattarada

kaardid olid sel aastal minu meelest veidi igavad. ehk siis liiga lihtsad jällegi "vaata ja vajuta" kui tsiteerida klassikuid. kanuus tegelikult oli veidi nuputamist ja ekslemist kui üks liige pidi võsast punkti leidma, aga meil tegeles sellega õnneks Triin, kes näitas paljudele tiimidele seal kandu :P 

jooksuosa olla olnud mingi päevaku rada

afterparty traditsiooniliselt vahva. saun ja joogid ja auhinnad. järgmisel aastal on üritus Järvamaal, vaatab kas sinna viitsib minna.

maailmameistrivõistlustelt mulle kolmas koht!

tegin täna pealkirjaga pulleritsu :P

tegelikult oli asi nii, et (nagu me kõik juba teame) Rakveres oli eelmisel nädalal ratta-o MM. päris MM, mitte karikaetapp! need olid vahvad päevad. olin abis finiši ajavõtus ja reedel tegin kaasa avatud raja sprindis. ei ole vist vaja rääkida Tõnis Ermi super sõitudest, aga eriti hea meel oli mul Lauri Malsroosi ja meeste noortekoondise üle. eesti on tõusmas mtb-o eliidi sekka, kus meil on ette näidata veel tegijaid peale Tõnise.

aga see, mille peale ma täna kilkasin, oli fakt, et avatud rajal olin naiste eliitklassis kolmas (sprindietapil). ja just hetk tagasi guugeldasin neid nimesid, kellele kaotasin. võitja oli Anke Dannowski, kes on kahekordne maailmameister ja ühekordne pronksmedalist mtb-o's. Rakveres võistles ta ka ametlikus MM arvestuses. aga eriti uhke olen ma selle üle, et nendes KP'des, kuhu tema esimesena ei jõudnud, olin esimene MINA :) 22'st tervelt kolm. 

teise koha naine oli Tatjana Hrennikova, kes tundub olema kõva käsi suusa-o's. talle kaotasin kokkuvõttes vaid 23 sekundiga ja punkte, kus tema mulle kaotas, oli 22'st samuti 3. tulemused siin.

laupäevasel pikal rajal olin väga tähtis tegelane - vajutasin nimelt finišis ajavõtunuppu, et kõik võistlejad ikka korralikult aja kirja saaksid. pärastpoole sõitsin enda lõbuks Valgehobusemäe suusaradadel, aga selle piirkonna kaart oli küll suht lihtne, lootsin tehnilisemat ja täpsemat orienteerumist. 

kui keegi soovib näha avatud raja kaarte koos minu valikutega, andke siinsamas märku.

enivei. hea positiivne emotsioon, saaks vaid tihedamini ratta ja kaardiga metsa.

aga nüüd ootab ees tallinna maraton ja siis vist ongi selleks hooajaks kõik?

piinlik ju on. aga noh, kui antakse tuleb võtta

nii, nüüd tuleb jutt :)

kuna eelmisel aastal oli päris hea o-tehniline rada tallinna mv'l, siis arvasin et "kaberneemes ma polegi veel o-tanud" ja et "no kui ma seal juba olen, siis saaks maale kah minna" ja et "võiks ju enne eesti meistrikaid veidi kaardiga sõita". aga samal päeval polnud mingit tahtmist, või tegelt eks oli vist pabin sees. ma ju nimelt tervelt 1 (üks) kord olin sel hooajal kaardiga ratast sõitnud ja see läks ka sitasti. ennustasin, et saan Susani ja Kärdi järel kolmanda koha. 

aga rada oli ilus ja lihtne, mõni üksik rajavaliku küsimus. /ma praegu vaatan, et pole seda kaarti arvutisse laadinud :( / ühes kohas otsustasin minna otse, lühemat valikut mööda. see lõppes aga nii, et lükkasin ratast käekõrval umbes 100m, sest roopad olid nii sügavad et vändata polnud võimalik. ega muud polegi suurt rääkida, finishis oli tunne hea, suurt viga ei teinud ja ilm oli ilus ja toredad inimesed ümberringi. üllatus ja rõõm oli muidugi suur, kui selgus et ma võitsin. puhtalt seetõttu, et eliiti polnud kohal.

auhind on ilus :)

värskas emv'l ma osalesin avatud rajal ainult seepärast, et ei raatsinud litsentsi osta. ma nimelt muudel meistrikatel ei osale ja ainult ühe võistluse pärast ei raatsinud 14 EURi lisaks kulutada. ja minemata ka ei tahtnud jätta, sest värskas on ilus maastik, hea kaart ja Peko korraldus mõnus. nii oligi ainsaks võimaluseks avatud rada.

aga juba esimese päeva stardihetkel sain aru, et olin vales kohas. punktid kõik väga lihtsates kohtades ja esmapilgul ei hakanud ka ühtegi keerukat rajavalikut silma. nagu Maret ütleb: vaata ja vänta. :)

etapil 3-4 kaalusin, kas minna mööda sihti või läänepoolset teed, veel viimasel hetkel tulid meelde Randy õpetussõnad, et S-kujuline trajektoor on paha ja tuleks valida kaarega trajektoor, isegi kui see tundub pikem. etapi 5-6 kohta oleks huvitav teada, kuidas lahendasid seda teised. vaheaegade järgi olin mina seal kõige kiirem, aga kas hea valiku või kiirete jalgade tõttu? 

teisest päevast lootsin veidi pikemat rada, aga noh... kõigest 1 kp rohkem kui esimesel päeval. aga nalja see-eest kui palju :D kohe peale starti sattusin totaalsesse segadusse - ilmselt oli kaart valetpidi ees ja ei saanud ma muudmoodi kui kompassi abiga õigele teele tagasi. kohe minut aega hiljem lendas mul kaart minema. stardis panin nimelt kinni 4 trukki ja kahest servast jätsin lahti, seetõttu mingil rõvedal liivasel laskumisel paber rõemsalt lehvides minema lendas. kohe mu järgi tulid aga mäest hullu kiirusega alla Indrek Mahla ja keegi veel, nii et pidin päris kiiresti seal liivaaugus liigutama.

etapil 3-4 sai jalad ilusasti märjaks, pidi sumpama paarkümmend meetrit, aga ilmselt oli see ikkagi kõige kiirem valik. muu jutt sama - kaart lihtne, punktid kerged, ainult vajutamise vaev.

ja kogu asja pärast oli veidi piinlik seetõttu, et nagu oleks olnud vales kohas. avatud rada ikka pigem neile mõeldud, kes esimest korda kaardiga metsas.

Värskas oli üks lahe võistlus!

eelmisel reedel kell 17 startisin SK Metsasõbrad korraldatud multispordivõistlusel. esiteks, minu meelest natsa kummaline aeg, täpselt tööpäeva lõpus, mistõttu paljud muidu huvilised tuttavad ei saanud tulla. teiseks, asja kohta oli kuidagi vähe infot, ei osanud midagi arvata-oodata.

kaaslasteks sain Manni ja Marta. eks ma vahepeal küll arvasin, et mis mõttega ma selliste siresäärtega ühes tiimis olen, niikuinii ma ei jaksa nende tempos püsida ja üleüldse. ja noh, eks ta nii umbes oligi :P

võistluskeskus oli Õrsava järve ääres RMK metsamajades. kõik 16 tiimi lasti kaldalt korraga lahti, härjad mehed muidugi panid kohe vee vahutades kanuuga padavai minema. kanuukaarti ma siia üles ei pane, põhimõtteliselt aerutasime siksakis üle järve. oli näha strateegiat, et üks liige pandi kaldale, see võttis punktid siin ja seal ning kaks liiget aerutasid vahepeal kanuu teise punktini. aga kuna me arvasime, et nõrgukestel naistel on kolmekesi kergem ujuvvahendit taltsutada, siis võtsime kõik punktid kanuust. 

igatahes, peale 4. punkti pidi asuma juba jalgsietapile. vot seal oli küll nii, et hoidsin küünte ja hammastega kinni, et Mannil ja Martal sabas püsida. keel suulakke kuivanud, suunataju kohati kadunud. sellepärast ma kaardile väga täpselt meie trajektoori pole suutnud joonistada, metsas jõudsin vaadata peamiselt teiste eemalduvaid selgi...

siis pidi veel tsipake kanuutama, aga mul juba silm säras, sest kõige hullem - jooks - oli möödas ja ees minu maiuspala - ratas. vahepeal tegime ka lisaülesannet, kus teenisime 6 trahviminutit. täiesti teenitult, sest suutsime kümnest puupakust ära tunda vaid kuuse, kase, männi ja kadaka. häbi-häbi. aga see 6 minutit oli ses mõttes ok, et selle ajal planeerisime rattarada ja puhkasime niisama jalga. julgeksin väita, et meie edu tuligi rattaetapil (ja etteruttavalt, ka viimasel valikul). võib vaid oletada, et oleksime võitnud paar minutit, kui oleksime teinud paar valikut, mis mulle tundusid kiiremad: joon-o lõpus läheneda punktile 27 ida poolt, sest siis on üks keeramine vähem; ja etapp 28-29 minna lääne poolt suure tee kaudu, kuna kaldaäärne rada oli suht aeglane.

ma usun, et viimane valik-o oli Marta lemmik :P seal nimelt pidi valima, kas võtta 2 punkti siinpool metsas või 2 punkti sealpool metsas või 1 punkt üle järve ujudes. loogish ju et me ujusime!

kogu rada oli ma ütleksin et o-tehniliselt suht lihtne. aga värska on ilus kant ja korraldus oli hea. tulemused ja pildid Peko lehel. loodetavasti järgmisel aastal jälle!

hooaja avastart ebaõnnestus

OK Rock korraldatud Nõmme sprindil oli 29 punkti, neist 12-s olin esimese vaheajaga. kaks eriti suurt koba, punkt 9 ja punkt 13; väiksemad kobad punkt 6 ja punkt 22. punktis 6 juures lugesin valesti kaarti, ajasin liivased alad sassi. punkti 22 läksin ilmselt liiga suure ringiga, ka metsarajad oleksid olnud kiiresti sõidetavad. punkti 9 lähenesin ma totaalselt valelt poolt, sest ma kaardil ei näinud piirdeaia märgistust. tänu sellele sain üks kord ratast üle aia visata ja üks kord koos rattaga aia alt minna :S ektreem missugune. loll pea on kehale nuhtluseks. punktist 13 kihutasin lihtsalt mööda, ja kui vasakut kätt hakkas torn paistma, sain aru et tugev jalg on mind jälle eksiteele viinud...

ma ei pannud tähele millal esikumm tühjenema hakkas, aga alates punktist 21 oli kummilohin asfaldil juba üsna vali. viimased punktid võtsin ratast käekõrval lükates.

kokkuvõtvalt: kõige suuremat segadust tekitas minus kaardi mõõtkava. no vaadake ise! tõstke käsi kes varem on sellise mõõtkava järgi orienteerunud??? :P 

aga üldiselt, vaatamata totaalsele hävimisele sellel võistlusel, ei võtnud see mu ratta-o isu ära.

esimene osa

teine osa

kuidas meri metsa sai? MTBO maraton Võsul

kui Priit Ailt, Pullerits ja teised tegijad oma võistlustest kirjutades kogu aeg rõhutavad, mitmendad naised nad olid, siis ma seekord mainin, et ma olin kolmas mees :D

kaardi paremas servas ongi nii, et mu trajektoor käib korra kaardilt väljas. sellise riskantse valikuga (sest äkki ei saagi tegelikkuses need 2 kõvakattega teed kusagil kokku??) võitsin kindlasti ca 20 min. etappidel start-1 ja 10-11 olin mõlemal umbes 10 minutit kiirem, kui need kaasvõistlejad kelle tulemusi mul näha õnnestus ja kes vist otsetee olid valinud.
sinise pastakaga tõmmatud ringid on need kohad, kus meri oli metsas. ehk siis suuuuured põlvini lombid, millest enamasti ei saanud kuiva jalaga ümber ka minna. lähenedes punktile 4 oli juba kaugelt näha, et jälle tuleks paat appi võtta. seetõttu keerasingi üks siht varem vasakule ja surusin otse läbi metsa. eriti kavalasti oli valitud liblika keskpunkt 1/5/10, mis peamistest lähenemissuundadest oli ümbritsetud loikudega. lõigul 8-9 oli minu meelest rohkem teid, kui kaardile märgitud, keerasingi liiga vara ära. see oligi ainus suurem koba.
üldjoontes olen selle võistluse ja sarjaga päris rahul. loodetavasti teevad Metsaratturid ka järgmisel aastal selle suure töö.

proovisin kätt rajameistrina

El Capitano tegi ükspäev mulle ülesandeks korraldada Vooremäel miski orienteerumise asi. Triinuga siis tegelesime selle asjaga, tema valvsa pilgu all tegin mina raja :)

kuidas rajameistritööd kommenteerite?

kui me koos testjooksjaga (nõudepesumasin) raja eelmise variandi läbi tegime, selgus, et tema üks lootustandev orienteeruja on :) raja eelmine variant oli nimelt tsipa pikem, aga nõudepesumasin suutis suhteliselt iseseisvalt teha selle läbi ca 55 minutiga. ülalolev punasega tähistatud rada aga osutus vist siiski liiga keerukaks, kuna enamusel võttis selle läbimine aega tund ja peale. Ain oli aga tubli! hoolimata sellest, et punktis 36 olla ta ära söönud 6 kommi, finisheerus ta miski 45 minutiga!

MK etapp ja Peko MTBO

nädalavahetusel oli kirju. olin stardis abiks rattaorienteerumise maailmakarikaetapil, jõudsin peenise-Marko (oi vabandust, nüüdsest doktor Peenis) doktorikaitsmise peole ja lisaks võistlesin ka ise kolmel päeval.

sprindi start

kuigi MK etapp, oli üritus pigem väike ja sõbralik. kõik kriitilised kohad olid kaetud, kui miskit läkski veidi viltu, ei tehtud sellest suurt numbrit ja viga parandati jooksvalt. 

kuna ma olin W21 klassis ainus, kes kõigil kolmel päeval startis, siis polnud mul erilist motivatsiooni või vajadust ninast-veri-välja pingutada. reede õhtul alanud kurguvalu ja laupäevaga tekkinud tuuge nohu ei lasknud ka tervise poolest tugevalt sõita. 

rajad olid päris head, võrreldes eesti meistrikatega meeldis mulle värskas hoopis rohkem. 

reedene sprint räpinas oli ka maiuspala - kiired lühikesed lõigud, järsud kurvid ja pool-intuitiivne otsustamine. ühe punktiga mõisa juures oli rohkem pusimist, sest mitte kuidagi ei leidnud ma neid nelinurkseid kõva pinnasega alasid.

pusimise koht on etapp 9-10

laupäeval olin juba haige, terve päev külmetasin ja tahtsin koju kotile. aga kohe raja alguses mõtlesin, et mul ei ole midagi kaotada - ja otsustasin teha xdream'i :) riskisin minna otse, konkurente pole ja haige olen juba niikuinii. kilomeetriaeg polnudki kõige hullem, aga alles hiljem leidsin optimaalsema tee sutsu paremalt. tagantjärgi tarkus, loomulikult.

ekstreem algab punktist 2...

...ja lõpeb punktis 3 :)

pühapäeval oligi eesmärgiks sõita lihtsalt rada läbi ja mitte punktidega eksida. (2 kevadist võistlust, kus ma jätsin mõlemal ühe punkti vahele, on mul veel eredalt meeles :) .) kohe alguses etapil 1-2 ei suutnud ma kaarti ja loodust kokku viia ning põrutasin ühes ristmiku sigrimigris liiga paremale. kui jõudsin välja elektriliinini (kaardil paremas servas), suutsin end kompassi abiga kaardile tagasi tuua. kilomeetriaeg tuli kokkuvõttes aeglasem, kui eelmise päeva pikal rajal, kuigi oma meelest suuri rajavalikuvigu ei teinud. 

minu meelest eriti palju rajavaliku võimalusi polnudki

tulemused, pildid Peko lehel.

EMV ratta-orienteerumises. ma-sen-dav

ma olen üks mõttetu inimene. kaarti lugeda ei oska ja jalgrattaga vändata ei jõua.
ma-sen-dav. 
oeh, aga ikkagi. esimese päeva kaart SIIN, vajab Java't. klass ja võistleja valida paremalt ülevalt. muidu olen oma rajavalikutega suht rahul, paarkümmend sekundit oleksin kindlasti teiste valikute puhul võitnud, aga ühe punktiga tegin suurema vea. olles 12 ära võtnud, vaatasin kaarti miski vale nurga alt ja nägin 13 asemele 14 asukohta. ehk siis hakkasin minema küll õigesse suunda, aga arvasin et 13 on esimesel teerajal kohe märgala kõrval. seetõttu tuligi suur ring ja mõttetu sinkavinka. punktis 15 läks pooleks mu SI pulk. kaalusin kas mitte kohe katkestada, et kui rangelt nad seda nõuavad et pulk peab ratta küljes olema. siiski sõitsin edasi, SI tükid püksisääres :)
teine päev oligi ma-sen-dav. kaart SIIN, üks suurem viga ja paraku mitu väiksemat. lõpus olin juba nii väsinud, et suusaradadel oli rohkem mäest üles ratta lükkamist kui sõitmist. punkt 6 on ilusti ahja paisu peal, kus ma olen käinud lugematu kordi ja isegi orienteerunud. kuidas ma ometi sain välja sõita otse põhja ja jõuda põllu äärde?!?! sellist imbetsilli ei tohiks metsa lastagi. väiksemad vead olid lähenemistega punktidesse 7, 15, 12 ja 17 tulid vist liiga suure ringiga.
ma-sen-dav.

vallaline sportlik miljonär. ja tallinna mv

pühapäeval seisin pirita sillal ja jagasin jooksjatele geele. oli tore nagu ikka tp'des, palju tuttavaid ja muidu vahvaid inimesi.

üks maratoni eesotsas jooksja kandis ilusat kollakat-rohekat särki kirjaga seljal "vallaline sportlik miljonär" :D mehe kukal lasi aimata, et kindlasti oleks võinud sinna lisada ka "kena välimusega". aga paraku nägin teda alles maratoni teisel ringil, kui ta meie tp'st juba läbi oli jooksnud :( :( :( ei saanudki endale krabada...

ise läksin pärastpoole kuusallu tallinna meistrivõistlustele rattaorienteerumises. olin end kirja pannud klassi N21A, sest kesine kaarditrenn ei lasknud kõrgemaid sihte seada. (kaarditrenn on endiselt kesine, nii et ma ei teagi mis mõttega ma üldse eesti meistrikatele lähen.) eelmisel päeval sõin midagi, mis põhja alt ära lõi. samuti õnnestus kõhuvalu tõttu öösel magada vaid paar tundi, aga niiviisi peakski vist võistluseks valmistuma :) sest kuna tugevat jalga ei olnud, oli piisavalt aega kaardi vaatamiseks. ma ei teinud ühtegi punktiviga ja enamus rada tundus imelihtne, kohati isegi igav.

allservas pole midagi huvitavat (pildistasin väheke
kehvasti), ainult edasi-tagasi kimamine

paaris kohas küll oleks võinud teha parema rajavaliku, aga need oleks õnneks vaid vähe edu andnud. põllunurgas pidasin korra kinni ja tulin rattalt maha, tahtsin lõigata otse. aga puude vahele vaadates tundus kraav liiga lai-sügav olevat ja otsustasin ringiminemise kasuks. ja mu kaardihoidja üks trukk läks katki, mistõttu ühel pikemal sirgel puhus tuul kaardi minema. edaspidi hoidsin käega kogu aeg kaardinurgast kinni. 

aga kaart oli küll kohati ebatäpne. punkti 48 viiv tee oli nimelt suht võsastunud, mitmed pisemad puud olid risti-rästi rajale kukkunud. samas punkti 46 viis suur autoga sõidetav tee, mis aga kaardil märgitud sama joonega kui 48.

