nagu enamus inimesi sel nädalal, räägin ka mina täna külmast!
ma olin siiani tagasihoidlikult arvanud, et mul on külma ilmaga eriline like-like suhe. et ilusad jahedad talveilmad on lihtsalt super ja kõik kes -15 juures vinguma hakkavad, on nõmedad. külma ilma ja lund pole minu meelest kunagi küllalt, mu töökaaslased tahavad juba ammu osta mulle ühe otsa lennukipiletit Omjakoni (kusjuurest nende endi initsiatiiv!).
aga täna hommikul sain mina põrmustatud!!! tulin parasjagu mööda herne tänavat suusatrennist, kui nägin midagi mis mu eneseväärikust põhjani kõigutas ja minu suure suu kinni pani. enne trenni minekut näitas mu kraadiklaas akna taga -24, aga ta vist väheke valetab (et mulle meele järgi ilmselt olla). ok enivei, kõnnin mööda hernet suusad seljas ja vastu tuleb kasukaga peen proua, huuled värvitud ja põsed õhetamas. see keskealine proua sõidab ilusa punase naistejalgrattaga, samal ajal ühe ilma kindata käega valgesse taskurätikusse nuusates. ma olin madalam kui muru :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar