Värskas oli üks lahe võistlus!

eelmisel reedel kell 17 startisin SK Metsasõbrad korraldatud multispordivõistlusel. esiteks, minu meelest natsa kummaline aeg, täpselt tööpäeva lõpus, mistõttu paljud muidu huvilised tuttavad ei saanud tulla. teiseks, asja kohta oli kuidagi vähe infot, ei osanud midagi arvata-oodata.

kaaslasteks sain Manni ja Marta. eks ma vahepeal küll arvasin, et mis mõttega ma selliste siresäärtega ühes tiimis olen, niikuinii ma ei jaksa nende tempos püsida ja üleüldse. ja noh, eks ta nii umbes oligi :P

võistluskeskus oli Õrsava järve ääres RMK metsamajades. kõik 16 tiimi lasti kaldalt korraga lahti, härjad mehed muidugi panid kohe vee vahutades kanuuga padavai minema. kanuukaarti ma siia üles ei pane, põhimõtteliselt aerutasime siksakis üle järve. oli näha strateegiat, et üks liige pandi kaldale, see võttis punktid siin ja seal ning kaks liiget aerutasid vahepeal kanuu teise punktini. aga kuna me arvasime, et nõrgukestel naistel on kolmekesi kergem ujuvvahendit taltsutada, siis võtsime kõik punktid kanuust. 

igatahes, peale 4. punkti pidi asuma juba jalgsietapile. vot seal oli küll nii, et hoidsin küünte ja hammastega kinni, et Mannil ja Martal sabas püsida. keel suulakke kuivanud, suunataju kohati kadunud. sellepärast ma kaardile väga täpselt meie trajektoori pole suutnud joonistada, metsas jõudsin vaadata peamiselt teiste eemalduvaid selgi...

siis pidi veel tsipake kanuutama, aga mul juba silm säras, sest kõige hullem - jooks - oli möödas ja ees minu maiuspala - ratas. vahepeal tegime ka lisaülesannet, kus teenisime 6 trahviminutit. täiesti teenitult, sest suutsime kümnest puupakust ära tunda vaid kuuse, kase, männi ja kadaka. häbi-häbi. aga see 6 minutit oli ses mõttes ok, et selle ajal planeerisime rattarada ja puhkasime niisama jalga. julgeksin väita, et meie edu tuligi rattaetapil (ja etteruttavalt, ka viimasel valikul). võib vaid oletada, et oleksime võitnud paar minutit, kui oleksime teinud paar valikut, mis mulle tundusid kiiremad: joon-o lõpus läheneda punktile 27 ida poolt, sest siis on üks keeramine vähem; ja etapp 28-29 minna lääne poolt suure tee kaudu, kuna kaldaäärne rada oli suht aeglane.

ma usun, et viimane valik-o oli Marta lemmik :P seal nimelt pidi valima, kas võtta 2 punkti siinpool metsas või 2 punkti sealpool metsas või 1 punkt üle järve ujudes. loogish ju et me ujusime!

kogu rada oli ma ütleksin et o-tehniliselt suht lihtne. aga värska on ilus kant ja korraldus oli hea. tulemused ja pildid Peko lehel. loodetavasti järgmisel aastal jälle!

hooaja avastart ebaõnnestus

OK Rock korraldatud Nõmme sprindil oli 29 punkti, neist 12-s olin esimese vaheajaga. kaks eriti suurt koba, punkt 9 ja punkt 13; väiksemad kobad punkt 6 ja punkt 22. punktis 6 juures lugesin valesti kaarti, ajasin liivased alad sassi. punkti 22 läksin ilmselt liiga suure ringiga, ka metsarajad oleksid olnud kiiresti sõidetavad. punkti 9 lähenesin ma totaalselt valelt poolt, sest ma kaardil ei näinud piirdeaia märgistust. tänu sellele sain üks kord ratast üle aia visata ja üks kord koos rattaga aia alt minna :S ektreem missugune. loll pea on kehale nuhtluseks. punktist 13 kihutasin lihtsalt mööda, ja kui vasakut kätt hakkas torn paistma, sain aru et tugev jalg on mind jälle eksiteele viinud...

ma ei pannud tähele millal esikumm tühjenema hakkas, aga alates punktist 21 oli kummilohin asfaldil juba üsna vali. viimased punktid võtsin ratast käekõrval lükates.

