Esmaspäev, 8. august 2011

TriStar 111 - elu on lill!

täitsin plaani - naeratasin algusest lõpuni ja lõin patsu ja lehvitasin ja suhtlesin ja... ilm oli imeilus, TriSmile lebola MAAILMA KÕIGE PAREM ASI, pidu vägev ja vanad head tuttavad eelmisest aastast. ratast tegin palju kauem, kui lootsin, seetõttu ka oodatust kehvem aeg. loodan enda finishist palju pilte näha :)
hetkel rohkem ei kirjuta, Jon the carpenter ootab.
***
nonii nonii nonii, hakkasin suure hurraaga pihta, et purskan kõik oma mõtted ja tunded siia välja. aga... aga... kust pihta hakata. mis on tähtsam? sport või sõbrad? :P
äkki algaks algusest.
neljapäeval tõin riiast Nico ja paar asjapulka. viisin Rolandi bussijaama. riia linn on nende kuusvarvaste poolt paraku nii seatud, et kui tahad teha vasakpööret või muud olulist manöövrit, siis sulle vajalikus kohas on see keelatud. seega pidin ma tegema tagasipöörde üle pideva joone, mille peale Nico: "you are very effective driver!" :D käisime mööda linna ja jõime kalja (välismaalaste üks lemmikjooke). ostsin kleidi, mis kõigile väga meeldis, aga tunnistati ühiselt pisut pikaks :P
reedel maabusin pühakale. trismile telk vapustas kohe esimesel pilgul - kohvi, õlut, vett, mahla, veini, massöör, suured pehmed padjad punasel vaibal. oh, need padjad! nende eest sai Mäx kõik oma varasemad patud andeks.
pildistas Piret

reede õhtul olime viksid ja viisakad ja käisime ainult kohvikus. mul otseselt puudub arvamus Veiko Tääri kohta, pole teda lavalaudadel ammu näinud ja isiklikult ei tunne, aga tema kohvik on küll super. kena kujundus ja toredad ettekandjad, hinnad otepää kohta küll kõrged aga vapustavad toidud! vähemalt need magustoidud, mis me tellisime, olid ülimaitsvad. sel õhtul tähistati natuke ka Jon'i sünnipäeva, ta sai 29. teel ööbimiskohast kohvikusse leidsime suurepärase muusikaga garaazhi, kus oli umbes 2 tsiklit, trummikomplekt ja mitu lahedat pikajuukselist rokkarit.
laupäeval olin tubli ja käisin 33.3 rattakohtunikuks. ma oleks nii tahtnud bitch olla ja lehvitada kollaseid ja musti kaarte, aga võta näpust, enamus sõitis tohutu ilusti. sain teoks teha ühe ammuse soovi (noh, nii umbes märtsikuust alates). kallistasin Augustit korralikult.
laupäeva õhtul korraks Eva ja Jon'iga comebackis, kukupailt kell 12 juba magamas.
pühapäev. 
ujumine.
pildistas Tanja
vette läksin rahulikult viimaste seas. lehvitasin ja naeratasin kaamerasse, mis ujus veidi aega koos minuga. esimesed 100m oli suurepärane, stiil hea ja tunne veel parem. siis hakkas miski jala küljes lipendama, kiibi rihm nimelt. viipasin ühe kajakimehe enda juurde, kes pani selle ilusti kinni. sealt edasi aga istus millegipärast ainult selili krool. ümber poide tegin konna. aeg selline, nagu ootasingi.
ratas.
pilt www.spordifoto.ee

esimene ring oli lihtsalt võrratu. naeratasin ja lehvitasin. ilusti üles, ilusti alla.  lobisesin mäe tänava tp's rahvaga, sõin kurki, banaani ja geeli. teine ring ka väga ok, aga tagumise käiguvahetaja link hakkas kuidagi logisema. kollase rattaauto poisid tõmbasid sinna õnneks veidi teipi peale ja käis küll. aga kolmas ring oli juba vaevaline. niiii nüri oli neid raja kaugemaid mägesid võtta. tundsin puudust kaardist või millestki, et oleks natukenegi huvitavam. kolmandal ringil oli ka see häda, et hargivahe oli väga valus. pool jalgade jõust läks sellele, et hoidsin ennast täie raskusega sadulale istumast. see valu võis olla sellest, et jalas oli 2 paari - tri kombe ja rattapüksid, mis mõlemad läbimärjad (tp's kallasin hulga vett kaela). lisaks tarbisin vaid 1 geeli raja alguses ja teise kolmandal ringi. selgelt liiga vähe. aeg miljon korda pikem, kui ootasin.
jooks.
või õigemini sörk+kõnd.
ma mäletan oma esimesi ratas-jooks üleminekuid. milline piin see oli! arvad küll, et jalad on all ja jooksevad, aga tegelikult on all hoopis kargud mis valutavad. aga imede ime, üleminekutrennid on olnud täiesti asja ette. seekord ei mingeid krampe ega puisust ega proteste jalgade poolt. 
plaan oli ülesmäge kõndida ja muidu sörkida ning seda ma tegingi. kõndimist tuli rohkemgi, sest pulss tegi nalja - juba 165 kandis oli natuke halb ja nõrk olla. tagumises tp's võtsin ära sokid, sest pähekallatud vesi jõudis kõik varvaste juurde loksuma. aga endiselt - naeratasin ja lehvitasin ja lõin patsu ja kallistasin... aeg umbes selline, nagu arvata oli.
finishisirgel oli suur üllatus, kui nägin kõiki motohunte oma kollaste vestidega ilusti raja äärde joondunud olevat. :D sain nad kõik loodetavasti ära katsutud. enne finishijoont paar trismile-hüpet ja oligi kõik! 
pildistas Tanja


õhtul täiega comeback'is. tants ja trall ja väike viin-rumm-siider-shampus. magama (või vähemalt horisontaalasendisse) umbes kell 5 hommikul. järgmisest päevast ja õhtust ma ei räägi :)

ei, natuke räägin ikka. teisipäeval viisin Thomas Hellriegel'i tallinna lennujaama, aga enne lendu tegime väheke aega parajaks. Thomas on kõige parem shoppaja, keda ma tean!!! südamerahuga seisab kõrval ja aitab valida õiget värvi stringe. kui kingad sobivad, siis seda ta ka ütleb ja sunnib ostma :P ma pressisin talt välja lubaduse, et hiljemalt järgmisel nädalal paneb ta netti oma tutvumiskuulutuse üles. väga armastusväärne ja üksik, nagu ta on. 
***
Ingrid ütles Jon'i pilti vaadates: "sport on ikka tore asi küll" :D :D :D
***
eraldi sektsioon on Jüri Suurkivi piltidele


Motohundid :*


2 kommentaari:

  1. Tegelikult käisime reede õhtul ka väljas... Lumes istusime:) Ja siis leidsime ka selle garaazhi :P

    VastaKustuta