jah, tõepoolest, tänahommikuses ujumistrennis tekkis täiesti reaalne võimalus naeru tõttu ära uppuda. nalja on raske sõnades edasi anda, situatsioonikoomika mängib suurt rolli, aga...
Maire oli täna eriti kiuslikus tujus, mõtles meile suht perversseid harjutusi välja. üks oli selline, kus pidi punn põlvede vahel ja labad käes selili edasi liikuma. trikk on selles, et teed labadega kaheksakujulisi ja muukujulisi liigutusi (nb! ei uju krooli) ja seetõttu heal juhul püsid pinnal aga erilist edasiliikumist küll ei toimu. no junnisime seda harjutust siis teha, igalt poolt kostis lõõtsutamist ja kirumist ja röhitsemist ja itsitamist. siis kostis selline mürisev aevastus Toomase poolt, et (kuigi mul olid kõrvad kaitsvalt veega kaetud) kindlasti kostis see turu tänavani välja.
oi-oi, kaotasin oma punni kusagile ja pidin rajapiirdest tuge otsima, väga raske oli korraga naerda ja õhku ahmida ja päästva servani ujuda. eriti kui kõht on krambis ja sissehingavat tegevust üldse ei toimu...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar