Esmaspäev, 25. aprill 2011

Vinni laager

mul ei ole hetkel lihtsalt sõnu, las fotod räägivad enda eest :)

kohe minnakse jooksma, sellest minu surnumatja nägu. teised millegipärast rõõmsad.

näete, aero-asend pole üldse raske. eriti selline püstisemat sorti asend. (ma nüüd kodus vaatasin, lenksu ei saagi madalamale, kõik rõngad on juba üleval.)

meie Marikaga olime tarkade grupp (vastupidiselt siis tugevate grupile). seletus - targad ju teavad, et hea tulemus tuleb puhates!


treener ei tundu kingituse üle eriti rõõmustavat. ei tea, mis viga...

vaata noor jünger, seal ongi helge tulevik.

El Capitano vaatab murelikult meie sportlikke tulemusi.

ja siis me otsustasime, et kesse loll ikka viitsib rattaga sõita.

Pühapäev, 17. aprill 2011

XT-kevadseiklus Saarjärvel

kuna pakuti suurepärast võimalust osaleda üritusel tasuta, võtsimegi Eva ja Helenaga asja ette. aga häbi-häbi kõigile neile, kes pelgasid külma ja vihma ja lund ja kärnas kärssa! kui on ikka vaja metsa minna, siis pole ilm küll takistuseks :P
meil polnud konkreetselt eesmärki, et üritada hirmsasti kihutada või midagi. tundus, et kellelgi erilist võidutuhinat polnud. õnneks võeti vastu minu ettepanek, et võimalikult vähe jookseme ja istume rattale ümber suht alguses. oskasime tekitada suurepärase tööjaotuse - mina tegelesin kohe algusest peale rattakaardiga, planeerisin rada ja uurisin punkte. jalgsikaarti ma üldse ei võtnudki, seetõttu ei oska ma kommenteerida meie valikuid ja trajektoore esimesel poolel.

rattakaart tundus suht kerge, paar punkti (51-43) allservas ja loodeosas välistasin kohe. planeerisin raja teede laiuse järgi, selgelt oli meeles Randy soovitus et isegi kui kitsam rada tundub lühem, tuleks eelistada parema sõidetavusega teed. seda järgides tegin omameelest tupsununnu raja, mis paraku aga ei realiseerunud. alguses läks kõik väga hästi, võtsin punktid 29->49 kiiresti ja suuremate probleemideta. punkt 57 oleks küll sobinud rohkem suusaetapile, aga no tont temaga :) aga punktide 22  ja 44 kandis hakkas meile terenduma üks ebameeldiv perspektiiv. nimelt - kaardil olid sealkandis suurepärased laiad ja sirged teed, tegelikkuses aga mudaväljad ja vesiliivad. kõik, kes vastu tulid, isegi mitte ei naeratanud vaid keskendusid 110% väntamisele. pikk sirge tee punktist44 kagusse oleks joostes tunduvalt kiiremini läinud. seetõttu jäid ära punktid 30-21-38-54, mis muidu olid lihtsad ja loogilised. võtsin päikeseloojangu maja ja punkti 46 ning lootsin et headel teedel ja lähestikku asuvad 36-47 tulevad ka meie kontole, aga paraku surid Eva ja Helena ratta lõpus nii ära, et solidaarsuse mõttes ei hakanud ma ka üksi kimama. 
ahjah, oleks võinud olla rohkem lisaülesandeid.
ma nüüd tahaks siinkohal edasi anda ühe oma peamise emotsiooni, mis mind rattaetapil valdas: oi ma olen tugev!!! :P ausõna, endale tuli ka üllatusena, et väntad ja väntad, aga jalg kestaks küll ja veel. no olid jah teed mudased ja pehmed ning lõpus oli keegi liimi maha kallanud (Elo sõnad :D), aga see pole ju mingi takistus vaid puhas rõõm!
ajaloolise tõe huvides tuleb mainida, et minul olid ainsana klipid (väga õige otsus); pealegi tundub, et mulle sobib õudsalt hästi SIS mustsõstrageel. sõin seda ka talvel mingil suusamaratonil ja efekt on vägagi tuntav. seekord kogu 5 tunni jooksul ca 1,5 l energiajooki ja 1 geel, tundsin end suurepäraselt. 
kokkuvõttes naistest 2 koht, üldkokkuvõttes 34. kui oleksime tsiiiipakene lõpus pingutanud, oleks tulnud 7 punkti lisaks ja umbes 27 koht. see korra kripeldas, aga muidu olen üsna rahul.

Pühapäev, 10. aprill 2011

Andi, joo rohkem õlut!

tahaks nagu midagi ilusat ja asjalikku kirjutada, tahaks jagada oma muresid ja rõõme, tahaks et blogi oleks hea lugeda... aga ei tule vist välja. mingisugune minidepressioon on peal juba mitmendat päeva. asjad nagu enam-vähem sujuvad ja on ka tehtud-oldud, aga kõik tundub kuidagi mõtetu. maailmad kaovad. tulemus on alati sama, ükskõik mida sa ise teed. oled sa hea või halb, ilus või kole, räägid või ei räägi, lõpuks pole sinust enam mälestustki. 

ja siis vahepeal tahtsin kirjutada kurja kirja teemal - sport on ainult rikastele ja tervetele. see oli sellest, et mu õlg ikkagi ei ole korras, kuigi venitan hoolsasti. ja see oli sellest, et sporditegemise eest hakati nõudma 100 eurot siia ja 100 eurot tänna. aga nüüd enam ei viitsi kirjutada. vahet pole. mis sellest ikka muutub.

laupäeval käisin 5 suure mehega rattatrennis. küll oli hea Aini, Sveni ja Kunnari laia selja taga varjus olla. ainult Andi õbluke kere laskis tuult läbi.
ahjah, aerorauad kruvisin lenksule. tasakaal ja asend on nigu noorel jumalal :P

 

Teisipäev, 5. aprill 2011

uppumissurm naeru tõttu

jah, tõepoolest, tänahommikuses ujumistrennis tekkis täiesti reaalne võimalus naeru tõttu ära uppuda. nalja on raske sõnades edasi anda, situatsioonikoomika mängib suurt rolli, aga... 
Maire oli täna eriti kiuslikus tujus, mõtles meile suht perversseid harjutusi välja. üks oli selline, kus pidi punn põlvede vahel ja labad käes selili edasi liikuma. trikk on selles, et teed labadega kaheksakujulisi ja muukujulisi liigutusi (nb! ei uju krooli) ja seetõttu heal juhul püsid pinnal aga erilist edasiliikumist küll ei toimu. no junnisime seda harjutust siis teha, igalt poolt kostis lõõtsutamist ja kirumist ja röhitsemist ja itsitamist. siis kostis selline mürisev aevastus Toomase poolt, et (kuigi mul olid kõrvad kaitsvalt veega kaetud) kindlasti kostis see turu tänavani välja. 
oi-oi, kaotasin oma punni kusagile ja pidin rajapiirdest tuge otsima, väga raske oli korraga naerda ja õhku ahmida ja päästva servani ujuda. eriti kui kõht on krambis ja sissehingavat tegevust üldse ei toimu...

Reede, 1. aprill 2011

loll jutt suhu tagasi!

ei maksa ikka kõva häälega kilgata, et teen seda või toda, või ei tee seda või toda. 
tänaseks olen juba 2 korda õues ratta seljas olnud ja tõmbab tagasi. seda peamiselt muidugi tänu Värtonile, kes kolmapäeval ootamatult helistas ja ütles umbes midagi sellist "kule ma toon sulle mnt, võta ja sõida. su oma ratas tuleb ju eiteamillal". aitäh-aitäh!
no mis ma ikka vastu ajan, eriti kui Hawaii Expressi poiste osavad näpud muudavad juppe vahetades ja kõrgusi regullides L-raami minusugusele pisikesele neiule sõidetavaks :P 
loodetavasti saan järgmisel nädalal ka eraldistardi rauad ja siis hoidke kõik tartlased alt, Täpi hakkab avalikel maanteedel aero-asendit harjutama!