Kevad-MTBO Võrus

apelsiniga kalasupp Kubija hotellis!!!! võimas!

Kubija

sprint oli ilge puterdamine ja tugeva jalaga vajutamine, mis ei olnud orienteerumise moodigi. pooled punktid tulid koba peale, või lõhna järgi. nr 52 kandis läks lausa kompassi vaja, sest metsaalune oli täis sõidetavaid radu mis kaardilt puudusid.
järgmisel päeval oli jalg tugev ja tunne hea kuni finishini, kus selgus et ma olin kp 32 üldse vahele jätnud :( enne starti pabistasin ainult liblika pärast, sest seda pole ma kunagi varem teinud. ilmselt läkski kogu ajuenergia sinna. natuke nõme oli muidugi ka see, et kaardil olid punktiringid niiii pisikesed. 

Võlsi

aga mis siis ikka :) "juhtub paremates peredeski" nagu pärast lohutati. tuleb rohkem väärtustada kogemust, mitte võitu.
pildid ja info

ratta-o Kadajal - täitsa pekkis

et te ei arvaks, nagu ma pidevalt edu vahustel laineharjadel surfan, räägin ära ka oma eilse fopaa :)

käisime Triinuga põlva päevakul. suur aitäh neile, et üldse rattarada oma kavas hoiavad, aga vabandage väga, rattaorienteerumist seal eriti teha ei saa. 5 punkti 13'st olid sellised, kuhu minu hinnangul poleks rattaga (sõites) lähedale saanud. seega variandid: vedada ratast käekõrval läbi kuusevõsa ja vaarikate; või jätta ratas teeäärde ning joosta edasi-tagasi. kasutasin mõlemat, eks erinevates situatsioonides sobisid erinevad.

kohe alguses tegin viga. eriti käpardliku, aga kui juba ausalt ära rääkida, no siis peab ju rääkima :) esimesse punkti minnes keerasin liiga palju paremale (teisest ristist oleks pidanud minema otse) ja hakkasin starti tagasi jõudma. sinna kindlasti läks paar minutit.

edasi läks kenasti, rajavaliku võimalusi eriti polnud, tuli ainult auklike teede ja olematute radadega võidelda. ühe punni suutsin üldse vahele jätta - oma paariaastase o-kogemuse jooksul pole seda varem mitte kunagi juhtunud!

teekond Kobraste lehel

sel kevadel sai bike alla uued jooksud ja ketaspidurid. piduritega on olnud "huvitav", ketas on hoopis tundlikum. uued rehvid tunduvad olema kiired siledal pinnal, aga näiteks okastega  kaetud pinnasel ja pehmes liivas kipuvad ujuma.
***
aga Maret Vaher sõidab täpselt samade rehvidega, seega - oi kui head rehvid need on! :P

öine ratta-o Tartus

finish oli Z ehk Zavood

kas keegi kommenteeriks rajavalikut?

sise-o Taskus ja koormustest

vabaklassi rada

eile oli jällegi sise-o, seekord Taskus. raja läbisime veel kiiremini kui eelmisel nädalal, kuigi ühe punkti juures toimus veidi koperdamist. nõudepesumasin juba arvas, et tahaks proovida võistlusklassi. äge, ilmselt suutsin ühe inimese orienteeruma panna :) tõenäoliselt on oma osa sellel, et me olime jälle esimesed... ;)

see on võistlusklassi kaart, vaadake kus finish on :P

veel käisin eile koormustesti tegemas. järgmisel nädalal teen koos laktaadimõõtmisega, siis räägin ehk pikemalt. aga peamised punktid: kopsumaht on mul ca 5,1 liitrit, aga tippkoormusel kasutan vaid 2,4 liitrit. seega kops on suur, aga ma ei oska seda kasutada. VOmax on tõusnud 50 ml/min/kg peale, eelmise korraga võrreldes ca 6 ühikut suurem. südamelihas pidi olema suur ja tugev, aga vajab natuke järeleaitamist. hakkan nüüd Panangin'i võtma.

sise-o Lõunakeskuses

lihtne rada oli

esimest korda tegin siseorienteerumist. jooksin vabaklassis koos oma ajutise nõudepesumasinaga, kes silkab nigu noor jumal. minule jäi ainult punkti kättenäitamise ja hoo pidurdamise vaev :)

kaardil hakkasin meie marsruuti joonistama, aga siis jõudis kohale, et mitme korruse vahelist liikumist ei saa ju joonistada :P kuigi vabaklassis paremust ei selgitatud, saime meie ESIMESE koha! ajee :)

selliseks ta vist jääbki

sõrm on 8 nädalat peale lõikamist selline. august on saanud muhk, palju on armkudet. peale vajutades on natuke valus, sõrme kõverdades ja sirutades samuti.

XT-sügisseiklus Taevaskojas

hii, küsi ja sulle antakse :)

et ma natuke aitasin korraldada planeediretke, sain kutse teadlaste ööle. aura ja ahhaa keskuse kõik atraktsioonid tasuta. pluss veel hea seltskond ja rikkalik toidulaud. reede õhtul alustasin suht vara ujumise, mullivanni ja lõhega. oooo milline suurepärane lõhe see oli! õhtu jooksul veel palju head-paremat, aga lõpuks planetaarium ja martsipaniga shokolaadikook. ohhhh.... kui poleks vaja olnud järgmine päev asjalik olla, siis oleksin nautinud hommikuni.

järgmisel päeval (täna) oli xt-seiklus taevaskojas. me Evaga olime pikalt kahtleval seisukohal, kellega minna ja kas üldse minna ja... minul oli peamiseks kaalukeeleks asjaolu, et võistlus oli extar-formaadis. mis kole loom see on? mina ei tea. ausalt, ei tea kas see on Randy enda vaimusünnitis või ongi mingisugune rahvusvaheline võistlusformaat. kui keegi teab, palun öelge!

aga selles formaadis toimub järgmisel aastal 12h võistlus, kus ma tahaksin kindlasti osaleda. ja mõtlesin, et olen kaval ja proovin tolle extar'i enne järgi. 

tjah, natuke naljakas ja harjumatu ta ju oli :) etappide ajad olid kuidagi nii ebavõrdsed - esimesed jooks ja ratas lühikesed, viimased jällegi pikad. et me Evaga olime kuidagi eriliselt alamotiveeritud, siis tegime enamasti lühikesed etapid ja lõpetasime pool tundi enne kontrollaega. külm hakkas ka. teisel rattaetapil saabus nimelt pisem torm. tuul oli kõva ning vihmavalingud suuremad ja vähemad. kas ma juba ütlesin, et külm hakkas? kujutasin väga elavalt ette meid ootavat sauna ja troopilist kuumust. ja tänu varasele finishile sain tervelt MÕNE minuti saunalaval täitsa üksi olla!

kaardi üle noriks natuke. kõik etapid olid samal kaardil (1:20 000 vist?), esines palju ebatäpsusi: näiteks oli looduses kaduv siht, kaardil aga korralik; looduses laiad rajad, kaardil mitte midagi. ja see mõõtkava oli ka harjumatu - mina isiklikult olen harjunud 1:15 000 või 1:10 000 mõõtkavaga. see meid jõeäärsel jooksuetapil segadusse ajaski: ühelt lageda servalt me punkti ei leidnud ja süüdistasime ohjeldamatult kõiki turiste, kes kindlasti olid punkti ära varastanud! tegelikult eksisime tubli mitmesaja meetriga :) tunnistasime ennast jobudeks ja edaspidi vaatasime kaarti hoolikamalt.

***

pilte ja kaarte ehk hiljem. 
me kaotasime naiste kolmanda koha 5 sekundiga :D jäime rattaetapil 5 sekundit hiljaks ja sellest 1 trahvipunkt.

päevak Kukemetsas

kuku või pikali - täpi tegi eile orienteerumist ilma jalgrattata! seda peamiselt tänu Rolandile, kes on üks tore austerlane ja tahtis minna metsa jooksma. kukemetsa kaart on uus kaart, seetõttu olin meelsasti nõus temaga koos jooksma. meil läks hästi. kaart SIIN

pärast oli ta nii kena ja tegi õhtusööki. elu-on-lill!

rattapäevak Kadajal

võtan ratta ilusti auto pealt maha, surun kingad jalga ja kiivri pähe ning... aga kus on kaardihoidja?!?!?!?!? :(

jah, ma tean küll, et saab kaarti käes hoides ka sõita, aga no kuulge, nii ei saa ju rallit sõita.

Triin irvitas vaikselt ja soovitas teha mäluorienteerumist - viskad korra pilgu peale, et siit vasakule ja sealt paremale, ning paned kaardi ära. nali naljaks, aga lõpuks nii välja kujuneski. punktis vaatasin trajektoori järgmisesse kp'sse, kaart ruttu püksi ja käed lenksule. kaart muutus sellise käsitlemisega muidugi kapsaks, mõnesse kohta tekkisid valged laigud ja osad teerajad kaotasid oma otsa ja alguse :)

alguses muidugi nii hästi ei läinud. olin võtnud 2 punkti, kui kaardisegaduses hakkasin hoopis esimese punkti poole tagasi minema, mitte kolmandasse. pühapäevasest valgast olid jalad täielikud pakud, aga eneseuhkus jäi seekord võitjaks, tegin uue stardi. 

valikuid oli seekord lihtne teha, üks koht (kas üle oja mööda kitsast rada või suure ringiga mööda laia teed) oli ehk. mets on seal suht vaheldusrikas, aga kogu aeg saatis mind metsmaasikalõhn. oi kuidas see närvi ajas! joostes saad veel kuidagi haarava liigutusega mõned marjad suhu püüda, aga ratta seljas on see välistatud. ei tahtnud peatuda ka, niigi olin kaardijama tõttu tavalisest aeglasem. aga ülla-ülla, rattarajal polnudki ma viimane :P 

oma raja joonistasin SIIA.

EMV rattaorienteerumises

nii, kas tahate enne häid või halbu uudiseid?...

olgu, rääkisite pehmeks, halvad enne - tavarajal ma katkestasin. 

kaart oli mõlemal päeval laanemetsa, kus paar aastat tagasi toimus TA rogain. ilusad kõrged männimetsad, palju sihte ja keskmine teedevõrk. selleks võistluseks oli aga korraldatud meile pehmed liivaaugud teede asemele; loendamatud hordid parme, sääski ja kihulasi ning troopiline kuumus mitteliikuva õhuga. 

tavaraja alguses magasin maha ühe teeotsa kusagil keset heinamaad ja vajutasin oma tugeva jalaga kindlasti paar kilomeetrit üleliigselt. siis kui aru sain, et niimoodi orienteeruda ei saa, püüdsin väga hoolega kaarti jälgida ja võimalikult vähe muneda. see mitte-munemise otsus vist maksiski kätte, sest ühel sihil järsemapoolsest nõlvast alla sõites tulles käisin kõmaki! vasakule küljele. iseenesest oli asend ok ja kiirus väike, aga tee asemel olid pehmed liivaaugud vaheldumisi suurte männijuurikatega. vigastused - mõlemad põlved, eriti vasak; vasak puusaliiges, mis nüüd päev hiljem teatud liigutuses valus on; roided vasakul üleval, sügavalt hingata on natuke valus; üleüldine põrutus, mis ei lasknud kohe peale kukkumist kõhulihaseid üldse pingutada. 

tänu eelnevale ekslemisele ja kukkumisele kulunud toibumisele jõudsin esimese KP juurde umbes 30 min peale starti. kui ma oleks kukkunud kusagil lõpus, oleksin kindlasti edasi sõitnud, aga seekord siis sedasi...

nii, nüüd head uudised :)

esimese päeva lühirada läks päris hästi. kui eelmisel aastal olin peaaegu konkurentsitult viimane, siis sel aastal saavutasin eestlaste arvestuses auväärse neljanda koha. kuna päris palju oli soomlasi-lätlasi-maailmameistreid, siis üldjärjestuses olin teise poole sees, aga rahul olen ikkagi. valikuid sel rajal eriti ei olnud, punktid suht lihtsalt ja teed kiired (kuigi jällegi liiva täis).

Pildid ja tulemused.