eelmise aasta viimasel päeval pätsasin oma poja tagant kelgu ja veetsin meeldiva õhtu Kassitoomel. tuleb tunnistada, et kogu oma tartlaseks-olemise-aja jooksul ei ole ma varem sinna kelgutama sattunud.
niisiis, õnneks olid julgustavad kamraadid nõlval ees ootamas ja pikemalt aru pidamata saigi kelgule valu antud. ja mitte ainult kelgule! ükskõik mis suunast alla lasid, igal pool olid parimad rajad korralikult treppi ja auku sõidetud. see tähendas, et valu said ka selg, külg ja tagumik. stiilinäiteid oli rohkesti - alla lasti kilekoti, pepulaua, tuubi, suurte ja väikeste kelkudega. enamasti muidugi väikeste kelkudega. ja käesoleval hetkel ma soovingi lugejaskonnaga jagada oma kogemusi, kuidas parandada väikese plastkelguga (2010 a piduriteta mudel, 89*44 cm) allalaskmise tehnikat.
punkt üks. püüa oma keha raskus ühtlaselt kelgule jaotada. see tähendab, et ära istu lühikesel kelgul tagaotsas, toetades oma pikki jalgu kelgu esiserva. heida hoopis kelgule selili, nii et su pikad jalad on poolest reiest alates üle kelgu esiserva.
punkt kaks. ära hoia kelgust kramplikult kinni, vaid püüa koondada jõud haaravatesse sõrmedesse, lõdvestades samal ajal käsivarsi ning õlgu.
punkt kolm. ära püüa kelku juhtida/pidurdada jalgade, käte või pea maha panemise läbi. nõlva kaldenurk on piisavalt suur, kiirust koguneb omajagu.
punkt neli. arvesse võttes punkte üks, kaks ja kolm, leba kelgul kindlalt kuid lõdvestunult, hoia vaade otse ette. mängi oma keha raskuse ja tasakaaluga, vajadusel vii oma keha teatud etappides kelguga risti. nende punktide järgimine tagab kõige elegantsema, pikema ja tehniliselt korrektsema liulaskmise.
siin on üks grupisõidu näide
muidu aga olen viimastel päevadel ka hoolega suusatanud. ma ei suuda ära tänada ja tunnustada A.-d, kes on võtnud vaevaks õpetada vahelduvsammu ja paaristõuke tehnikaid. tema valvsa pilgu all olen teinud tundide kaupa tõukamist-libisemist. see pealtnäha nüri tegevus on tõstnud mu uuele tasemele ja pannud suusatamist nautima rohkem kui varem. aitäh!
niisiis, õnneks olid julgustavad kamraadid nõlval ees ootamas ja pikemalt aru pidamata saigi kelgule valu antud. ja mitte ainult kelgule! ükskõik mis suunast alla lasid, igal pool olid parimad rajad korralikult treppi ja auku sõidetud. see tähendas, et valu said ka selg, külg ja tagumik. stiilinäiteid oli rohkesti - alla lasti kilekoti, pepulaua, tuubi, suurte ja väikeste kelkudega. enamasti muidugi väikeste kelkudega. ja käesoleval hetkel ma soovingi lugejaskonnaga jagada oma kogemusi, kuidas parandada väikese plastkelguga (2010 a piduriteta mudel, 89*44 cm) allalaskmise tehnikat.
punkt üks. püüa oma keha raskus ühtlaselt kelgule jaotada. see tähendab, et ära istu lühikesel kelgul tagaotsas, toetades oma pikki jalgu kelgu esiserva. heida hoopis kelgule selili, nii et su pikad jalad on poolest reiest alates üle kelgu esiserva.
punkt kaks. ära hoia kelgust kramplikult kinni, vaid püüa koondada jõud haaravatesse sõrmedesse, lõdvestades samal ajal käsivarsi ning õlgu.
punkt kolm. ära püüa kelku juhtida/pidurdada jalgade, käte või pea maha panemise läbi. nõlva kaldenurk on piisavalt suur, kiirust koguneb omajagu.
punkt neli. arvesse võttes punkte üks, kaks ja kolm, leba kelgul kindlalt kuid lõdvestunult, hoia vaade otse ette. mängi oma keha raskuse ja tasakaaluga, vajadusel vii oma keha teatud etappides kelguga risti. nende punktide järgimine tagab kõige elegantsema, pikema ja tehniliselt korrektsema liulaskmise.
siin on üks grupisõidu näide
muidu aga olen viimastel päevadel ka hoolega suusatanud. ma ei suuda ära tänada ja tunnustada A.-d, kes on võtnud vaevaks õpetada vahelduvsammu ja paaristõuke tehnikaid. tema valvsa pilgu all olen teinud tundide kaupa tõukamist-libisemist. see pealtnäha nüri tegevus on tõstnud mu uuele tasemele ja pannud suusatamist nautima rohkem kui varem. aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar