Pühapäev, 6. veebruar 2011

maaülikooli maraton

lõpuks ometi ka midagi pikemat ja maratonisarnast :)
esiteks, küll on hea et sul on sõbrad, kes su peale mõtlevad. see oli tegelikult suhteliselt kitsa ringi üritus, aga suur aitäh A., et mulle teada andsid ja kampa võtsid! ma tunnen end maaülikooliga üsna lähedane olevat, sest nii mõnedki endised (ja võimalik, et ka tulevased) kolleegid töötavad maaülikoolis.
teiseks, Vembu võttis enda kanda suuskade määrimise raskuse. ma kujutan ette kui keeruline see oli, sest ta olla neid määrinud lausa mitu korda, vahepeal eelmist määret üles kiskudes, sest hakkas sadama lund.pildistas Ingmar Muusikus

kuutselt startides olid esimesed paar-kolm kilomeetrit väga nutused. ei pidanud, ei libisenud. hakkasin mõtlema, et kuidas saaks rajalt maha astuda ja seda piina lõpetada. vaikselt aga pidamine paranes, ilmselt seetõttu, et jälge tekkis õhuke kiht lund. korraks viskas isegi jääklombi talla alla. libiseminegi oli super, sest püüdsin laskumistel kinni Triinu, kes muidu sõitis uisku. palu punktis korraks peatudes avastasin rõõmsalt et 16 km läbimiseks oli kulunud kõigest 1:13. samas tempos kogu maratoni sõites tuleks ajaks 4:52 :)
aga alates palult muutus kõik :( rada oli vana, jäine, sula. liiklus tihe, värskest jäljest sai vaid unistada. tundus, et isegi õhutemperatuur oli tõusnud. ei mingitki pidamist, ka libisemine läks tunduvalt halvemaks. meelega jälgisin - palult alates (seega umbes 15 km) tegin siledad lõigud VAID paaristõuget. isegi kõige väiksemad nõlvad olin sunnitud kääris üles minema.
lõpetasin ajaga 2:44, seega teine pool ca 10 min aeglasemalt. lubasin Triinule, et ma ei tee enam MITTE KUNAGI mitte ühtegi paaristõuget. selja alaosa valutas ja silme ees kangastus pilt kapilaadsest laiaõlgsest Täpist...
täna aga selg enam ei valuta ja silme ees kangastub pilt hoopis sellest, kuidas ma avatud rajal liuglen professionaalse paaristõuke tehnikaga kiiresti ja ilusti oma rekordaja poole :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar