Libahundi Jälg Kolgas, rattaga

foto: Libahunt

ei, tegelikult ei olnud nii lebo võistlus... :P

oijeh oijeh küll on viimasel ajal raske see kirjutamine. eriti kuna mõtted on hoopis muude teemadega kimpus...

Libahundile meelitasin endaga kaasa Alma, kes oli nõus nii ratast sõitma kui jooksma. Kuri Treener Karel aga keelas mul jooksmise ära, seega läksime rattarajale, plaanis oli võtta kõik lisaülesanded ja nautida päeva.

raja tegemine oli lihtne - ühest lisaülesandest teiseni ja noppida need punktid mis jäid teepeale ette. alustasime kohe mõisas, seal läks veidi aega sest tormasime teiste järgi sinna kus punkti üldse polnudki. Viru raba lisaülesanne läks meil tsipa nihu, hindasime kahe punkti kaugust valesti. seal juhtus ka selline koba, et ma uurisin torni jalamil olevat punktitähist, keerutasin sõrmede vahel aga ei leidnud selle küljest jaama. üleval tornis oli see juba meelest läinud ja nii me siis sealt ära tulimegi. peaaegu poole laudtee peal ma ikkagi panin stoppi ja ütlesin, et käime kontrollime ikkagi üle. ja no loomulikult oli jaam olemas! selle torni all oleva tähise küljes... aga raba oli ilus. värskelt jäätunud laukad, õhuke ja läbipaistev kirme peal, oleks kangesti pilti tahtnud teha.

edasi läksime 83'e, kus Alma imetlusväärse täpsuse ja graatsiaga pildus meie õhupallid kiiresti puruks. aga sealkandis on jummala kena mets! kuidas ma küll sinna nii vähe olen sattunud (arvestades, et mu maakodu on ca 3 km kaugusel)??? 

järgmine lisaülesanne oli 81, kus sain hiilata mina! :P sest Alma ronimiseinale minna ei tahtnud. panin kribinal üles, võtsin punkti ja liuglesin sujuvalt alla. oli vahva! vaata esimest fotot. 

hiilata sain ma ka järgmises kohas, kus pidin trossiga üle jõe sõitma ja puu otsast punkti tabama. mulle meeldivad sellised ronimise ja turnimise ja trossidega seotud värgid. ma olin eelmises elus ilmselt orav.

ja siis tuli pikk pikk nüri väntamine. kuna ma kogu selle 4 tunni jooksul ei märganud rohkem juua kui mingi 200 ml, siis tolleks ajaks olin langenud totaalsesse energiavaakumisse. ühe geeli olin küll söönud ja head riided olid seljas, aga see ei aidanud mind külmavärinate ja jalgade makaronistumise vastu. kui jõudsime punkti 91 ja kuulsime, et kiiremad tiimid tegid seal lisaülesannet 15 minutit, siis oli üsna kiire tulema otsus, et selle ülesande jätame vahele. 

punkt 51 oli ilmselt kusagil nuka taga/all/küljel, seda me rajalt ei näinud ja teised sealolevad tiimid ka mitte. kuna kell pressis peale, ei hakanud seal otsimagi ja põrutasime suht otse finišisse, jättes viimasesse lisaülesandesse 92 üldse minemata. õige otsus, sest lõpetasime 2 minutit enne kontrollaega.

algus

lõpp