vat see oli küll üks kole päevak.
vihm oli enne teinud sood ja metsa läbimärjaks. kogu see 2 tundi, mis ma metsas piinlesin, sadas lakkamatult ja tugevalt. siiski-siiski, leidsin ka kaks head asja selle juures. 1) sääski ei olnud 2) külm vesi jahutas põlevaid varbaid. miks mu varbad põlesid? laenasin evalt naeltega jalanõud, mis alguses tundusid ok, aga poole distantsi peal osutusid 2 numbrit väiksemateks, kui alguses. tulemuseks hõõrutud kannad ja paistes varbad, lõpus ei saanud suurele varbale üldse toetuda, panin jala kuidagi kõveriti maha.
lisaks väänasin tugevalt oma paremat hüppeliigest. õnneks mitte midagi püsivat, aga valu ja lonkamine kestis mitusada meetrit. ega sellest ei piisanud. jooksin mingi terava roika või kännu otsa pahkluu sisemise küljega. tulemuseks jällegi valu ja lonkamine.
kuna vihma tuli alt ja ülevalt, siis kaart vettis kiiresti läbi ning mingil hetkel läks katki. mis sest, et kile oli ümber. prillidest parem ei räägigi, läbi piiskade oli järsku ühest reljeefijoonest saanud 5 ning jalge ees mitte oksad ja rohi vaid udune laik. enamus punkte võtsin vist sõna otseses mõttes pimesi. järjest sagedamini mõtlen silmaoperatsiooni peale.
öösel ei saanud magada, jalad valutasid ja nõgestest söödud põlved ei kannatanud tekki.
aeg 2:10:51; TE 5,0; keskmine 162; max 176; energia 1504 kcal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar