võtan ratta ilusti auto pealt maha, surun kingad jalga ja kiivri pähe ning... aga kus on kaardihoidja?!?!?!?!? :(
jah, ma tean küll, et saab kaarti käes hoides ka sõita, aga no kuulge, nii ei saa ju rallit sõita.
Triin irvitas vaikselt ja soovitas teha mäluorienteerumist - viskad korra pilgu peale, et siit vasakule ja sealt paremale, ning paned kaardi ära. nali naljaks, aga lõpuks nii välja kujuneski. punktis vaatasin trajektoori järgmisesse kp'sse, kaart ruttu püksi ja käed lenksule. kaart muutus sellise käsitlemisega muidugi kapsaks, mõnesse kohta tekkisid valged laigud ja osad teerajad kaotasid oma otsa ja alguse :)
alguses muidugi nii hästi ei läinud. olin võtnud 2 punkti, kui kaardisegaduses hakkasin hoopis esimese punkti poole tagasi minema, mitte kolmandasse. pühapäevasest valgast olid jalad täielikud pakud, aga eneseuhkus jäi seekord võitjaks, tegin uue stardi.
valikuid oli seekord lihtne teha, üks koht (kas üle oja mööda kitsast rada või suure ringiga mööda laia teed) oli ehk. mets on seal suht vaheldusrikas, aga kogu aeg saatis mind metsmaasikalõhn. oi kuidas see närvi ajas! joostes saad veel kuidagi haarava liigutusega mõned marjad suhu püüda, aga ratta seljas on see välistatud. ei tahtnud peatuda ka, niigi olin kaardijama tõttu tavalisest aeglasem. aga ülla-ülla, rattarajal polnudki ma viimane :P
oma raja joonistasin SIIA.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar