Esmaspäev, 12. september 2011

maraton - see on imelihtne! :)

10 km 1:11: 36 koht 1270
21 km 2:29:55 koht 1260 (selle ma panen umbes, sest minu kiip millegipärast ei andnud signaali) 
30 km 3:44:45 koht 1250
42 km 5:22:22 koht 1227
pildistas Ergo
ausõna, ma olin valmis palju hullemaks. igalt poolt kuuldud-loetud hoiatused, et kusagil 33 km kandis hakkab eriti valus ja kõik kohad hõõruvad ära ja vanad vigastused löövad välja ja oi kui raske psühholoogiliselt on jne...
planeerisin oma jooksu nii, et eelmise aasta surnud punktist pean mööda saama mis hinnaga iganes, edasi võin kasvõi kõndida või roomata. 
sellest lähtuvalt ja Alma soovitusi kuulda võttes hoidsin kohe stardist alates 5:00 tempomeistri ligi. kuigi vahepeal tundus, et ma oleksin hoopis rõõmsam kui tempo natukene aeglasem oleks, püsisin selles grupis ilma suuremate probleemideta. esimestest sammudest alates tundsin parema talla all kerget valu ja ebamugavustunnet, see püsis küll üsna pikalt, aga kadus iseenesest. igas punktis võtsin vähemalt 1 topsi energiajooki ja midagi süüa, alguses rosinaid, hiljem ka leiba ja banaani.
www.spordiportaal.ee

teisel ringil jõudsime grupiga russalka juurde (vist umbes 24 km eks?) kui mulle sai selgeks, et sel aastal on lõpp võidukas! :)  üsna kerge südamega ütlesin tempomeistrile, et siin ma jään nüüd maha, sest oli viimane hetk pikemaks vetsupeatuseks. (parasjagu olid need 5 päeva kuus, mis sunnib naisi keskmisest tihedamini vannituba külastama.) sealt edasi tiksusin omas tempos, aga õnneks oli ümberringi palju poolmaratoni jooksjaid, et üksindust ei tundnud kordagi. see üksindus muide eelmisel aastal saatuslikuks saigi.
tp'des võtsin geele - kokku 4 - ja lõpus jõin suht palju, umbes 3-4 topsi igas punktis. 33 km kandis ootasin ja otsisin, et kus see "sein" nüüd on ja millal siis eriti raske-valus hakkab. aga ei miskit :D lõpuni jooksin samamoodi: aeglaselt aga kindlalt, kõndides vaid teeninduspunktides. umbes 30 km kandis võtsin kasutusele oma mp3 mängija, kuhu olin ladunud ca 180 laulu: U2, A-ha, Seal, Moby, Beirut, Madonna.
/pikem vahepala: veel hiljaaegu olin veendunud jooksmisel muusika-kuulamise vastane, sest arvasin kuidas muusikarütm kindla peale jooksurütmi sassi ajab. võib-olla ajabki, aga tuleb hoolega valida muusikat mida kuulad. oma lemmikjooksukohas Jänese rajal olen nüüd mitu korda muusikat kuulates jooksnud ja meeldiva üllatusena on need trennid väga head olnud. mõistus kuulab ja laulab kaasa, lastes kehal teha mida keha kõige paremini teeb - optimeerib ja ökonoomitab. /
nii meeldiv oli näha viimase 10 km jooksul, kuidas kõndivate maratoonarite seljad muudkui vastu tulevad :P ja niipalju kui seda võib kiirenduseks nimetada, suutsin viimastel sadadel meetritel endast veel kepsaka sammu välja pigistada.
ei ühtegi villi, ei ühtegi ärahõõrutud kohta, ei ühtegi krampi! peale jooksu valutasid põlved, liigesest altpoolt masseerideski valus ja reielihased andsid tunda. päev hiljem parem põlv valus ja reielihased treppidest käies. aga muidu väga tibens!  
soovitus, mis mind koju tõi: kui jalad enam joosta ei jaksa, jookse kätega! aitäh meenutamast, Anna!
Spordifoto pildid
tempomeister Jarno


























***
vaatasin huvi pärast treeningpäevikut. jooksutrennid - juuni 2:40; juuli 3:40; august 6:40. selle aja sisse ma ei arvestanud triatlone ega vahetusalatrenne. khm, üsna vähe, või kuidas? :P

3 kommentaari:

  1. Helenike! Lubasid ju maratoni joosta 5 tunniga, kuid kulus 22 minutit enam. Mille peale sa aega raiskasid?

    VastaKustuta
  2. noored mehed olid ümberringi... :P

    VastaKustuta
  3. Nojah, mul oli vaid 1 noor naine ja 1 minut üle, sinul ... meest ja 22 minutit üle. :)

    VastaKustuta