kuidas meri metsa sai? MTBO maraton Võsul

kui Priit Ailt, Pullerits ja teised tegijad oma võistlustest kirjutades kogu aeg rõhutavad, mitmendad naised nad olid, siis ma seekord mainin, et ma olin kolmas mees :D

kaardi paremas servas ongi nii, et mu trajektoor käib korra kaardilt väljas. sellise riskantse valikuga (sest äkki ei saagi tegelikkuses need 2 kõvakattega teed kusagil kokku??) võitsin kindlasti ca 20 min. etappidel start-1 ja 10-11 olin mõlemal umbes 10 minutit kiirem, kui need kaasvõistlejad kelle tulemusi mul näha õnnestus ja kes vist otsetee olid valinud.
sinise pastakaga tõmmatud ringid on need kohad, kus meri oli metsas. ehk siis suuuuured põlvini lombid, millest enamasti ei saanud kuiva jalaga ümber ka minna. lähenedes punktile 4 oli juba kaugelt näha, et jälle tuleks paat appi võtta. seetõttu keerasingi üks siht varem vasakule ja surusin otse läbi metsa. eriti kavalasti oli valitud liblika keskpunkt 1/5/10, mis peamistest lähenemissuundadest oli ümbritsetud loikudega. lõigul 8-9 oli minu meelest rohkem teid, kui kaardile märgitud, keerasingi liiga vara ära. see oligi ainus suurem koba.
üldjoontes olen selle võistluse ja sarjaga päris rahul. loodetavasti teevad Metsaratturid ka järgmisel aastal selle suure töö.

never say never :P

pilt Kairi Viherpuu

kuigi ma eelmisel talvel arvasin, et mind ei saa mingi valemiga enam jääauku UJUMA, pean ilmselt siinkohal oma sõnu sööma :) ma olen viimase nädala jooksul juba 3 korda kas anne kanalis või emajões käinud.

Tartu Sügisjooks - Tudengimaraton. Ah oli kah...

ma juba mõni aeg haudun seda postitust. et nagu võiks kirjutada miskit. sai nagu joostud ja puha. aga polegi midagi erilist öelda.

või pigem - laupäeval ma küll mõtlesin et mis kuradi mõtetust asjast ma osa võtsin. korraldus selline... noh selline... kiirustamise märkidega. peldikuid olla raja ääres liiga vähe olnud, Holden eksis ühes kohas rajalt ära ja eks puudujääke oli veelgi.

regamine oli mu meelest üldse jama. kui ma esimese (kõige odavama) regamisvooru ajal end tudengimaratonile tahtsin kirja panna, polnud neil kodulehel õiget ankeetigi olemas, pidasin mitmepäevast kirjavahetust korraldajatega et end õigele jooksule kirja saada. ja kogu värk maksis 15 eurot. mõni aeg hiljem tekkis kodulehele korrektne ankeet ja osalemise eest küsiti 5 eurot. kus on õiglus?! miks ma pean maksma 10 eurot rohkem, kui ma end varem kirja panen??

supp oli hea, aga seda va tudengiõlut-siidrit mina küll üles ei leidnud. pidi minema kusagile esimesse valgesse telki, aga no sorri, kui ikka suur silt on üleval hoopis mujal, siis ega ei vaevu enam seda õiget kohta otsima. 

aga üks asi ei mahu mulle küll hinge! mina, kes ma terve 10 km vältel Randelit muudkui kannustasin ja utsitasin ja õpetasin. mina, kes ma olin nii motiveeriv ja innustav. mina, kes ma kogu maa jooksin truuisti Randeli ja tema titekäru kõrval ja seeläbi ohverdasin kõik võimalused joosta oma aega. ja siis need jobud seal tartu maratoni offissis panevad oma kodulehel ülesse minust tervelt 2 pilti ja Randelist 9!!!

päeva kõige paremad emotsioonid tulid sellest, kui maratoni ajal sain paljudele sõpradele kasulik olla. ja õhtul atlantises Tanel Padarit kuulates.

foto pärit Postimehe galeriist, autor Risto Mets

proovisin kätt rajameistrina

El Capitano tegi ükspäev mulle ülesandeks korraldada Vooremäel miski orienteerumise asi. Triinuga siis tegelesime selle asjaga, tema valvsa pilgu all tegin mina raja :)

kuidas rajameistritööd kommenteerite?

kui me koos testjooksjaga (nõudepesumasin) raja eelmise variandi läbi tegime, selgus, et tema üks lootustandev orienteeruja on :) raja eelmine variant oli nimelt tsipa pikem, aga nõudepesumasin suutis suhteliselt iseseisvalt teha selle läbi ca 55 minutiga. ülalolev punasega tähistatud rada aga osutus vist siiski liiga keerukaks, kuna enamusel võttis selle läbimine aega tund ja peale. Ain oli aga tubli! hoolimata sellest, et punktis 36 olla ta ära söönud 6 kommi, finisheerus ta miski 45 minutiga!