viimastel nädalatel on kehakaal püsinud suhteliselt stabiilsena, ilmselt olen oma "lae" saavutanud. kuna suurusnumbri ja välimusega olen väga rahul, siis ei ponnista ma enam allavõtmise nimel kah. :)
aga teeks väikese ülevaate....
kui ma kaalujälgijatesse läksin (sügisel 2007) siis kaalusin ca 93-94 kg. suurusnumber 44 (olen 175 cm pikk). minu rühmajuht oli väga mõnus - Mai Maser, parajalt teadusliku lähenemisega. kahjuks ei ole sellest ajast eriti fotosid, sest kesse ikka tahab et teda paksuna pildistatakse. tagantjärgi oleks tegelikult nii hea vaadata ja panna hoiatava eeskujuna kommikarbi külge :P
väheke hilisemast ajast on Tiina Tasa paar klõpsu õnneks teinud, aga siis olin juba alla võtmas.
kaalujälgijad muutusid figuurisõpradeks 2008 lõpus ja siis ma enam ei viitsinud sinna minna. siis kaalusin 80-81 kg, aga mõnikord ka 78-79 kg.
kui tulin mehhikost (oktoober 2009), lasin Heikki Mägil personaalse toitumiskava teha. siiski see erilist edu ei toonud, praegu ma ei oskagi põhjust öelda. hea jõuluvana tõi aga uhke kaalu ja sellest alates on allavõtmine läinud ludinal :D
praegu on kaal olnud aprilli lõpust tänaseni vahemikus 72,5-73,5 kg. nii väikseid numbreid nägin viimati ülikooli esimesel kursusel, seega ca 13 aastat tagasi. riided kannavad numbreid 38-40. keha rasvaprotsent on 22,5% kandis ja nii lahja pole ma ilmselt kunagi olnud. seda ma järeldan tisside suurusest, õigemini küll väiksusest :(
tere tulemast koju! ja nii ongi.
olin paar päeva maal. esmaspäeval tegin pika ja aeglase tiiru kõrvemaal.
vaatasin kaarti nii- ja naapidi, midagi geniaalset pähe ei karanud - on ju suurem osa radu seal igatepidi läbi käidud. mõtlesin, et kas valida pisemaid või laiemaid teid, päripäeva või vastupäeva... siis vaatasin, et ohhoo! on mõned väikesed järved, mida ma polegi veel külastanud. kuna olin rattaga, siis ligipääsetavus rattaga saigi kriteeriumiks.
hakkasin vaikselt nikerdama, läksin mati kaudu. leidsin otsetee Järvi järvede lõunaossa. seal vaatasin üle vana tuttava Pärnjärve ning üritasin külastada ka Särgjärve, kuid ühtki rada sinna ei vii. siis möödusin Pikklaukast ja jalutasin laudteed pidi Paukjärveni. sinna on ehitatud uus peldik! :)
edasi Mudajärv ja pikalt alla üle Soodla jõe. kusagil seal on tilluke Kariste? järv. venemäe juures on Mustjärv, mis pigem lauka moodi, väga sooja veega. sellest edelas on Väike-Sillaotsa? ja Sillaotsa järv.
tagasiteel peatusin Kulli järve juures ja katsusin ka Mähuste veetemperatuuri. viimaks üritasin ligi tungida Laijärvele ja Väikejärvele (mis minu kaardil oli Pühajärv :P), aga need on väga võsase ja soise kaldaga.
ülesanne täidetud, chillisin Paukjärve põhjatipus, suplesin ja võtsin tiba päikest.
tagasi koju kemba kaudu maanteed pidi.
aeg 5:42:26; TE 2,3; 127; 165; 2093 kcal.
parem jalg on viimasel ajal kogu aeg muret teinud, juba aprilli keskelt alates on achilleuse kõõlus jooksmist takistanud.
täna käisin arsti juures. dr. Mandel on nii nunnu! :D vaikib kogu aeg ja on õrnade kätega.
khm, nojah.
ultraheli näitas, et kõõlus on natuke laienenud, aga mitte eriti hullusti. kõõluse ümbrises on kerge põletik sees, pildil olid tumedad laigud võrreldes terve jalaga.
2 nädalat kannan raviplaastrit ja joosta ei tohi. siis näitan uuesti Mandelile ja otsustame, kas teeme ka elektriravi ja kas on vaja spets taldu. ahh, ma juba ootan seda visiiti :P
reedest pühapäevani olin saaremaal, võistlesin karujärvel ja käisin Triinul külas. veel tiirutasin veere ja tagamõisa kandis (veere kõrtsi enam pole, aga meri on sadamas endiselt selge). kadakad olid kõik alles ja üleüldse täiesti teine maailm.
autokaaslased olid tohutu vahvad, sõit ei olnud nendega üldse pikk. muide, Maret (N21) ja Taaniel (M18 ja M20) võidutsesid oma vanuseklassides kõigil kolmel päeval.
reedesest sprindist ma osa ei võtnud, sest rahast oli kahju (üks start 155.-).laupäeval oli lühirada. ma enne olin mõelnud, et ainsana suudan ehk Helenale mingit konkurentsi pakkuda, teistest jään kaugele maha. eesmärgiks oligi peamiselt kogemuste hankimine ja alaga tutvumine. mõtlesin, et mis see siis ära ei ole, päevakutel ja rogainidel olen ju küll rattaga orienteerunud...
aga ülla-ülla, kaart on ju teistsugune! metsa läbitavusele pole eriti tähelepanu pööratud, samas on teed hoopis teistmoodi märgitud. lai metsasiht ja kitsas kruusatee on rattakaardil samasuguse joonega märgitud (kes ei tea - o-jooksu kaardil on nad väga erinevad), juhul kui nende sõidetavus on võrdne! seetõttu oligi alguses ikka väga keeruline kaarti ja loodust omavahel kokku panna. kaardil näiteks oli täpselt samasuguste joonte ristmik, metsas aga kruusatee ja liivase tee ristmik.
õnneks mõõtkavaga suuri muresid ei olnud ja karujärve tagasihoidlik reljeef ei teinud väntamist ka eriti raskeks. kohati oli ülipehmet liiva ja saepuru, aga sadulast maha tulin kahe päeva jooksul vist ainult ühe korra.
Maretit edestasin koguni kahel etapil (kes ei tea, etapp - lõik ühest punktist teise) :P aga ühes kohas tegid need kuulsad saaremaa külmkingad/kingid/kingud mulle ära. eksitasid põhjalikult suunaga, nii et kaotasin ca 10 min.
aeg 00:57:05; TE 5,0; 175; 187; 760 kcal.
pühapäeval oli tavarada (Mareti sõnade järgi küll lühendatud tavarada).
sel päeval olid pikemad punktivahed ja ka rohkem rajavalikuid. ühes kohas põrusingi, asfalttee asemel eelistasin otsemat metsateed, mis aga oli väga aeglane. eelviimases punktis jällegi tsipa eksimist ja kaotust 4 min. sel päeval olin viimane (viies), aga sugugi mitte kõikidel lõikudel (1 kord kolmas ja koguni 2 korda teine).
aeg 1:49:50; TE 5,0; 168; 180; 1406 kcal.
kaart oli kahepoolne, vahepeal pidi ümber keerama.
üldiselt enda võistlemisele annan hindeks 4. kui poleks olnud kummalgi päeval eksimist, oleksin rahule jäänud. mulle väga meeldis ja tundus, et saan hakkama küll. teeksin sellist asja iga nädal. Taaniel kiitis, et "punktivõtmisega vist probleeme pole" ja esimese korra kohta kohe väga hea :D
Randy näpunäiteid:
* S-kujuline trajektoor ei toida. * isegi kui ristmike kaudu saab lühema teega, tuleks eelistada pikki sirgeid lõike, sest keeramistel kiirus väheneb. * punkti läbida nii, et ühelt poolt tuled ja teisele lähed, vältida seismajäämist ja ümberkeeramist.
