Esmaspäev, 24. detsember 2012

aitäh

selle eest, et ma ei ole üksi. mul on mu "haldjakõrvadega poiss", kallid sõbrad ja mees, kellega oma elu jagada. ma ütlen teile liiga harva, et ma armastan teid ja hindan väga koosoldud aega. poleks teid, poleks ka mind.
selle eest, et mul on käed-jalad otsas ja tervis korras. ma ei ole kunagi pidanud tundma, et oma füüsise tõttu jääb midagi tegemata.
selle eest, et töö (kool) pakub võimalusi reisimiseks, enese täiendamiseks ja üldse mitmekesisteks teadmisteks. kipun seda võtma liiga enesestmõistetavalt ja unustan, et privileegid tuleb välja teenida.

Esmaspäev, 10. detsember 2012

me nägime laupäeval päkapikku. päris päkapikku!

laupäeva hommikul 8.30 paiku ärkasin selle peale, et välisuks kolksus ja keegi tuli sisse. mõne aja pärast taipasin kobada küljekõrvast - ei, nõudepesumasin oli seal. hmmm, kedagi ei olnud oma meelest külla ka kutsunud... kuna kolksule järgnes kahtlane vaikus, läksin asja uurima. 
esikus seisis keegi võõras noormees. haises tugevalt alkoholi järgi. jopeluku oli jõudnud juba lahti teha ja üldse paistis ennast koduselt tundvalt.  minu ilmumine teda üldsegi ei häirinud.
tere.
tere.
mida sa soovid?
...
kas ma saan aidata?
...
üldiselt ta sai aru küll, mida ma küsisin, aga ühtegi adekvaatset vastust ma temalt ei saanud. vastas peamiselt ahah ja kas tõesti ja päriselt vä. tuletasin talle korduvalt meelde, et tema ikkagi meie juures ei ela ja mingi parem otsigu oma kodu üles. no lõpuks läkski uksest välja. õnneks taipasin minna akna peale passima, et kas saab ikka ilusti trepist alla ja välisuksest ka välja. no ei saanud :)
seisis ilusti ukse taga, ei teinud miskit.
sa pidid koju minema.
pidin vä?
jah, ole kena hakka nüüd minema.
päriselt vä?
jah, hakka astuma.
ei hakka. tõmba uttu!
mina elan siin, sina tõmbad uttu.
ma ei lähe kusagile, enne kui ma pole teinud seda mida ma siia tegema tulin!
vot siis kukkus mul karp lahti :D tüüp suudab sellise pika lausega maha saada, aga ei ütle välja, mis see on mida ta siia tuli tegema! noh, igatahes. siis oli nõudepesumasin juba mu seljatagust turvamas ja külaline otsustaski minema minna.
kui hiljem selgus, et lapse sussi sisse seekord kommi polnudki toodud, sai selgeks, et see oli päkapikk, kelle me ära ajasime. kahtlaseks osutus aga tema haisemine alkoholi järgi. aga muidugi! me ju käisime eelmisel õhtul Kivastiku juures, jõime paar õlut ja veidike vana tallinnat. see oli hoopiski pohmapäkapikk! kuna päka sai enne ära aetud, kui ta oma ülesandega valmis sai, ei olnud meil ka miskit pohmakat!

Teisipäev, 4. detsember 2012

kallis jõuluvana, palun too mulle...

kui mul juba poleks Adele'i albumit 21, siis ma kindlasti paluksin jõuluvanal tuua :) jube äge mimsi!
muud pisividinad oleks kõik nagu olemas... vaja on uut kaardihoidjat rattale ja veekindlat fotokat, aga ühele jõuluvanale käivad need pisut üle jõu.

Kolmapäev, 28. november 2012

radiridiralla!


milline ilus langev trend :)

Neljapäev, 22. november 2012

paus... 15 minutit

noo olgu, tsipa rohkem :)
ei ole olnud mainimisväärt sündmusi. kodu-töö-trenn-sõbrad. 
ahjah, viimase aja lahedaim filmielamus :P kuidas maailm on muutunud ja milliseid kummalisi asju me juba normaalseks peame...
 

Teisipäev, 6. november 2012

üledoos ujumisest

mu kallal kodus pidevalt noritakse, et "häh see pole miski ujumistrenn, mida te trismile'is paar korda nädalas teete!". eelmiselt nädalal ma otsustasin olla tubli ja tegin ühel päeval kaks trenni ja laupäeval koguni 2-tunnise ujumise. nädalaga sain kokku ligi viis tundi ujumist. see on proffide silmis muidugi kirbusitt, aga ikkagi. mina kes ma paar aastat tagasi 25 meetri peal kolm korda ära surin.
laupäeval käisin tallinnas trennis ja vot see oli hingekosutav :) kui siim ja maire ainult kamandavad ja karjuvad meie peale, et küll on jalgade töö nõrk ja käed käivad täiesti ebamõistlikult ja et me puhkame liiga palju, siis tallinnas sain ma pjotri ja tessi käest kiita, et ma ujun täitsa ilusti ja kui saaks selle keha vänderdamise ka ära, siis nagu polekski enam midagi parandada :P
aga täna hommikul bassus tundsin, et ei jaksa ja ei viitsi. tahaks hoopis rattaga sõita ja joosta.
***
nõudepesumasina kommentaar kui ma kurtsin et käe- ja küljelihased on väsinud: peavadki olema, kui rohkem tegema hakkad. trenn teebki tugevaks. teed 5 korda nädalas ujumist, siis paari nädala pärast hakkab parem ja oled laip.

Teisipäev, 23. oktoober 2012

kuidas meri metsa sai? MTBO maraton Võsul

kui Priit Ailt, Pullerits ja teised tegijad oma võistlustest kirjutades kogu aeg rõhutavad, mitmendad naised nad olid, siis ma seekord mainin, et ma olin kolmas mees :D
kaardi paremas servas ongi nii, et mu trajektoor käib korra kaardilt väljas. sellise riskantse valikuga (sest äkki ei saagi tegelikkuses need 2 kõvakattega teed kusagil kokku??) võitsin kindlasti ca 20 min. etappidel start-1 ja 10-11 olin mõlemal umbes 10 minutit kiirem, kui need kaasvõistlejad kelle tulemusi mul näha õnnestus ja kes vist otsetee olid valinud.
sinise pastakaga tõmmatud ringid on need kohad, kus meri oli metsas. ehk siis suuuuured põlvini lombid, millest enamasti ei saanud kuiva jalaga ümber ka minna. lähenedes punktile 4 oli juba kaugelt näha, et jälle tuleks paat appi võtta. seetõttu keerasingi üks siht varem vasakule ja surusin otse läbi metsa. eriti kavalasti oli valitud liblika keskpunkt 1/5/10, mis peamistest lähenemissuundadest oli ümbritsetud loikudega. lõigul 8-9 oli minu meelest rohkem teid, kui kaardile märgitud, keerasingi liiga vara ära. see oligi ainus suurem koba.
üldjoontes olen selle võistluse ja sarjaga päris rahul. loodetavasti teevad Metsaratturid ka järgmisel aastal selle suure töö.

Kolmapäev, 17. oktoober 2012

never say never :P

pilt Kairi Viherpuu
kuigi ma eelmisel talvel arvasin, et mind ei saa mingi valemiga enam jääauku UJUMA, pean ilmselt siinkohal oma sõnu sööma :) ma olen viimase nädala jooksul juba 3 korda kas anne kanalis või emajões käinud.

Teisipäev, 9. oktoober 2012

Tartu Sügisjooks - Tudengimaraton. Ah oli kah...

ma juba mõni aeg haudun seda postitust. et nagu võiks kirjutada miskit. sai nagu joostud ja puha. aga polegi midagi erilist öelda.
või pigem - laupäeval ma küll mõtlesin et mis kuradi mõtetust asjast ma osa võtsin. korraldus selline... noh selline... kiirustamise märkidega. peldikuid olla raja ääres liiga vähe olnud, Holden eksis ühes kohas rajalt ära ja eks puudujääke oli veelgi.
regamine oli mu meelest üldse jama. kui ma esimese (kõige odavama) regamisvooru ajal end tudengimaratonile tahtsin kirja panna, polnud neil kodulehel õiget ankeetigi olemas, pidasin mitmepäevast kirjavahetust korraldajatega et end õigele jooksule kirja saada. ja kogu värk maksis 15 eurot. mõni aeg hiljem tekkis kodulehele korrektne ankeet ja osalemise eest küsiti 5 eurot. kus on õiglus?! miks ma pean maksma 10 eurot rohkem, kui ma end varem kirja panen??
supp oli hea, aga seda va tudengiõlut-siidrit mina küll üles ei leidnud. pidi minema kusagile esimesse valgesse telki, aga no sorri, kui ikka suur silt on üleval hoopis mujal, siis ega ei vaevu enam seda õiget kohta otsima. 
aga üks asi ei mahu mulle küll hinge! mina, kes ma terve 10 km vältel Randelit muudkui kannustasin ja utsitasin ja õpetasin. mina, kes ma olin nii motiveeriv ja innustav. mina, kes ma kogu maa jooksin truuisti Randeli ja tema titekäru kõrval ja seeläbi ohverdasin kõik võimalused joosta oma aega. ja siis need jobud seal tartu maratoni offissis panevad oma kodulehel ülesse minust tervelt 2 pilti ja Randelist 9!!!
päeva kõige paremad emotsioonid tulid sellest, kui maratoni ajal sain paljudele sõpradele kasulik olla. ja õhtul atlantises Tanel Padarit kuulates.
foto pärit Postimehe galeriist, autor Risto Mets

Reede, 5. oktoober 2012

proovisin kätt rajameistrina

El Capitano tegi ükspäev mulle ülesandeks korraldada Vooremäel miski orienteerumise asi. Triinuga siis tegelesime selle asjaga, tema valvsa pilgu all tegin mina raja :)
kuidas rajameistritööd kommenteerite?
kui me koos testjooksjaga (nõudepesumasin) raja eelmise variandi läbi tegime, selgus, et tema üks lootustandev orienteeruja on :) raja eelmine variant oli nimelt tsipa pikem, aga nõudepesumasin suutis suhteliselt iseseisvalt teha selle läbi ca 55 minutiga. ülalolev punasega tähistatud rada aga osutus vist siiski liiga keerukaks, kuna enamusel võttis selle läbimine aega tund ja peale. Ain oli aga tubli! hoolimata sellest, et punktis 36 olla ta ära söönud 6 kommi, finisheerus ta miski 45 minutiga!

Neljapäev, 27. september 2012

MK etapp ja Peko MTBO

nädalavahetusel oli kirju. olin stardis abiks rattaorienteerumise maailmakarikaetapil, jõudsin peenise-Marko (oi vabandust, nüüdsest doktor Peenis) doktorikaitsmise peole ja lisaks võistlesin ka ise kolmel päeval.
sprindi start
kuigi MK etapp, oli üritus pigem väike ja sõbralik. kõik kriitilised kohad olid kaetud, kui miskit läkski veidi viltu, ei tehtud sellest suurt numbrit ja viga parandati jooksvalt. 
kuna ma olin W21 klassis ainus, kes kõigil kolmel päeval startis, siis polnud mul erilist motivatsiooni või vajadust ninast-veri-välja pingutada. reede õhtul alanud kurguvalu ja laupäevaga tekkinud tuuge nohu ei lasknud ka tervise poolest tugevalt sõita. 
rajad olid päris head, võrreldes eesti meistrikatega meeldis mulle värskas hoopis rohkem. 

reedene sprint räpinas oli ka maiuspala - kiired lühikesed lõigud, järsud kurvid ja pool-intuitiivne otsustamine. ühe punktiga mõisa juures oli rohkem pusimist, sest mitte kuidagi ei leidnud ma neid nelinurkseid kõva pinnasega alasid.
pusimise koht on etapp 9-10
laupäeval olin juba haige, terve päev külmetasin ja tahtsin koju kotile. aga kohe raja alguses mõtlesin, et mul ei ole midagi kaotada - ja otsustasin teha xdream'i :) riskisin minna otse, konkurente pole ja haige olen juba niikuinii. kilomeetriaeg polnudki kõige hullem, aga alles hiljem leidsin optimaalsema tee sutsu paremalt. tagantjärgi tarkus, loomulikult.
ekstreem algab punktist 2...
...ja lõpeb punktis 3 :)











pühapäeval oligi eesmärgiks sõita lihtsalt rada läbi ja mitte punktidega eksida. (2 kevadist võistlust, kus ma jätsin mõlemal ühe punkti vahele, on mul veel eredalt meeles :) .) kohe alguses etapil 1-2 ei suutnud ma kaarti ja loodust kokku viia ning põrutasin ühes ristmiku sigrimigris liiga paremale. kui jõudsin välja elektriliinini (kaardil paremas servas), suutsin end kompassi abiga kaardile tagasi tuua. kilomeetriaeg tuli kokkuvõttes aeglasem, kui eelmise päeva pikal rajal, kuigi oma meelest suuri rajavalikuvigu ei teinud. 
minu meelest eriti palju rajavaliku võimalusi polnudki
tulemused, pildid Peko lehel.

Neljapäev, 20. september 2012

kes teab mis laul see on?

elu lühidusest

rõõmustagem niisiis, 
kuni oleme noored!
pärast meeldivat noorusaega,
pärast rusuvat vanadust
pärib meid muld.

kus on need, 
kes olid maailmas enne meid?
minge taevaste juurde,
siirduge allmaailma!
kus nad siis on? nad on olnud. 

meie elu on lühike,
see lõpeb peagi.
surm tuleb ruttu,
haarab meid jõhkralt kaasa,
mitte kellelegi ei halastata.


edasi tuleb refrään, aga seda ma ei kirjuta, kuna siis saab kohe aru mis laul see on :)
minu jaoks väga ootamatu leid. poleks uneski osanud arvata, et selle populaarse laulu sõnad seda tähendavad. (siin sisaldus vihje, ilmselt pole laul selles keeles mida ma oskaksin.)

Pühapäev, 16. september 2012

EMV ratta-orienteerumises. ma-sen-dav

ma olen üks mõttetu inimene. kaarti lugeda ei oska ja jalgrattaga vändata ei jõua.
ma-sen-dav. 
oeh, aga ikkagi. esimese päeva kaart SIIN, vajab Java't. klass ja võistleja valida paremalt ülevalt. muidu olen oma rajavalikutega suht rahul, paarkümmend sekundit oleksin kindlasti teiste valikute puhul võitnud, aga ühe punktiga tegin suurema vea. olles 12 ära võtnud, vaatasin kaarti miski vale nurga alt ja nägin 13 asemele 14 asukohta. ehk siis hakkasin minema küll õigesse suunda, aga arvasin et 13 on esimesel teerajal kohe märgala kõrval. seetõttu tuligi suur ring ja mõttetu sinkavinka. punktis 15 läks pooleks mu SI pulk. kaalusin kas mitte kohe katkestada, et kui rangelt nad seda nõuavad et pulk peab ratta küljes olema. siiski sõitsin edasi, SI tükid püksisääres :)
teine päev oligi ma-sen-dav. kaart SIIN, üks suurem viga ja paraku mitu väiksemat. lõpus olin juba nii väsinud, et suusaradadel oli rohkem mäest üles ratta lükkamist kui sõitmist. punkt 6 on ilusti ahja paisu peal, kus ma olen käinud lugematu kordi ja isegi orienteerunud. kuidas ma ometi sain välja sõita otse põhja ja jõuda põllu äärde?!?! sellist imbetsilli ei tohiks metsa lastagi. väiksemad vead olid lähenemistega punktidesse 7, 15, 12 ja 17 tulid vist liiga suure ringiga.
ma-sen-dav.

Esmaspäev, 10. september 2012

vallaline sportlik miljonär. ja tallinna mv

pühapäeval seisin pirita sillal ja jagasin jooksjatele geele. oli tore nagu ikka tp'des, palju tuttavaid ja muidu vahvaid inimesi.
üks maratoni eesotsas jooksja kandis ilusat kollakat-rohekat särki kirjaga seljal "vallaline sportlik miljonär" :D mehe kukal lasi aimata, et kindlasti oleks võinud sinna lisada ka "kena välimusega". aga paraku nägin teda alles maratoni teisel ringil, kui ta meie tp'st juba läbi oli jooksnud :( :( :( ei saanudki endale krabada...
ise läksin pärastpoole kuusallu tallinna meistrivõistlustele rattaorienteerumises. olin end kirja pannud klassi N21A, sest kesine kaarditrenn ei lasknud kõrgemaid sihte seada. (kaarditrenn on endiselt kesine, nii et ma ei teagi mis mõttega ma üldse eesti meistrikatele lähen.) eelmisel päeval sõin midagi, mis põhja alt ära lõi. samuti õnnestus kõhuvalu tõttu öösel magada vaid paar tundi, aga niiviisi peakski vist võistluseks valmistuma :) sest kuna tugevat jalga ei olnud, oli piisavalt aega kaardi vaatamiseks. ma ei teinud ühtegi punktiviga ja enamus rada tundus imelihtne, kohati isegi igav.
allservas pole midagi huvitavat (pildistasin väheke
kehvasti), ainult edasi-tagasi kimamine
paaris kohas küll oleks võinud teha parema rajavaliku, aga need oleks õnneks vaid vähe edu andnud. põllunurgas pidasin korra kinni ja tulin rattalt maha, tahtsin lõigata otse. aga puude vahele vaadates tundus kraav liiga lai-sügav olevat ja otsustasin ringiminemise kasuks. ja mu kaardihoidja üks trukk läks katki, mistõttu ühel pikemal sirgel puhus tuul kaardi minema. edaspidi hoidsin käega kogu aeg kaardinurgast kinni. 
aga kaart oli küll kohati ebatäpne. punkti 48 viiv tee oli nimelt suht võsastunud, mitmed pisemad puud olid risti-rästi rajale kukkunud. samas punkti 46 viis suur autoga sõidetav tee, mis aga kaardil märgitud sama joonega kui 48.