kokkuvõtvalt: kõige suuremat segadust tekitas minus kaardi mõõtkava. no vaadake ise! tõstke käsi kes varem on sellise mõõtkava järgi orienteerunud??? :P 

aga üldiselt, vaatamata totaalsele hävimisele sellel võistlusel, ei võtnud see mu ratta-o isu ära.

esimene osa

teine osa

veel retsepte Austraalia Spordiinstituudilt

Muffinid, ise valid millega (12 portsjonit)

1,5 tassi isekerkivat jahu

1 tass isekerkivat täisterajahu

kolmveerand tassi pruuni suhkrut

kolmveerand tassi rosinaid

2 supilusikat margariini

310 ml väherasvast piima

1 muna

1 teelusikas vaniljeessentsi

Kilokaloreid 839

Süsivesikuid 41 g

Valke 5 g

Rasvu 2 g

Sega suures kausis kokku jahu, pruun suhkur, rosinad. Teises kausis klopi kokku sulatatud margariin, muna, piim ja vanilje. Tee jahu sisse väike süvend ja kalla muna-piim-... sinna. Sega kergelt, ära vahusta ega klopi (see teeb muffinid liiga kõvaks). Pane segu muffinivormidesse. Eelkuumuta ahi 180C kraadini, küpseta muffineid 20 minutit või kuni tiku külge ei jää enam tainast. Võta ahjust välja ja lase paar minutit muffinitel vormides jahtuda.

Kommentaarid: minu lemmikmuffinid! :) Isekerkivat jahu ei olnud, tegin nii: võtsin tassi (umbes 300 ml) jahu kohta 1 teelusika küpsetuspulbrit. Täisterajahu asemel kasutasin Graham nisujahu. Olen lisanud külmutatud astelpajumarju, mandlilaaste. 

Aprikoosi ja datliga maiustus (12 portsjonit)
Täidis:
250 g kuivatatud datleid
250 g kuivatatud aprikoose
250 ml vett
pool tassi kookoshelbeid
Tainas:
2 tassi kaerahelbeid
1 tass täisterajahu
pool tassi toorsuhkrut
4 supilusikat margariini
80 ml vett

Täidise tegemiseks haki aprikoosid ja datlid ning pane need veega keema. Keeda madalal kuumusel pidevalt segades nii kaua, kuni puuviljad on pehmed ja üleliigne vesi on aurustunud. Sega sisse kookoshelbed ja tõsta jahtuma. 
Taigna tegemiseks sega kokku kaerahelbed, jahu, suhkur. Sulata margariin ja lisa kuivainesegule, lisa ka vesi. Haki noaga kuni kõik on ühtlaselt segatud. Pool tainast suru tugevalt küpsetusvormi põhja, laota peale täidis. Ülejäänud tainas pudista lahtiselt täidise peale. Eelkuumuta ahi 200C kraadini, küpseta 30 minutit või kuni pealt kuldpruun. Lase vormis jahtuda, lõika soovitud tükkideks.

Kilokaloreid 1268
Süsivesikuid 53 g
Valke 5 g
Rasvu 8 g

Kommentaarid: aprikooside asemel panin kuivatatud jõhvikaid, aga ikkagi oli minu maitse jaoks liiga magus. Mul seisavad need tükid külmkapis juba teist nädalat ja kõlbavad väga hästi süüa. Kõige mõnusam on jäätisega!

Köögivilja ja kala piimahautis (4 portsjonit) 
oliivi või rapsiõli
1 suur sibul
2 viilu sinki
2 sellerivart
1 porgand
1 teelusikas hakitud küüslauku
2 supilusikat jahu
600 g kartulit
2 tassi kala- või köögiviljapuljongit
375 ml kondenspiima (mõeldud on suhkruta ja väherasvast)
1 supilusikas sidrunimahla   
500 g valge kala fileed
300 g konservmaisi
2 supilusikat hakitud murulauku

Piserda pann õliga ja hauta hakitud sibul, sink, seller, porgand ja küüslauk kuni need on pehmed. Lisa jahu ja hakitud kartul, küpseta pidevalt segades umbes 1 minut. Lisa puljong, piim ja sidrunimahl. Keera kuumus maha ja hauta 10-15 minutit või kuni kartul on pehme. Lisa mais ja kalatükid. Keeda, kuni kala on pehme. Serveeri koos murulauguga.

Kilokaloreid 2828
Valke 52 g
Rasvu 9 g
CHO 91 g
+ kaltsium, raud, vitamiin C

Kommentaarid: ei pannud sellerit, kasutasin tavalist piima. Panin terve sidruni mahla, aga minu meelest jäi ikka väheks. Pärast lisasin sidrunipipart, see sobis hästi. Koleda nimega väga maitsev toit! :)  

kepikõnd suuskadega. aitab juba kah...

nädalavahetusel käisime Käärikul "suusatamas". ilm oli tohutu ilus ja lund palju. enamuse suusad olid aga paraku sellised, et kord pakkis, kord lipsas ja kord pidas enam-vähem. mõni meist oli aga nii tugev, et tegi laskumistel paarissammu :P 

kepid pakkisin juba suvekorterisse, suusad ootavad puhastamist ja möginaga kokku tegemist.

pildistas Andres Isakar

minu viimase aja jooksuotsad viivad kanali äärde. ja aeg-ajalt sulpsan isegi vette.

inspireeriv kingitus

sain sünnipäevaks palju head kraami. kohe väga head kraami :) mett, teki, patju (3 tükki!), midagi kehale ja hingele. aitäh kõigile! Hannes kinkis sellise asja:

see on nii ilus, et ma tundsin kuidas ma peaksin nüüd ja kohe rohkem sporti tegema hakkama. ja ma olengi mõned korrad sörkimas käinud ja laupäeval sõitsin umbes 5 tundi rattaga. voh!

retsepte Austraalia Spordiinstituudilt

sain Ainilt kaks head raamatut, mõlema väljaandja Australian Institute of Sport:

tegin nendest paar retsepti kodus järgi, siin tõlked koos minu kommentaaridega:

Kana tagine (pajaroog) kuskusiga (4 portsjonit) 
Oliivi- või rapsiõli

2 sibulat

2 teelusikat küüslauku
3 väikest baklazhaani
2 teelusikat kumiini
2 teelusikat jahvatatud koriandrit
1 teelusikas jahvatatud kurkum
1 teelusikas kaneeli
500 g kanafileed
400 g purustatud tomateid
1 sidrun
1,5 tassi Maggi kanapuljongit
Veerand tassi musti kivideta oliive
2 väikest tsukiinit
Pool tassi kuivatatud aprikoose
1 supilusikas värsket koriandrit


Kilokaloreid 717
Süsivesikuid 105 g
Valke 43 g
Rasvu 12 g
+raud, vitamiin C

Piserda pannile õli, hauta hakitud sibul, küüslauk ja baklazhaan kuni nad on pehmed. Lisa kumiin, koriander, kurkum ja kaneel ning hauta veel 1 minut. Lisa kanakuubikud ja pruunista. Siis lisa tomatid, sidruni koor ja mahl, puljong, oliivid, tsukiini ja aprikoosid, hauta keskmisel kuumusel 20-30 minutit. Sel ajal võid teha kuskusi: pane kuskus kaussi ja lisa keev vesi (vahekorras 1:1 või 1:1,5). Lase kaane all tõmmata kuni kuskus on pehme.

Kommentaarid: ei olnud koriandrit, kurkumit, tsukiinit ega kanapuljongit parasjagu võtta. Ei tea, kas mulle sattus suur sidrun või miskit, aga kasutasin vaid poole sidruni mahla ning sai piisavalt. Võiks lisada soola. 

Mehhikopärane kanalasanja (6 portsjonit) 

Oliivi- või rapsiõli

400 g lahjat kanahakkliha
1 punane paprika
1 teelusikas punast tshilit
440 g punaseid konservube
575 g tomatikastet (pastakastet)
400 g purustatud tomateid
375 g värskeid lasanjaplaate
375 g lahjat ricottat
Pool tassi riivitud lahjat juustu

Kilokaloreid 498
Süsivesikuid 58 g
Valke 38 g
Rasvu 13 g
+kaltsium, raud, tsink, kiudained

Kuumuta ahi 180C kraadini. Piserda kuumale pannile õli, pruunista hakkliha ca 5 minutit. Lisa hakitud paprika, tshilli, nõrutatud oad, tomatikaste ja purustatud tomatid. Sega korralikult. Määri lasanjavorm kergelt õliga ja pane esimeseks kihiks lasanjaplaat. Siis lao vaheldumisi kaste-lasanja-kaste jne, viimaseks kihiks jäta lasanja. Määri ricotta lasanjale ja kõige peale raputa riivitud juust. Küpseta ca 30 minutit või kuni lasanja hakkab kergelt pruunistuma. Enne serveerimist lase 5 minutit jahtuda.

Kommentaarid: tegin tavalise pastaga, mitte värskega. Ei lisanud paprikat ega tshillit, juustu panin rohkem. Jällegi, lihale võiks lisada soola. Ricottat oli raske määrida, võiks proovida ricotta segamist ühe kihi kastme sisse. 

Banaanikook (12 portsjonit) 

3 supilusikat võid (margariini)
Pool tassi tuhksuhkrut

3 suurt ja küpset banaani
2 muna
1 teelusikas vaniljeessentsi
1 tass isekerkivat jahu
1 tass isekerkivat täisterajahu
185 ml keefiri või hapupiima
Glasuur:
Kolmveerand tassi glasuurisuhkrut
1 supilusikas sidrunimahla
2-4 teelusikat keevat vett

Kilokaloreid 231
Süsivesikuid 41 g
Valke 5 g
Rasvu 5 g

Kuumuta ahi 180C kraadini. Määri 20 cm ahjuvorm kergelt õliga või pane vormi küpsetuspaber. Mikserda kokku margariin, suhkur ja hakitud banaanid. Lisa ükshaaval munad ja vaniljeessents. Sõelu jahu segu sisse, lisa keefir. Sega kergelt, ära mikserda. Küpseta umbes 70 minutit või kuni sissetorgatud tikule ei jää tainas külge. Lase 5 minutit vormis jahtuda. Kui teed glasuuri, oota kuni kook on täiesti jahtunud. Glasuur: puista suhkur tassi ja lisa vedelikud. Sega kuni saad soovitud paksusega glasuuri.

Kommentaarid: kasutasin isekerkiva jahu asemel muffinipulbrit ja graham nisujahu segatuna küpsetuspulbriga. Vaniljeessentsi ei leidnud poest, lisasin vaniljesuhkrut. Glasuuri ei teinud. Kook kerkis ahjus väga hästi, aga pärast vajus tsipake kokku.

musikaalne mets

olen juba paar päeva tagasi Eestis. igatsen kõige rohkem öiseid hääli. kuidas tsikaadid hullunult igal puul siristavad, kuidas öine valvur kummikute lohisedes akna alt mööda läheb, kuidas must-valged koolobused igal hommikul 6 paiku oma korisemisega päeva alustavad. 

üldse, võimsad hääled on sealmail. üks lind paneb metsas Ennio Morricone Ecstasy of Gold refrääni esimesi stroofe. kui koolobused esimest korda mul akna all korisesid, siis ma arvasin et oi see on mingi suur ja kole loom (koledam kui paavian), sest nad korisevad nagu parimat sorti death-metal bändi solist. ja muidugi elevandi kõhulurin :) sest korinaks on seda vedeliku voolamist ühest soolika otsast teise paljuks nimetada...

nyinambuga

jesss! lõpuks ometi saab ujuma...

rattasõidul

semuliki, 23 km jalgsi

nkuruba

kyaninga

Kongo piir ja AK-47

ma polegi rääkinud, kuidas ma Kongo piiri ääres käisin.

eelmisel nädalavahel käisime Semuliki rahvuspargis. loomulikult (!) tööalaselt - mutukaid püüdmas. ja kuna Semuliki jõgi on piiriks Uganda ja Kongo vahel, ei saanud ma jätta kasutamata võimalust teha üks väike tripp mööda metsa jõeni.

niisiis. sain endale kaasa kohaliku ranger'i, kelle varustusse loomulikult kuulusid matsheete ja AK-47. kusjuures seda ei kantudki niisama valge inimese meeleheaks õlal, vaid jõele lähenedes võeti õlalt maha ja lükati kuul rauda (kui selle relva puhul niimoodi saab öelda?). sest ühed vastutulnud kohalikud ütlesid, et nad kohtasid seal mõni aeg tagasi vesipühvlit (water buffalo) ja too olla üks ohtlik loom. noh, mul oli täitsa kahju, et meie pühvlit ei kohanud ja pauku ei saanud.

aga et õigustada blogi nime, siis matk oli edasi-tagasi ca 23 km. ilm oli jube palav ja peatusi tegime vähe, tagasi baasis olles oli mul kadunud igasugune isu Rwenzori mägesid vallutada. :)

nagu päris Aafrika, metsas kasvavad palmid

sildid on siinkandis informatiivsed

näedsa, seal ongi Kongo

rattatrenn Uganda moodi

Sörkimiseni jõudsin paar päeva tagasi. Enam ei taha :) hakkas kopsudele.

Eile peale tööd mõtlesin, et ilmake kena ja mitu tundi pimedani aega, läheks vaataks kui kaugel need kraatrijärved siis on. Sain ühe field assistendi käest jalgratta laenuks, 50 000 kohalikku raha kuu aja eest. Ja üks enam-vähem piirkonna kaart on ka olemas.

No nii, pakkisin koti ja hakkasin väntama. Osa teed oli tuttav, aga pärastpoole pidin kohalikelt lausa küsima, et kus ma olen ja kuhu lähen. Sest ega ei ole ju oluline panna välja külade silte või kilomeetriposte või üldse mingit infot… noh, igatahes. Veidi üle tunni mitte eriti kiiret väntamist, ja Nkuruba oligi olemas! See on üks väiksemaid kraatrijärvi, aga see-eest privaatne ja mõnus. Selline võiks vabalt meil siin Kibales ka olla!

Sealsamas on koht nimega Top of the World, aga seekord ma sinna ei viitsinud minna. Tundus selline suvaline küngas olevat ja vaated olid niisamagi tee ääres ilusad. Edasi sõitsin mööda Nyinabulitwa järvest, mis on väga ilus. Pealekauba pidi seal aeg-ajalt üks jõehobu vannis käima. Tagasitee oli aga suht jube. Silmaringi avardamise eesmärgil sõitsin teist teed möödakoju tagasi, aga see oli üks vastik-vastik tee. Suured künkad, suht järsud nõlvad ja palju tolmutavaid autosid. Ja nõmedad kohalikud lapsed (nojah, eks ma olin suht väsinud ja janune ka, seega mitte eriti heas tujus) where is my money? give me money! Päh, meie küla lapsed on hoopis viisakamad.

Tagasitee koos pildistamis- ja joogipeatustega võttis vist ligi 2 tundi ning oi küll ma olin rõõmus kui kodus tagasi olin. 

jõehobu vann

kohalikel oli mingi kulupõletmispäev, igal pool suitses miski
taamal Mountains of the Moon

mäestikulaager my ass!

midagi on valesti. kas valetavad kõrgusenumbrid (kirjade järgi peaks olema ca 1500 m) või olen mina hullult tugev. erilist vahet siin küll ei tunne, kas kõndida lämmil suvepäeval Haanja kruusateedel või Kibale külade vahel.
kui alguses oli tsipa veider, siis nüüd on päris lahe külavahel kõndida (sörkimiseni ma veel jõuan). inimesi on igasuguseid. mõni põrnitseb nagu oleksid sa midagi ilget, mõni naeratab ja teretab. lapsed on vahvad. kui tegin 12 km jalutuskäigu, siis ühes kohas sain saatjateks 3 roigastest kepphobustega väikest armsat kaabakat. teises kohas tuli vastu üks pisem laps, kes nii ennastunustavalt kallistas oma kummikuid, et ei vaadanud üldse minu poolegi. ja täna laborist tulles hakkas üks põnn mind nähes nutma ja hoidis kiivalt ema/õe/tädi selja taha. :D

ööhääled meeldivad mulle siin üle kõige. tsikaadid, linnud, maeiteamisveel.
selle postituse kirjutamise ajal (kell 21 on pilkane pime) näiteks kukkus miski
suure mütsuga puu otsast alla! mõni ahv ilmselt, kes liiga sügavasti magama jäi.

väga tüüpiline teeäärne maja

elevandi jalajälg

tee külla, taamal Mountains of the Moon

ps. Sille, ma pole veel pangakaartide PINe unustanud :) aga unustasin tubliks 10 minutiks blogisse sisselogimise atribuudid.

pps. Eva, kas sa kõrvarõngaid kannad?