pildid, Tiit Tilk (ka postituse esimene foto temalt).
laager oli tõeline spordilaager :D
laupäeval saabusin enne nelja, siis läksime ratastega käärikule, seal kekkose rada ja ratastega tagasi. kekkose rada oli päris "huvitav", kõik kohad erineva jämedusega oksi täis. kui see välja arvata, läks kõik hästi. ülesnõlvadel jäin sadulasse istuma ja laskumistel ei kukkunud. harimäel lõikasin mööda kruusakat otse, terve ringi aeg umbes 48 min.
aeg 2:50:19, TE 5,0; keskmine 147; max 180; 1500 kcal.
laupäeva õhtul saun ja muud lõõgastavad tegevused.
siis umbes 1 öösel läksime kluppi. tantsisime kuni klubi kell 4 kinni pandi.
väga raske oli :P kaloreid kulus hulgim.
pühapäeva hommikul 9 paiku mindi jooksma. mina lollike ei teadnud, et teised jooksid vaid 2 km... mina sörkisin usinasti pühajärveni, ujusin seal 5 min ja sörkisin koju tagasi. vesi oli küllaltki soe, aga üle 5 min eriti ei tahtnud. kummaline oli, et vette hingamine oli raskem kui basseinis. huvitav.
aeg 1:09:05; TE 2,1; keskmine 129; max 145; 435 kcal (vees pulsikell signaali ei saa, ujumise näite pole).
siis hommikusöök ja teised läksid maanteele. kuna järgmine nädalavahe on o-võistlus, tahtsin mina veel maastikul sõita. müdistasin vaikselt apteekrimäel, aga siis mõtlesin, et teen ringi ümber pühajärve, kuna seda augustis niikuinii teha tuleb. ma täpselt tristari rada ei järginud ja enamasti võistlustempot ei hoidnud, ajaks sain 27 min.
aeg 56:27; TE 3,7; 149; 171; 507 kcal.
lõuna ja pidigi asjad kokku pakkima. olin kõvasti kahevahel, kas sõita rattaga tartusse või mitte. lubati lahkelt hoida keskmist kiirust 25-28 km/h. lühidalt öeldes - sittagi! keskmiseks tuli 30-31, aga õnneks elvis aitas. magamatus ja tatitõbi tegid selle tripi mul suht raskeks, aga üllatavalt jõudsime linna piirile ajaga ca 1:25
aeg 1:50:03; TE 3,4; 144; 166; 964 kcal.
nüüd puhkan täiega :)
kurb. nutt ja hala. ta oli ju mu peamine silmarõõm...
**********
tundub, et paanika oli väheke enneaegne :) noor inimene, kolib siia-sinna, ka tartusse tagasi.
eile ujusime, treeneriks Mäx. kui tere ja venitamised tehtud, hakkas tulema: "kõigepealt teete 450 seda ja siis 400 toda ja siis 400 nii ja siis 200 naa. ja lõpus teete hingamispeetust."
mida?!
"hingamispeetust. see on nii, et ujud, aga ei hinga."
ok, mõtlesin mina, nüüd on see aeg siis käes, kui hakatakse uputama. ma niigi ahmin õhku igal võimalikul hetkel ja nüüd siis tuleb hingamine üldse ära unustada... see jääb küll mu viimaseks ujumistrenniks...
kui otsustav hetk kätte jõudis, vaatasin, kuidas üks pikk poiss selle ludinal ära tegi ja jäi veel ellugi. Mäx lubas mul siiski vahepeal hingata, kui muudmoodi ei saa ja nii julgesin harjutuse ikkagi ette võtta. esimese 25m jooksul hingasingi ühe korra, aga järgmised otsad sain ilma hingamata kroolitud! oi ma olen tubli :D
umbes tunni jooksul tegin 1650m, pausid vahel.
kiitke nüüd mind :P
noh, saigi tehtud. sel korral polnud erilist rambipalavikku, läksin starti suhteliselt pinge- ja ootusvabalt.
kõige halvem stsenaarium milleks olin ette valmistanud, oli selline, et jooksen vähemalt pool maad, ülejäänu võin jalutada ja longata, aga finisheerima pean.
aga see stsenaarium ei läinudki käiku :)
stardis oli külm ja jalg hakkas juba tükk aega enne jooksmist valutama, aga kõik ununes, kui viimasesse startijate rivvi ilmus mu kõrvale Ain-Alar. mõni ime, et teda kutsutakse kõige suuremaks triatleediks - nii suure südamega sportlast ma pole varem kohanud (ei tasu küsida, mitut professionaalset sportlast ma üleüldse kohanud olen...). paar südamlikku sõna temalt ja alustasin jooksmist hoopis parema tujuga.
terve raja jooksime Mairega koos, ootasime teineteist järgi ja leidsime kergesti ühise keele :) olime mõlemad sama meelt, et 2 x 4 on hulga parem kui 1 x 8!
ma üritasin arvutada vaheaegade põhjal ka oma kilomeetriaegu, aga kuna mina ja numbrid ei sobi kokku, siis need andmed ei pruugi olla väga täpsed. esimesel viiel km'l 6:30; esimesel 11km'l samuti 6:30; siis läks matemaatika liiga keeruliseks; viimased 2,3 km jooksin 6:15. tagumise poole distantsist jooksin 4 min aeglasemalt. /ma nüüd hiljem sain aru, et päris niimoodi arvutada ei saa, sest igas tp's kulus ka aega. seega jooksin kiiremini, kui arvutused näitavad./
üldiselt ei olnud peaaegu ühtegi sammu ilma valuta. esimesed 15 km oli valu vaid õrn tuige, aga järsematel nõlvadel tsipa valusam (mäest üles joostes on sääre tagumine osa kõige pikemalt välja sirutatud). viimased 5-6 km aga tekkis juba väike lonkamine ja nõlvadest pidin üles jalutama.
tp'des jõin ja näksisin midagi, esimeses pidin ka pissil käima. mulje on selline, et jooks möödus kiiresti, psühholoogiliselt raske polnud.
päev hiljem ei ole ükski koht eriliselt valus, treppidest üles-alla käimine on väheke nurgeline ja võhmale võtab kergesti, aga muidu on väga ok.
ahjaa! Henri oli minust palju tublim, ta sai laupäeval joostes oma vanuseklassis teise koha!!!
leidsin ennast pildilt, see on minu lõpuspurdi nägu :)
aeg 2:37:49; TE 5,0; keskmine 167; max 187 (lõpuspurt); 1935 kcal.
valge mets, selged sihid ja teed. veel igavam, kui eelmine kord. tulemusi vaadates, oi kui kahju on alati, kui ainult paar sekundit osutub määravaks :) rada siin.
kahjuks oli see nüüd kevadel viimane kord, kui päevakul oli ratta-o. ma veel pole kindlalt otsustanud, kas lähen saaremaale emv'le, ikka suht kallis on.
kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes läheb 28-30 mai saaremaale ja sooviks kulusid jagada, võetagu palun ühendust!
nädalavahetus oli justkui puhkus, kuigi ametlikult olin Ilves3 stardikohtunik :P
ammu pole käinud nii nunnus kohas, lindora lähedal piusa jõe kaldal. minu lemmikmets - kanarbikumännik, hele ja sirgete tüvedega. eesti kõige kõrgem devoni liivakivipaljand - härma müür. veel seda õiget lõhna metsas pole, aga juba hakkab looma. ei leia netist head pilti, mis sellele kaunile kohale ülekohut ei teeks. minu meelest palju etem, kui taevaskoda.
paar jooksusammu tegin ka, kannakõõlus enam väga hull ei ole, aga ilmselt 9 mail tulemust tegema ei hakka. sörgin 23 km lihtsalt läbi
pühapäeval rpm'is uus max pulss - 187.
