tahaks nagu midagi ilusat ja asjalikku kirjutada, tahaks jagada oma muresid ja rõõme, tahaks et blogi oleks hea lugeda... aga ei tule vist välja. mingisugune minidepressioon on peal juba mitmendat päeva. asjad nagu enam-vähem sujuvad ja on ka tehtud-oldud, aga kõik tundub kuidagi mõtetu. maailmad kaovad. tulemus on alati sama, ükskõik mida sa ise teed. oled sa hea või halb, ilus või kole, räägid või ei räägi, lõpuks pole sinust enam mälestustki.
ja siis vahepeal tahtsin kirjutada kurja kirja teemal - sport on ainult rikastele ja tervetele. see oli sellest, et mu õlg ikkagi ei ole korras, kuigi venitan hoolsasti. ja see oli sellest, et sporditegemise eest hakati nõudma 100 eurot siia ja 100 eurot tänna. aga nüüd enam ei viitsi kirjutada. vahet pole. mis sellest ikka muutub.
ja siis vahepeal tahtsin kirjutada kurja kirja teemal - sport on ainult rikastele ja tervetele. see oli sellest, et mu õlg ikkagi ei ole korras, kuigi venitan hoolsasti. ja see oli sellest, et sporditegemise eest hakati nõudma 100 eurot siia ja 100 eurot tänna. aga nüüd enam ei viitsi kirjutada. vahet pole. mis sellest ikka muutub.
laupäeval käisin 5 suure mehega rattatrennis. küll oli hea Aini, Sveni ja Kunnari laia selja taga varjus olla. ainult Andi õbluke kere laskis tuult läbi.
ahjah, aerorauad kruvisin lenksule. tasakaal ja asend on nigu noorel jumalal :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar