Body is not a temple...

Kui ma oleks 20 a noorem....

lähen lapsepuhkusele...

 

selles blogis kirjutamine muutub ilmselt veel harvemaks ja kaootilisemaks. põhjus siin :) Yarra

Akrojooga!

Libahundi Jälg Kolgas, rattaga

foto: Libahunt

ei, tegelikult ei olnud nii lebo võistlus... :P

oijeh oijeh küll on viimasel ajal raske see kirjutamine. eriti kuna mõtted on hoopis muude teemadega kimpus...

Libahundile meelitasin endaga kaasa Alma, kes oli nõus nii ratast sõitma kui jooksma. Kuri Treener Karel aga keelas mul jooksmise ära, seega läksime rattarajale, plaanis oli võtta kõik lisaülesanded ja nautida päeva.

raja tegemine oli lihtne - ühest lisaülesandest teiseni ja noppida need punktid mis jäid teepeale ette. alustasime kohe mõisas, seal läks veidi aega sest tormasime teiste järgi sinna kus punkti üldse polnudki. Viru raba lisaülesanne läks meil tsipa nihu, hindasime kahe punkti kaugust valesti. seal juhtus ka selline koba, et ma uurisin torni jalamil olevat punktitähist, keerutasin sõrmede vahel aga ei leidnud selle küljest jaama. üleval tornis oli see juba meelest läinud ja nii me siis sealt ära tulimegi. peaaegu poole laudtee peal ma ikkagi panin stoppi ja ütlesin, et käime kontrollime ikkagi üle. ja no loomulikult oli jaam olemas! selle torni all oleva tähise küljes... aga raba oli ilus. värskelt jäätunud laukad, õhuke ja läbipaistev kirme peal, oleks kangesti pilti tahtnud teha.

edasi läksime 83'e, kus Alma imetlusväärse täpsuse ja graatsiaga pildus meie õhupallid kiiresti puruks. aga sealkandis on jummala kena mets! kuidas ma küll sinna nii vähe olen sattunud (arvestades, et mu maakodu on ca 3 km kaugusel)??? 

järgmine lisaülesanne oli 81, kus sain hiilata mina! :P sest Alma ronimiseinale minna ei tahtnud. panin kribinal üles, võtsin punkti ja liuglesin sujuvalt alla. oli vahva! vaata esimest fotot. 

hiilata sain ma ka järgmises kohas, kus pidin trossiga üle jõe sõitma ja puu otsast punkti tabama. mulle meeldivad sellised ronimise ja turnimise ja trossidega seotud värgid. ma olin eelmises elus ilmselt orav.

ja siis tuli pikk pikk nüri väntamine. kuna ma kogu selle 4 tunni jooksul ei märganud rohkem juua kui mingi 200 ml, siis tolleks ajaks olin langenud totaalsesse energiavaakumisse. ühe geeli olin küll söönud ja head riided olid seljas, aga see ei aidanud mind külmavärinate ja jalgade makaronistumise vastu. kui jõudsime punkti 91 ja kuulsime, et kiiremad tiimid tegid seal lisaülesannet 15 minutit, siis oli üsna kiire tulema otsus, et selle ülesande jätame vahele. 

punkt 51 oli ilmselt kusagil nuka taga/all/küljel, seda me rajalt ei näinud ja teised sealolevad tiimid ka mitte. kuna kell pressis peale, ei hakanud seal otsimagi ja põrutasime suht otse finišisse, jättes viimasesse lisaülesandesse 92 üldse minemata. õige otsus, sest lõpetasime 2 minutit enne kontrollaega.

algus

lõpp

Suvi on läinud. Elagu suvi!

Sügisjooks 10 km - tahad parimat, aga välja tuleb nii nagu ikka...

küsisin nõu treenerilt? küsisin. tegin kava järgi trenni? tegin. puhkasin enne jooksu? puhkasin. jooksin soovitud tulemuse? sittagi!
ahhilka on jälle perses.

SEB Tallinna Maraton - midagi peab muutuma!

veel pühapäeval ja eile mõtlesin, et ei kirjutagi siia midagi. et mis selle kõige mõte on, arvan ja plaanin ja pärast on ikka same shit. aga kehakeemia jättis oma pulbitsemise ja mõistus tuli koju tagasi, tänud sõpradele heade sõnade eest. pean ikkagi veidi ajalugu talletama, analüüsima ja kõva häälega sihid välja ütlema!

nädalavahetus algas muidu kenasti. Pirksu käest veel viimased õpetussõnad, öömaja Alma juures Kadriorus ja meel teistest asjadest puhas.

kui stardis kella käima panin, näitas ta mulle aega täpselt 1 sekund ja siis viskas ekraani tühjaks! no ma teadsin  jah, et patarei on tühjavõitu, aga et just siis päris otsad anda... väga alatu temast! paar korda pidin küsima teistelt aega (siis kui 4:45 pundist olin pudenenud), aga muidu polnudki väga paanika kellata joosta.

noppeid.

vaadates kõiki Tallinnas joostud maratone, tundub, et kusagil 25 km kandis tuleb minul "sein" ja kestab 31-33 km'ni.

ca 10 km paiku tundsin, kuidas pöiavõlvidesse tekkisid villid. õujee, seda ma olin kartnudki, sest nende sokkidega polnud ma kunagi jooksnud pikemalt kui 10 km. aga teadsin, et meditsiiniabina kaasa sõitnud taliujuja Teedul on seljakott plaastreid tuubil täis (nagu ta mulle enne starti ütles). pealt 20 km tundsin, kuidas reite siseküljed hakkasid kergelt tulitama. villid ja tulitamine õnneks hullemaks ei läinud ja plaastriabi ma ei vajanudki.
krampe praktiliselt polnud. vaid siis, kui läksin üle sörgilt kõnnile, oli säärtes midagi tunda, kuid seda vaid esimesed paar korda.
ma ei tea mis, aga söömisega läks midagi viltu. terve distantsi ajal kippusid tulema röhitsused, eriti peale joomist. ja kurk oli kohati nii valus, et neelata oli raske.

väga rahul olen sellega, et mu parema jala ahhilka ei teinud teist nägugi jooksu ajal! tossud on mul aastatega läinud kergemaks ja vähem toestatumaks, tundub et jalg on tugevam ja neutraalne tald sobib mulle.
kuna rajal pakuti squeezy geele, siis võtsin ise kaasa oma SIS geelid. ja lasin Markol anda mõlemal ringil (aitäh!). numbrivöö pole hea lahendus geelide vedamiseks, kipuvad ära libisema ja üles-alal hüplema.

vöö geelide jaoks - must have

kiitused:

kuigi ilm oli sel aastal samuti soe nagu 2013, olid teenindajad tasemel ja mitte kusagil tp's ei olnud probleeme joogi saamisega. 

nii kena, et ergutamist ja toetust oli rajal palju. aitäh kõigile! palju ergutati mind nimepidi, suured tänud ja vabandust, kui ma adekvaatselt ei vastanud. :)

mida tegin teisiti:

* vähem vetsupeatusi (sel aastal 1)

* teised (õhemad) püksid

* kella ei saanud kasutada

* väga vähe jooksutrenni

mida tegin sama moodi:

* enne starti natuke harjutusi ja sörki

* stardist alates tempomeistriga koos

* igas tp's juua

2010 - katkestasin peale 22 km

2011 - 5:22:22 jutt blogis

2012 - rattaorienteerusin samal päeval

2013 - 5:05:40 jutt blogis

2014 - 4:58:24

Alma ja Urmasega eelmisel päeval lobisedes andsin välja lubaduse: kui ma ei jookse alla 5 tunni, siis võtan asja tõsiselt ette! kuigi tulemus algab numbriga 4, pean seda siiski väikeseks läbikukkumiseks ja täidan oma lubaduse. kui leian sobiva võistluse (Pääsküla, Vana-aasta?), jooksen veel sel aastal maratoni uuesti ja teen seda elu kiirema ajaga! järgmiseks aastaks aga sellised

EESMÄRGID!!!

1. 10 km - 0:50
2. 21 km - 2:00
3. 42 km - 4:30

Ratta-o EMV lühirada Rakveres

postituse päris pealkiri on hoopiski: 

liiga palju sporti lühikese aja jooksul. ehk - reede õhtul 1,6 km ujumist, laupäeva päeval ca 1 tund intensiivset rattasõitu ja laupäeva õhtul joostes 21,1 km.

nii oligi :) reede õhtul ujusin Emajõe Karikat. aeg suht sama mis eelmisel aastal, aga sel aastal oli veetase väga madal ja vool nõrk. peale ujumist järjekordne väike masendus: misasja ma seal ujumistrennis käin, kui ajad üldse kiiremaks ei muutu?! (vastus: tehnika muutub paremaks ja vastupidavus samuti.)

laupäeval oli Rakveres EMV lühirada. kui ma eelmisel aastal ei teinud endale litsentsi ja seetõttu sõitsin EMV'l vaid avatud rada, siis sel aastal tegin juba varakult litsentsi ära, sest tahtsin kindlasti osaleda! mulle meeldib Rakvere OK ja mõtlesin, et lahe oleks jälle MM kaartidel sõita. (mul pole hetkel võrdluseks kõrval eelmise aasta kaarte, aga päris mitu kohta tuli metsas tuttav ette.) vaatasin asja nii ja naa, asjaolud jooksid ka soodsalt kätte ja nii ma siis otsustasingi: osalen vaid lühirajal ja jooksen õhtul Ööjooksu. sest kui juba Rakveres olla, tasub võtta maksimumi :)

sellel kaardiosal on kohe alguses suurem koba. see on mul suht tavaline, et alguses on miski jama - kas ei taju õigesti mõõtkava või suunda või miskit. sel korral vaatasin peale 2 kp'd, et olen sattunud liiga kirdesse, kuigi olin tegelikult täiesti õiges kohas.

sellel kaardil on suurem viga etapp 7-8, kus tegelikult oleks pidanud valima läänepoolse raja, sest see otsetee oli täiega nikerdamine: puujuured ja minikünkad ja puud mõlemal pool rada.

halvasti olen kaarti pildistanud, aga etapp 13-14 viis parkla ja finiši juurest mööda. seal on asfalttee märgitud keelualaks, aga noh, kesse siis kaarti vaatab kui publikum on ümberringi ja on vaja hoopis vajutada! :P nii oligi, et passisin seal tee peal mõne sekundi ja pidin uue teevaliku tegema.

umbes 14 kp kandis jõudis mulle järgi Ingrit, tema järgi sõitsin kuni 17'ni. aga kuna selline järgimine pole ilus ja eks ta oli tugevama jalaga kah, lasin tal minna. kahju, et ei taibanud peale võistlust teistega võrrelda, mis valikud nemad tegid, eriti etapil 5-6.

sõit oli selline 4+, tasuks 5. koht naiste eliitklassis.

siis oli mitu tundi aega, enne kui pidi poolmaratoni jooksma minema. sisustasin selle pesemise, söömise, võistluskeskuses käimise ja pargis magamisega. ma olin kindlasti väga naljakas vaatepilt, sest üritasin lesida jalad kõrgemal, aga see oli võimalik vaid nii, et toetasin jalad ühe prügikasti vastu :P

olin esimest korda ööjooksul. lugesin kasvava skeptilisuse ja ootusärevusega erinevate inimeste muljeid, kes kooris kinnitasid, et ööjooks on Eesti kõige lahedam ja emotsionaalsem ja ägedam jooks üldse. ütleme kohe ära, et mina nendega ei ühine. minu meelest oli päris mitu rajalõiku sellised, et õnn oli et keegi mingis augus oma jalga ei murdnud. ehk siis pimedad. ja need meelelahutajad raja ääres, miks oli vaja panna neid algusesse nii lähestikku kohati iga paarisaja meetri taha? ergutajaid on vaja ju hoopis lõpuosas, kui keha on väsinud ja vaim närtsinud. seal leidus vaevalt mõni punt iga paari kilomeetri järel.

eks ta üks raske jooks oli. kõndima hakkasin maeiteamiskilomeetril, sealkandis kus olid punktid 6 ja 9. edasi tuli üsnagi palju kõndimist, kuniks ma otsustasin et isegi roomamise moodi sörkimine viib mind kokkuvõttes kiiremini edasi, kui reibas kõnd/sörk. panin endale enne starti ajaks 2:20, sest ratas oli mul sel päeval prioriteediks ja seal ma eriti tagasi ei hoidnud. võtsin terve jooksudistantsi ajal asja väga rahulikult, jõin igas punktis ja vist 2 geeli sõin teisel poolel. käisin korra pissil ja üritasin igale meelelahutajale plaksutada. 

enivei, kui ma eelmisel aastal Narvas jooksin 2:13 ja võtsin asja suht tõsiselt, siis Rakveres sain ajaks 2:11. vaadates asjaolusid, kummaliselt hea aeg :)

ja maraton läheneb... ei tea, kas saab lõpuks aja alla 5 tunni?

Pühajärve tri nädalavahetus

möödus kiiresti nagu unenägu. olid need plaanid mis mul olid, tegemata jäi nii mõndagi. aga mis sest! seekord teistmoodi ja sama ilusasti :)

heategevusjooksu finišisirgel. pildistas Krista Mikk

teenin juba tõuksisõitmisega perele söögi lauale - varsti hakkan profiks!

eile oli ilus päev Otepää kandis, sai tehtud sporti ja puhatud ja nauditud heade sõprade seltskonda. 

ei jaksa selles kuumuses pikka juttu teha, aga niipalju, et... Sangastes oli Rukkipäev, seal tõukasin ratast 8 km ja noppisin naiste arvestuses jällegi võidu. auhinnasaak oli kopsakas! sain 4 pakki erinevaid pudruhelbeid, omanimelise pudrukausi ja omanimelise polosärgi! ja siis veel osalemise eest paki helbeid, paki spagette ja paki pannkoogijahu! aitäh Helenile ;)

vasakul õige tõuksitehnika, minul rohkem bodybalance tehnika :)