maailma kõige ilusam hääl

haanja maraton 40 km.
laupäeval oli väga ilus ilm. stardis küll pilvitas ja oli imelik, aga juba esimese 5 km möödudes vahetasin 2 korda mütsi, et vähegi organismi jahutada selles lauspäikeses. seekord oli korraldus palju parem, start oli lainetena ja see hoidis suuremad külakuhjad esimestel laskumistel ära. mul siiski õnnestus 1 kord peadpidi lumehange maanduda. jällegi suht alguses, sõitsin õnneks välisrajal ja maandusin pehmesse sügavasse lumme. kõik silmnägu ja prillid lund täis, suusaninad sinnapoole kust tulin. ümberpööramise ja rajale tagasisaamisega oli mõnda aega tegemist, rahvas muudkui vuhises mööda, vaba auku ei tulnud.
edasi läks kõik järjest paremaks. tp'des oli tohutult hea kurk ja rosinaleib, viina sel aastal ei pakutud. sai usinasti treeneri näpunäiteid meeles peetud ja ilusti puusanõksu tehtud. libisemine jällegi super, pidamine kah ok.
maailma kõige ilusam hääl (vähemalt tol päeval) on see, kui libised mõõdukast mäest alla ja suusk sahiseb ühtlaselt päikeseküllases jäljes :D
enne olin urrile öelnud, et loodetavasti saan sel aastal 4:30 hakkama. endamisi olin seadnud eesmärgiks 4:15, aga kõva häälega ei öelnud, et mitte hiljem silmi peast häbeneda, kui poleks hakkama saanud. kui poole maa peal hakkas tunduma, et mu kiirus on täiesti talutav ja eesmärk saab täidetud, hakkas vaikselt tulema seda õnnepisarat ja "uskumatu, ma sain hakkama"-tunnet.
20 km peal oli aeg 2:03, seega jällegi sõitsin teise poole hulga kiiremini (lausa 13 min). puhas sõiduaeg (oma kella panin tööle siis, kui stardijoone ületasin) 3:47:44, sportinfo järgi 3:50:14, kohaks 916.

TE 5,0; keskmine 164; max 182; energia 2904 kcal; meeleolu 5+