uus harjutus

täna tegime Ainiga ujumises uut harjutust - veetunnetust :D see on niimoodi, et treener tegeleb parasjagu teistega ja siis sa lihtsalt molutad ja külmetad vees.
ja eelmisel nädalavahetusel lõpetas Fittest rattahooaja. tõsine värk!

tagasi trennis

rõõm teatada, et tatt on alla andnud!
sel nädalal on olnud täitsa kobe tunne ja täna hommikul käisin lõpuks ujumas. erinevatel treeneritel on erinevad nipid, Ain-Alari tehnikatrenn algajatele sobib mulle väga hästi.
hull lugu on aga see, et nüüd päev otsa on olnud selline energialaks, et pole seda kusagile panna :P
***********************
huuu, ma täna sain uue kogemuse oma varbaküüntega :E
nagu ehk mäletate, osalesin augusti alguses kepikõnnimaratonil, kus väikesed tossud tegid jalgadele liiga. siiamaani imetlen tumelillasid küüsi, aga täna avastasin, et üks krõbiseb kuidagi naljakalt. hoolikal palpeerimisel selgus, et suure varba küüs puha lahti! väk! ja pole üldse valus ega midagi...

täpi hakkab tõeliselt sporti tegema! :P

eile vaatasime Ainiga mu järgmise aasta plaani. üsna keeruline värk, päris täpselt on nädalate mahud ja erinevate trennide proportsioonid ette antud. täitsa hirm tuli peale :P
Aini soovitusel hakkan trenne kirja panema siia.
ma natuke seedin ja kõbin seda plaani, siis kirjutan siin kah.
*********************************
2011 peamised eesmärgid on Pühajärve TriStar111 ja Tallinna (jooksu)Maraton. teisejärgulised on Tartu (suusa)Maraton, Tartu Jooksumaraton.

intensiivsuse skaala: suusatamine-jooks-ratas. nädalate ja koormuste täpsem ajastamine võistluste suhtes toimub jooksvalt. süsteem on 3+1 nädalat.

november-detsember-jaanuar-veebruar:
rohkem rõhku lihastele. kus on nõrgad kohad, need likvideerida. haigused ja vigastused välja ravida. bodybalance, bodypump, ujumine. pikad aeroobsed treeningud, keskmine pulss max 145. intensiivseid trenne ei tee.

märts:
maksimaalse koormuse kuu. kuu kokku 45 h. peamiselt suusatamine ja ujumine.

1. nädal 8-10 h
   
2. nädal 12-14 h
3. nädal 14-16 h
4. nädal 4-6 h

aprill-mai-juuni:
ratas, jooks, ujumine, matk. kuu kokku 30 h, mai kokku 40 h.

juuni-juuli:
eriettevalmistus. lõigutrennid, treeningute maht langeb aga nädalas vähemalt 2 intensiivset trenni. nädal kokku ca 10 h.

1. nädal mahud võrdsed, ajaline koormus väike
2. nädal jooks ca 50% mahust
3. nädal ratas ca 50% mahust
4. nädal täielik puhkus esmasp-teisip, edasi natuke liigutamist
   

august:
aeglased jooksutrennid, a 2 h ja 2,5 h. kuu kokku ca 30 h.

Bike Xdream Võsul

kahjuks oli sõit täielik pettumus. ilmselt ka seetõttu, et olid kõrged ootused :P
kehva tulemuse peamine põhjus on täpselt sama, mis eelmiselgi aastal. aga noh, mis ei tapa, teeb tugevamaks ja õpetab tiimi hoolikamalt komplekteerima.
**********
nüüd rahunenult meenus ka üks ekstreemne hetk, mis vist ainsana sellest üritusest positiivsena meelde jääb ja sõidu ajal naeratuse välja meelitas.
see oli vist punktist 54 põhja suunas, kus oli paar mõnusat väikest voorekest, millest siht risti üle viis. kogusin mõnusalt kiirust ja vurasin vilkalt üles-alla tehes tippudel hüppeid. aga vahetult peale üht harja ootas ees suur ja lai auk! õnneks oli mul väga õige asend ja maandusin hüppelt pehmesse liiva nii, et tagumik oli kaugel taga ning sadul põrgatas kergelt vastu kõhtu.

NB! selle talu koer hammustab rattureid!!

käisime Minijaga laupäeva pärastlõunal rattaga Vasula kandis sõitmas. tempo oli väga mõõdukas, pigem alla 20 km/h. ühel kruusateelõigul oli koer tee peal ja maja õues teismelised tüdrukud. koer tuli haukudes, mina võtsin kenasti temast kaugemale teepervele. lapsed karjusid "Bella, Bella" aga koer ei teinud absoluutselt kuulmagi. hammustas kõvasti paremat säärt. siis kui seisma jäin, pages eemale.
koer viidi kohe tuppa. üks õues olnud tüdrukutest ja autos istunud mees tulid appi, aitasid jalga kinni siduda. "omanik"-tüdruk aga ennast näole ei andnud.
koer oli musta selja ning kollaka kõhualusega, selline laika-krantsi tüüpi. suhteliselt uuel majal aeda ümber ei olnud. asukoht SIIN.

hormoonravi!

kõlab koledasti, onju! :P
aga tegemist on hoopis ninaspreiga, kus toimeaineks flutikasoonpropionaat. ei jaksanud mina enam õhupuuduse käes kannatada, pealegi avastasin et taskurättidesse on augud siginema hakanud.
lisaks on vaja minna laupäeval kajakimatkale ning hiljem veel bike xdreamile (tiim Manny, Sid ja Lumejänes :P).

see on mu "sportlaskarjääri" jooksul esimene pikem haigus ja täitsa huvitav on jälgida, mida organism teeb. eile sõitsin üle mitme-setme nädala ratast ja oli selline keskmine pingutus. mida aga polnud, oli minu jaks. loomulikult voolas ka tatt ojadena, aga üldine nõrkus ja võhmapuudus oli ka väga suur. lausa murelikuks tegi, et kas ma bike xdreamil üldse jaksangi...

tatt

tänan küsimast, olen ikka veel haige. see tatt, mis juba nädal aega mind tappa tahab, ei ole kindlasti pärit minu hingamisteedest, vaid kusagilt kosmilistest avarustest. ma olen sageli imestanud, kuidas mahub suhteliselt kitsastesse kanalitesse suur kogus tatti, aga sel korral on asi täiesti teisele tasemele jõudnud. nädal aega hoolsat nuuskamist pole tatikogust vähendanud, hoopis vastupidi - teinud ruumi uuele värskele tatile.
igatahes kavatsen asuda vasturünnakule. sel nädalal väike linnasprint ja taaskohtumine fittestiga. kaua sa ikka jaksad vegeteerida...

maratonil katkestasin

kuna olen 3 päeva olnud kodus haige ja praegugi ei vastuta täielikult oma ütlemiste eest, siis teen lühidalt.
katkestasin umbes 23 km järgi, sest tundus et lõpetamine nõuaks liiga kõrget hinda. haigusevimm oli juba varem sees, kurk valutas ja higi lahmas ojadena.
*********
nonii, olen väheke adekvaatsem :)
pühapäev algas halva enesetundega, aga ma panin selle närveerimise arvele. start ja muud ettevalmistused läksid hästi, hoolimata oma stardinumbrist alustasin tagumiste seas.
igas tp's võtsin ühe topsi juua, hiljem ka tsipake rosinaid ja leiba soolaga. 10 km juures 1 geel. sörkisin mõnuga, lehvitasin tuttavatele ja üldse oli tore olla.
jah, parem hüppeliiges andis tunda ning varsti oli kerge valu ka paremas puusaliigeses, aga kumbki polnud eriti häiriv.
naljakalt hakkas enesetunne halvenema üsna järsku, kusagil sadama juures. kuigi ilm oli mõõdukalt soe, voolas higi nagu +24 kraadi juures.
kui jõudsin finishikoridori juurde, seisin seal pikemalt ja mõtlesin, kas katkestan. siiski sörkisin edasi, aga viru hotelli juures sai mõistus võidule :) sörkisin tagasi ja andsin alla. tunnistan, et hinges haletsesin ennast ja mõtlesin, milline luuser ma olen, kui kergekäeliselt ma alla annan. istusin finishi juures ja kadestasin neid inimesi, kes üle joone astusid. emotsioonid olid neil lihtsalt võrratud ja mina viimase hädavaresena olin otsutanud ennast sellest ilma jätta...
aga esmaspäeval olin palavikuga pikali voodis. nina kaudu hingata ei saanud ja neelata oli valus. teisipäeval palavikuga pikali voodis ja nina kaudu hingata ei saanud. kolmapäeval palavikuga pikali voodis ja hingata ei saanud. neljapäeval enam palavikku polnud aga hingata endiselt ei saanud. täna reedel on nina juba enam-vähem oma funktsiooni täitmas, aga tekkinud on köha.
nii et seekord võitis mõistus, mitte sport :P

pühapäeval siis jookseme...?

väike närv hakkab sisse tulema.
kuhu panna geelid, kui vööd ei tahaks kanda? mitu geeli või kas üldse rajale kaasa võtta? kas tõesti peaksin end intiimsetes kohtades vaseliiniga kokku mäkerdama? milline särk selga panna? juua hommikukohvi või mitte? kas juua igas tp's või mitte? olen ma jälle viimane või mitte? :P
*********
Sophie üritas mu tuju tõsta:

do you have to run it? NO!! did you decide to run it? YES! so it's a pleasure you
decided to do, not an obligation...
run run run, if you could not run anymore WALK if you could not walk: crawl! but
you know you're going to finish!!!

rattatrennide najal jooksumaratonile

umbes nii ongi. ratast tuleb nädalas 5-6 tundi, lisaks veel bodypump. kepikõndi hetkel ei tee, sest jalanõud hakkavad kandadele ja varvastele. (4 varbaküünt on endiselt ilusad tumelillad.)
peale seda ultraheliravi on kannakõõlus valusamaks läinud :( nüüd üritan rohke venitamisega olukorda natukenegi paremaks saada, aga karta on et õigeks ajaks ei jõua. enne maratoni näen veel dr. Mandelit, aga mida temagi enam soovitada oskab...
homme lähen uusi jooksutosse shoppama, siis ehk saab jälle kepikõndi teha./ostsin uued ketsid. selgus, et minu jalale - mis vajab väga palju tuge - sobiks kõige paremini mingi new balance asi, aga see on liiga laia liistuga. soetasin asics gel 2150, mis toe pakkumise poolest oli kohe järgmine./
12 septembril kavatsen ära kasutada kogu aja, mis meile antud. finish on avatud 7 tundi, aga ma loodan kõigest hingest, et saan 6 tunniga hakkama. /nii, tegelikult on finish lahti 6 tundi, tuleb teha ilmselt paar kiiremat sammu :P/loomulikult pelgan kõige rohkem seda, et kand hakkab nii kõvasti valutama, et pean katkestama. psühholoogiliselt olen küll valmis, 7-8-tunnised võistlused pole minu jaoks midagi uut.
kehakaal on ilma pingutamata püsinud 72 kg kandis juba viimased paar kuud. Brigitte ütles, et see on ka viimane piir, rohkem ma alla võtta ei tohi. ise muidugi tahaks peenemaid jalgu ja kitsamaid puusi, aga selle saavutamiseks peaks vist juba geneetika kallale minema :P

ja nüüd vabandage kõik meessoost lugejad, aga see oli lihtsalt liiga hea :D Triin (olid sina, eks?): selles vanuses on kasutatud ämbreid juba igal pool.