Teisipäev, 28. august 2012

Jänese raja halb olukord :(

tegin eile lähituleviku võistlusi silmas pidades ühe MTB õhtu. otsisin singleid, muda-auke ja muid nikerdamise kohti (toomemägi pakkus rõemsaid üllatusi). kukkusin 2 korda, nii et kui mu sinikaid ja marrastusi nüüd näete, siis ei ole vaja kahtlustada et ma kusagil rusikatega vehkimas olen käinud :P
kõigepealt sõitsin jänese rada. algus on suht ok, üle paari kraavi (kus juba kevadest alates pole enam sildu) on asetatud palgijupid ja kivid, nii et saab täitsa kuiva jalaga üle. ka tagumised kraavid on põhimõtteliselt ületatavad, aga ebameeldiv on see, et rada muutub tagapool väga kitsaks. hein ja oksad kasvavad juba üle pea. samas - puudusid varasemad prügihunnikud.
igatahes. ma mõtlesin et kui oleks olemas vastav initsiatiiv ja katusorganisatsioon, siis ma suurima heameelga käiksin vabatahtlikkuse korras üks kord nädalas Jänese raja läbi. vaataksin et kõik oleks ok ja tallaks rada laiemaks. näiteks.
seda skulptuuri pole rajal enam ammu :(

Kolmapäev, 8. august 2012

Tõrva triatlon 17-18 august, MTB!

hah, ma just lugesin Tõrva tri juhendit :D milline suurepärane tegevus toimub ajakava järgi reedel kell 20:30!!!! ma kindlasti kavatsen sellest osa võtta!
galerii Fotovabrikus.

TriStar 2012 - edasiminek või mitte?

mõtlesin, et viimane aeg ennast kokku võtta ja midagi ka kirja panna, muidu jääbki tegemata. 
Marta :D
aga kõigepealt paar Jüri Suurkivi pilti :)
Timo
minu kombe uus ilus omanik
 
päris paar asja oli teistmoodi, kui eelmisel aastal.
esiteks - juba pühapäeval saadeti mind lennujaama rahvale vastu. sel aastal tegin kokku 4 Riia otsa ja ühe Tallinna otsa. ja ükski polnud selline meeldiv uimerdamine kahe lennu vahel. suts sinna suts tagasi. juba reedeks tekitas see minus tunde, et festival võiks vabalt juba läbi saada, pidu peetud juba pikalt. seetõttu ei jaksanud/viitsinud ka öökluppi eriti minna ega muidu rahvaga jämmida. 
siis veel - (ärge rattapeded ja trenniteooriapeded nüüd lugege) reedel sättis Ben (Benjamin Price) mu ratta ümber. tõstis sadula kõrgemaks ja ettepoole, aerolenksu ettepoole, aerorauad otsaga ülespoole ja sissepoole. khm, ja pühapäeval ootas 100 km uues asendis... tegelikult soovitas osta pikema stemmi ja nihutada sadulat veel kõrgemaks ja ettepoole. 
pühapäeval - absoluutselt mingit närvi ei olnud. vaim oli väsinud ja teades oma selleaastast väikest treeningmahtu, arvestasin täiesti sellega et peale teist rattaringi tulen maha. 
ujumise aeg oli samasse auku, kui eelmiselgi aastal. katsusin stardis ühe täisvarustuses tsiklikohtuniku endaga vette kaasa meelitada, aga millegipärast oli ta veidi tõrges selle plaani suhtes.
rattasõit läks sel aastal üllatavalt lihtsalt. ma mäletan kuidas eelmisel aastal olid teine ja kolmas ringi nii nürid, et hakka või nutma. sel aastal aga vist oli mõttel nii palju tegemist uue asendi jälgimisega, et need 3+ tundi möödusid märkamatult.ja sel aastal pidasin suht hästi vastu oma uues tri-kombes, tagumik suurt ei protesteerinudki.
ja vat siis tuli selle aasta suurim ämber. 
nõudepesumasina valvsa pilgu all astusin ilusasti vahetusala joone juures rattalt maha ja tahtsin hakata sörkima. aga parem jalg ei tahtnud sörkida. ütles hoopis midagi sellist, et labajalas on sellise koha peal väga valus, kus varem pole olnud isegi mingit lihast (pärast minu massöör Timo seletas, et seal polegi mingit lihast vaid üks kõõlus). igatahes, ei saanud paremat jalga korralikult mahagi panna, jooksmisest rääkimata. 
kasutasin seda sunnitud pausi vetsus käimiseks ja hinge tõmbamiseks, ja tegin teise ämbri et ei jätnud sokke jalga. eelmisel aastal nimelt pidin poole jooksu pealt sokid ära võtma, kuna kogu pähekallatud vesi loksus jalanõus ja seekord tahtsin seda vältida. paraku aga tekkisid kohe varsti mõlema talla alla suured villid.
aga noh, jooksule ma lõpuks sain ja jalavalu läks pikapeale ka vähemaks. muidu tundsin ennast hästi, lihased vinks-vonks ja võhma piisavalt. igatahes, ma arvan et kui poleks olnud tallavalu ja ville, oleks jooks umbes 5-6 min kiirem olnud kah.
kohe TriSmile lebolas võtsin Timol natist kinni, kes mind väheke mudis ja dedukteeris, et miski kõõlus mis algab juba puusa juurest ja lõpeb varvaste juures, on põletikuline. eks see uue rattaasendi süü oli :( aga tont temaga - sel aastal olin ca 12 minutit kiirem, kui eelmisel. paneb mõtlema, et milleks siis üldse trenni teha, kui kolm korda väiksema mahuga treenides tulemust õnnestub parandada :P
ahjaa, ühes asjas on veel edasiminekut võrreldes eelmise aastaga :D
2011
2012

Teisipäev, 31. juuli 2012

täna sööme komme, homme sööme komme...

...komme sööme ülehomme :)
reedel-laupäeval Saaremaa, õhtul Pirita; pühapäeval Riia, esmaspäeval Riia, täna Tallinn, neljapäeval jälle Riia.
ja pühapäeval tuleb üks pikk-pikk rattatrenn madala keskmise kiirusega. et septembris ratta-o võistlustel heas vormis olla :P
esmaspäeval jälle Riia ... jne

Teisipäev, 24. juuli 2012

Tartu Mill triatlon


jutt kunagi hiljem. kui üldse :) sest elu on ikka veel lill ja kirjutamine pole prioriteetne.
Jüri Suurkivi albumid
rõõmsalt finishis, pilt Jüri Suurkivi
pildid Sportfotos 

pildid Tarmo Haud  


Raivo Rimmi kõrval olen isegi
mina pisike :)

minu.... Tessa :P

Neljapäev, 12. juuli 2012

1-12 juuli Saksamaa

Challenge Roth 2012
Mardi ja teiste klõpsud.
Krista ja Martin Mikk pildistasid...
mina stardiärevuses
Mäx ja Silver


Tsirbu :)
minu autokaaslane Hannes
Eestimaa on meie kätes!


Kolmapäev, 20. juuni 2012

lootust on :)

eile tegime Marta ja nõudepesumasinaga rattatrenni, mina tahtsin tartu tri rada sõita ja väikse jooksu peale sörkida. hull tuul oli, aga isegi vastutuulega sai keskmiseks miski 26-28 km/h. jooksin spordipargini ja tagasi. sain kinnitust sellele, et mellistes tekitas mul krampe vale rattaasend, sest eile joostes tundsin end superhästi.
ja odavad kalenji kompressioonsäärised tunduvad olevat trenni tehes paremad kui compressport omad, sest eile tundsid jalad end väga mõnusalt. ühel varasemal korral 5 km sörkides hakkasid compresspordiga sääred suht alguses valutama.
viimase aja lemmiklugu :)

Teisipäev, 19. juuni 2012

aitäh kõigile Valga tri võistlejaile!

järjekordne võistlus edukalt seljataga! seekord olin vaid vahetusala peakohtunik, ei võistelnud üldse. 
reedel ma natuke pablasin, sest oli näha et pean seekord suht üksi hakkama saama. nõudepesumasin seekord ei saanud tulla, ka klubi inimesi oli vähe abis. aitäh Kunnile ja Reedale, kes võistlemisega vaheldumisi mind aitasid.
siiski, kuna pühapäevane distants oli pikk, tulid võistlejad piisava vahega. sain üksi suurepäraselt selle 120+ inimhulgaga hakkama. ei tea, kas on minu nääklemine hakanud vilja kandma või lihtsalt teadvustatakse endale reegleid, aga väga suur enamus käitus vahetusalas väga korrektselt. viis pluss ja kiidan!
pildilingid klubi lehel.

Esmaspäev, 11. juuni 2012

Melliste tri - võistlejana kerge, kohtunikuna ootamatult raske

moositigi mind ära, ei ole ju võimalik Ergo ilusale naeratusele kaua vastu panna :P tiim Tallinn-Tartu Express sai väga väärikas konkurentsis kõrge 6. koha. kokkuvõttes kõik sujus kenasti, ratta laenasin Kadrilt (raam oli küll numbri võrra väiksem, äkki valest asendist tulidki mul jooksurajal krambid?). ujumisega ei tõmmanud ennast seekord väga umbe, samas hullult ei uimerdanud ka. vee jahedus natuke küll mõjutas, aga adekvaatsus siiski säilis. rattarajal oli vahepeal päris äge külgtuul, võttis natuke vibama. vahetusalad olid mitte mu kõige kiiremad, aga ei jäänud puterdama kah. jooksurajal aga tuli terav lihasvalu otse roiete alla, ei saanud end üldse sirgeks. kui eelmisel aastal oli mõnikord probleeme just jalalihastega, et rattalt-jooksule oli imelik minna, siis nüüd polnud sellist muret üldse. 
pildialbumite lingid klubi lehel
Tallinn-Tartu Express
muidu olin mõlemal päeval jällegi vahetusala peakohtunik. peamiseks probleemiks oli ikkagi lahtise kiivririhmaga vahetusalas viibimine, kusjuures kõige rohkem pidin sellist märkust tegema teise päeva põhidistantsil. võrreldes eelmise aastaga on võistlejate teadlikkus siiski tõusnud, ilmselt loetakse juhendit hoolikamalt. väga tore.
päeva rikkus aga põhidistantsi võistleja nr 64. ma ei suutnud tükk aega uskuda, et selliseid haletsusväärseid mehi tänapäeval veel sportlaste hulgas on... mul on küll suht paks nahk ja pisemaid mükse ei pane tähelegi, aga see oli isegi minu jaoks midagi mainimisväärt. mikrofoniga kommentaator, kes seda situatsiooni pealt nägi, ütles nii kenasti (ligikaudselt): "kohtunike korraldusi tuleb kuulata. ole mees ja tee endale reeglid selgeks, mitte ära tule naisi räsima". :D
loomulikult me kõik oleme vaid inimesed ja eksime, võistlusel on adrenaliinitase väga kõrgel ja pulss laes. kõrvad võivad vett täis olla ja kohtunike korraldusi lihtsalt ei kuule. see on täiesti mõistetav ja kõik alaga tegelejad arvestavad sellega, aga ennast ei pea ju vägivallaga õigustama, onju.
lõpetan siiski positiivse noodiga - paljud võistlejad oma asju vahetusalast ära viies tänasid ja lubasid tagasi tulla :) aitäh teile ka!

Teisipäev, 5. juuni 2012

ilus nädalavahetus

Paukjärv laupäeva öösel
käisime Francisco ja Peenise-Markoga telkimas. minu maakodust vaid 2 tundi kõmpimist ja oledki suurepärase Paukjärve juures. raba oli vapustav - küüvits ja sookail õitsesid, kured karjusid ja külm tuul peletas sääsed minema. 
sookailu õitsedes
minnes Peenise-Marko virises, et nii kaugele
kõmpima pidi. tagasi tulles oli mees täiega sillas,
sest iga nurga peal vaatas vastu uus ja
huvitav putukas :P

Reede, 1. juuni 2012

"ülevalt alla" :)

eile tõin Rooste hooldusest ära. kutsusin õhtuks sõbrad külla, osaliselt uue ratta puhul ja osaliselt verivärske - jah, verd veel natuke immitses - forelli tõttu, mis vajas ärasöömist.
enivei, nagu tabavalt märgiti, olen ma liiklusvahendite valikus liikunud sujuvalt "ülevalt alla" :) üle kümne aasta sõitsin erinevate tsiklitega, võistlesin ja motomatkasin ja nautisin niisama. viimane tsikkel oli kubatuuriga 1100. siis tuli esimene jalgratas, mtb Muda Püss, scott scale. eelmisel aastal eraldistardikas Tessa, scott contessa plasma. ja nähtavasti redeli allotsas on minu viimane leid - Rooste, veneaegne ZIF, Zavod imeni Frunze.
minu ajutine nõudepesumasin aitas kruvida sadula õigele kõrgusele ja kinnitas esiporika raami külge nii, et see enam igast august läbi sõites küljest ei kuku. mina oma naise ajuga oleks kasutanud ilusat värvilist traati, aga näe mehelik konstrueeriv lähenemine pakub teinekord kruvide näol paremaid lahendusi...
naljakas, kuidas selline roostes käula suudab lapselikku sõidurõõmu pakkuda. peale hooldust veereb Rooste täiesti hääletult, vaja ainult pedaalimiseks tugevat jalga. tahtsin sellist ratast just linnavahel patseerimiseks, et saaks panna seeliku selga ja käekoti lenksukorvi ;)
loodetavasti leian varsti aega ja võimaluse, et üles pildistada kõik mu praegused rattad.

Neljapäev, 24. mai 2012

Veloplus teeb tuju heaks :D

ostsin endale jalgratta (kolmanda!). tahan sellele hankida korvi ja kella, vaatasin netis mis hinnad on. veloplus pakub küll suurepärast kella: 
Kirjeldus:
metallist trill-trill tüüpi kell juhtrauale.

aga mina otsin paraku kõll-kõll tüüpi kella...

Pühapäev, 20. mai 2012

hea rattaking triatloniks? palun soovitage!

mul oli õnne saada maanteeking koos rattaga. Alma on nibin-nabin minuga samas suuruses, seega sobisid tema vanad kingad (miskid süsiniktallaga Shimano) mulle suht hästi jalga. pikematel otstel on siiski tunda, et king pole jalas mugav - päkk ja varbad surevad ära ja king ei ole ühtlaselt jala ümber. aeg-ajalt piilun ringi, et mida poodides pakutakse ja mis teistel jalas on. 
üks variant on Mavic, mille hind oli täitsa ok. juulis saksamaal saab ehk ka muid variante vaadata-katsuda.
ma ei mäleta, kas on ka mitte-karbon tallaga varianti

idu on aga selles, et tahaks väga enne ostmist proovida. ja mitte niiasama poes kümneks minutiks jalga, vaid et saaks teha paaritunnise trenni. 
siit üleskutse :) kas keegi hea inimene saaks laenata oma kingi? minu jalg on nr 40, seega peaks king olema 41-41,5. klipid on mul Time FRST. aitäh!

Teisipäev, 15. mai 2012

ujumise nipp ja meeleolud teaduses

endale - naine, hoia keha sirge, ära lase tagumikul alla vajuda! siis libiseb paremini :)

 aitäh Peenise-Markole linkimast :D

Laupäev, 12. mai 2012

Kevad-MTBO Võrus

apelsiniga kalasupp Kubija hotellis!!!! võimas!
Kubija
sprint oli ilge puterdamine ja tugeva jalaga vajutamine, mis ei olnud orienteerumise moodigi. pooled punktid tulid koba peale, või lõhna järgi. nr 52 kandis läks lausa kompassi vaja, sest metsaalune oli täis sõidetavaid radu mis kaardilt puudusid.
järgmisel päeval oli jalg tugev ja tunne hea kuni finishini, kus selgus et ma olin kp 32 üldse vahele jätnud :( enne starti pabistasin ainult liblika pärast, sest seda pole ma kunagi varem teinud. ilmselt läkski kogu ajuenergia sinna. natuke nõme oli muidugi ka see, et kaardil olid punktiringid niiii pisikesed. 
Võlsi

aga mis siis ikka :) "juhtub paremates peredeski" nagu pärast lohutati. tuleb rohkem väärtustada kogemust, mitte võitu.
pildid ja info

Kolmapäev, 9. mai 2012

ratta-o Kadajal - täitsa pekkis

et te ei arvaks, nagu ma pidevalt edu vahustel laineharjadel surfan, räägin ära ka oma eilse fopaa :)
käisime Triinuga põlva päevakul. suur aitäh neile, et üldse rattarada oma kavas hoiavad, aga vabandage väga, rattaorienteerumist seal eriti teha ei saa. 5 punkti 13'st olid sellised, kuhu minu hinnangul poleks rattaga (sõites) lähedale saanud. seega variandid: vedada ratast käekõrval läbi kuusevõsa ja vaarikate; või jätta ratas teeäärde ning joosta edasi-tagasi. kasutasin mõlemat, eks erinevates situatsioonides sobisid erinevad.
kohe alguses tegin viga. eriti käpardliku, aga kui juba ausalt ära rääkida, no siis peab ju rääkima :) esimesse punkti minnes keerasin liiga palju paremale (teisest ristist oleks pidanud minema otse) ja hakkasin starti tagasi jõudma. sinna kindlasti läks paar minutit.
edasi läks kenasti, rajavaliku võimalusi eriti polnud, tuli ainult auklike teede ja olematute radadega võidelda. ühe punni suutsin üldse vahele jätta - oma paariaastase o-kogemuse jooksul pole seda varem mitte kunagi juhtunud!
sel kevadel sai bike alla uued jooksud ja ketaspidurid. piduritega on olnud "huvitav", ketas on hoopis tundlikum. uued rehvid tunduvad olema kiired siledal pinnal, aga näiteks okastega  kaetud pinnasel ja pehmes liivas kipuvad ujuma.
***
aga Maret Vaher sõidab täpselt samade rehvidega, seega - oi kui head rehvid need on! :P

Neljapäev, 3. mai 2012

Piim ja Muu

onju nunnu logo :)
täna hommikul ma ärkasin Inglismaal ;) sest on ju nii, et kui saad varavalges piimapudeli koduukse taha, pead olema Inglismaal! aitäh sõber Boil, et mulle sellest firmast rääkisid. tellisin neilt veel porgandeid, täisteraleiba, kukleid ja kaerahelbeküpsiseid. värske talupiimaga maitsesid need küpsised nagu taevamanna!

Esmaspäev, 30. aprill 2012

öine ratta-o Tartus

finish oli Z ehk Zavood
kas keegi kommenteeriks rajavalikut?

Kolmapäev, 25. aprill 2012

vahepaus

hooaeg 2012 annab endast märku, ehk siis kooliga on kiired ajad. trenni vähe ja kõike muud veel vähem. eelmisel nädalal oli väike haigus ja kahepäevane seminar matsalus, see oli üle hulga aja null-treeningtunni nädal :( 
maikuu saab üldse "huvitav" olema: 2 konverentsi + 2 ettekannet teha. lisaks atesteerimine ülikoolis. lapse sünnipäev ja talgupäev mere ääres. esimene ratta-o päevak ja võistlus võrus.
loodetavasti saab juunis hinge tõmmata.
10 km tiksumine Eva ja Madisega

Reede, 13. aprill 2012

sise-o Taskus ja koormustest

vabaklassi rada
eile oli jällegi sise-o, seekord Taskus. raja läbisime veel kiiremini kui eelmisel nädalal, kuigi ühe punkti juures toimus veidi koperdamist. nõudepesumasin juba arvas, et tahaks proovida võistlusklassi. äge, ilmselt suutsin ühe inimese orienteeruma panna :) tõenäoliselt on oma osa sellel, et me olime jälle esimesed... ;)
see on võistlusklassi kaart, vaadake kus finish on :P
veel käisin eile koormustesti tegemas. järgmisel nädalal teen koos laktaadimõõtmisega, siis räägin ehk pikemalt. aga peamised punktid: kopsumaht on mul ca 5,1 liitrit, aga tippkoormusel kasutan vaid 2,4 liitrit. seega kops on suur, aga ma ei oska seda kasutada. VOmax on tõusnud 50 ml/min/kg peale, eelmise korraga võrreldes ca 6 ühikut suurem. südamelihas pidi olema suur ja tugev, aga vajab natuke järeleaitamist. hakkan nüüd Panangin'i võtma.

Pühapäev, 8. aprill 2012

sise-o Lõunakeskuses

lihtne rada oli
esimest korda tegin siseorienteerumist. jooksin vabaklassis koos oma ajutise nõudepesumasinaga, kes silkab nigu noor jumal. minule jäi ainult punkti kättenäitamise ja hoo pidurdamise vaev :)
kaardil hakkasin meie marsruuti joonistama, aga siis jõudis kohale, et mitme korruse vahelist liikumist ei saa ju joonistada :P kuigi vabaklassis paremust ei selgitatud, saime meie ESIMESE koha! ajee :)
selliseks ta vist jääbki
sõrm on 8 nädalat peale lõikamist selline. august on saanud muhk, palju on armkudet. peale vajutades on natuke valus, sõrme kõverdades ja sirutades samuti.

Kolmapäev, 4. aprill 2012

tossude ja taldade keemiast

ma alustan kaugemalt.
ühe väga hea sõbranna õde õpib tartus küünetehnikuks ja tal oli vaja eile modelli, kellele teha maniküüri-pediküüri. muidugi, kes siis ei tahaks tasuta mitmetunnist hooldust :P aga selle nimel pidin hommikuse ujumistrenni palju lühema tegema ja otsustasin, et õhtul sörgin lisaks.
sõrmeküüned on ka seda värvi ;)
umbes 19 paiku võtsin ette oma lemmikraja - emajõe kallast mööda tähtvere spordipargi kanti. jummalast ilus oli! lodjakoja juures oli jõgi nii lai ja tüüne, polnud ühtegi pinnavirvendust. madal selge päike tegi valguse lihtsalt suurepäraseks! 
kogu jutu idu on aga selles, et sörkisin ja tunnetasin oma jalgu. viimased 3 paari jooksutosse on mul kõik olnud asics. nimbus 10 oli täitsa hea ja kallis toss, aga nende ajal tekkiski mul parema jala ahhilkaprobleem. läksin arsti juurde ja seal tehti spets tallad, mis panin nimbuste sisse. kui Jooksupartner käis kord oma aparaatidega tartus, siis selgus, et mu jalale on palju tuge vaja, sobiksid hoopis asics gt-2120. siis jooksin tükk aega nii, et 2120+spets tallad. hüppeliiges ei olnud kunagi valus, aga probleeme oli parema sääremarjaga. paar kuud tagasi käis Jooksupartner jälle külas, vaatas mu jalgu ja ütles, et väga ilus. võiks vahetada tossude vastu, mis on kergemad ja ei paku jalale enam nii palju tuge. ostsingi asics cumulus 13. laupäeval jooksin esimest korda uute tossudega ja originaaltaldadega. säärelihased ei andnud endast üldse märku, küll aga parem hüppeliiges oli peale 2-tunnist sörki valulik. eile panin uute tossude sisse vanad spets tallad ja tulemus järgmine: hüppeliiges mõnus ja korras, aga parem säärelihas natuke kange ja valulik. kui näpu vahel mudida, siis asics originaaltald on palju pehmem ja õhem kui spets tald. nendega joostes on päkaosa kuidagi tundlik ja väsib kiiremini ära.
keemia on kummaline asi, eh?

Esmaspäev, 26. märts 2012

ainult jooksjad on "koerailmaga" väljas. ja mille nimel??...

laupäeval oli aega, et teha üks pikem sörk. selleks kellaks, kui muud toimetused tehtud sain, puistas taevast alla ühtlast tihedat vihma. aga ei hullu, HE'st saadud popp ja noortepärane nokamüts pähe, klubi buff kaela ja minek. tiksusin aeglaselt raadi kaudu kõrvekülla, sealt maanteed pidi vahile ja jõgeva poolt tagasi koju. kuigi vihma lahmas kogu aeg, nägin vähemalt 7-8 jooksjat. ja mille nimel? teiste nimel rääkida ei oska, aga minu motivatsioon on see:

kuigi su ümber on konkurendid, pead võitma iseennast
palju inimesi ümberringi, aga siiski nii üksi
stardipauk toob justkui vabanemise, pinge ja kõhklused jäävad seljataha
keskendud ainult käesolevale ja annad endast parima
kuulad oma keha ja teed otsuseid sellest lähtuvalt
konkurentide üle kontrolli ei ole, pole vaja nende peale mõelda. keskendud vaid endale ja asjadele, mida saad kontrollida
on raske, aga sa ei valinud seda seetõttu, et see kerge on
oled rõõmus teiste saavutuste üle, sest tead selle hinda
iga päev õpetab sind olema jälle natuke parem, vahet pole kas võidad või mitte

Reede, 23. märts 2012

reklaami kah :)

siit on näha, et ega me ainult joomisega ei tegele ;) ei saa kiitmata jätta head montaazhi.


II Mehed Liikuma / Tristar ühistreening - märts from Rando Kall on Vimeo.

ja teine reklaam, mis ma teha tahan, on see, et ....JESS lõpuks ometi saan ma riides käia nagu naine! poeriided on enamasti vööst laiad ja varrukast lühikesed, õlad tehakse kah kleitidel-värkidel liiga kitsad. sporti tegevate inimeste põhiline mure, tavapoest midagi selga osta ei saa, aga kogu aeg dressides ringi lasta on ka nõme. aga nüüd on mul oma õmbleja Tiina, kes paari euro eest seelikuid kitsamaks ja varrukaid pikemaks õmbleb. ja riided hakkavad hästi selga sobima!

Esmaspäev, 12. märts 2012

Tartu Triatlon!

vaadake mis mina leidsin :D Tartu Triatlon
jah, praegu on veel poolik, aga varsti saab hea. ma tean, sest tõlgin ja toimetan hetkel juhendit :)

Kolmapäev, 7. märts 2012

ma olen maailmameister!!! (mitteametlikult, aga ikkagi :P)

mul pole väga kaua olnud sellist sabinat sees, kui enne laupäevast jääaugutriatloni! öösel nägin unes, kuidas aura suur bassein oli jõevett täis ja sinna lükati meid vägisi sisse :) laupäeva hommikul kõhus keeras ja pidevalt pidi tegema sügavaid hingetõmbeid, et pulssi rahustada. kohapeal käisid peal "vapruse"värinad ja üldse oli kerge paanika moodi....
saabusin piritale varakult kohale, ilm oli tuuline aga ilus päikeseline. sai tutvuda ratta ja rajaga. no eks ta jäine ja kohati libe oli, aga minu mõistus ei võta kinni kus ja kuidas oli võimalik rattaga nii palju kukkuda. (ajaloolise tõe huvides pean siinkohal märkima, et olen mitu korda sõitnud mootorrattaga jäärada ja selle eest auhindugi saanud. võrreldes raske ja võimsa tsikliga, on jalgratast jää peal valitseda köki-möki.) Ergo ütles, et ka ujumist saab proovida, aga mitte mingi võim poleks mind enne starti vette meelitanud. 
paanika saavutas vist haripunkti siis, kui tuli starti minna. see jääaugu ujumine on täiesti omaette teema, eraldi reeglid ja puha (mida ma loomulikult ei teadnud :P). kui mul õigesti meelde jäi, siis ei tohi startides sukelduda ja vette tuleb tohutu kiiresti minna. ma jäingi alguse koperdama, teised olid ammu positsioonis kui ma alles vette ronisin. 
paremal kogenud taliujujad Irena ja Liilian
mul läks vist tohutu kaua










no eks ma paar korda elus olen peale sauna jääaugus käinud ja kogenumad inimesed rääkisid ka kuidas külmas vees on, aga miski ei valmista sind tegelikult selleks ette. kui kaelani vette ronid, jääb hing korraks kinni (tõenäoliselt evolutsiooni käigus tekkinud adaptatsioon). mul on vaja vette minna tasapisi ja ennast veega harjutada, aga seal anti start jube kiiresti, mul polnud mõtegi veel niikaugele jõudnud. pead ma vee alla ei suutnud suruda, tegin vetelpäästekrooli kogu aeg. 15 meetri pärast olid käed täiesti tuimad, seda ma seal pöördepunktis jändasingi - jäin seisma ja tulin poolenisti veest välja ja üritasin käsi hõõrudes verd käima saada. ei saanud. siis muutusid tuimaks jalad, lõtv jalalöök ja korrektne tehnika olid asjast väga kaugel. välja tulles ei leidnud ma redelil pulki üles, sest varbad ei tundnud peaaegu midagi. 
Liilian toppis endale selga salli
ja püksid ja suure jope...
ilmselt oli see ujumine nii kustumatu mulje minusse jätnud, et pidin seda kohe kõigiga jagama ;) Urmas Vaino oma mikrofoniga seisis sealsamas kõrval ja niimoodi kõik pealtvaatajad teada saidki, et ma esimest korda jääaugus ujun.
no ei saa klambrit kinni!
edasi läks ludinal. tegin seda, mida ma väga hästi oskan - kiiresti tossud jalga, jakk selga ning kiiver pähe. järjekorra olin juba varem valmis mõelnud, ajudega töötaja nagu ma olen. ainuke asi oli luku ja klambri kinnipanemine, mis jääpulkas sõrmedega eriti ei tahtnud õnnestuda. 
rohkem polegi midagi erilist rääkida. ratas läks hästi, kordagi libedusega probleemi ei tekkinud. minu poolest oleks see ring võinud kolm korda pikem olla. jooksus sain mahti ka ringi vaadata, et kus mu konkurendid ka on, aga mitte kedagi polnud näha. teise ringi ma lihtsalt sörkisin ja oligi kõik. üle finishijoone jõudes väike trismile hüpe ja siis kibekiiresti midagi selga.
juba lonkides
rattasõit teeb alati tuju heaks :)










pärast oli adrenaliin kõrgel ja ajud ilmselt külmunud, sest teleintervjuu oli suht kummaline :D siin on vastused, mis ma tegelikult oleks tahtnud öelda:
* verd oli näha, kas sellisel võistlusel higi ja pisaraid ka on? - no eks suvekuudel tuleb rajal tõesti palju higistada, aga pisarad on enamasti küll vaid õnne- ja enesega rahulolu pisarad. finishis on tihtipeale selline tunne, et oled millegi võimsaga hakkama saanud.
* hakkas palav? - jääaugus oli küll tunne, et külmus tungib üdini, aga rattasõidul ja jooksul tuli inimese tunne juba tagasi ja hakkas päris soe.
* aga kui võrrelda talvel ujumist, rattasõitu ja jooksmist, mis keerulisem mis lihtsam oli? - ujumine oli üsnagi keeruline, käed-jalad tuimad. ei saa aru mis liigutusi teed. kõige lihtsam oli kindlasti rattasõit, seda võib nimetada vist minu põhialaks. sõidan palju tehnilistel maastikel, see annab hea rattatunnetuse ja tasakaalu.
* miks sa otsustasid läbida? - esiteks kindlasti hea seltskonna tõttu, klubikaaslased kutsusid. talvisel ajal ei jaksa ka kogu aeg suusatada, huvitav on proovida midagi täiesti erinevat. 
meedia piiramisrõngas
auhinnaks saime külmutatud köögivilja :D

pildid Ergo Tamm, Malle Elvet ja Kai-Ines Nelson. ürituse koduleht siin.