piinlik ju on. aga noh, kui antakse tuleb võtta

nii, nüüd tuleb jutt :)

kuna eelmisel aastal oli päris hea o-tehniline rada tallinna mv'l, siis arvasin et "kaberneemes ma polegi veel o-tanud" ja et "no kui ma seal juba olen, siis saaks maale kah minna" ja et "võiks ju enne eesti meistrikaid veidi kaardiga sõita". aga samal päeval polnud mingit tahtmist, või tegelt eks oli vist pabin sees. ma ju nimelt tervelt 1 (üks) kord olin sel hooajal kaardiga ratast sõitnud ja see läks ka sitasti. ennustasin, et saan Susani ja Kärdi järel kolmanda koha. 

aga rada oli ilus ja lihtne, mõni üksik rajavaliku küsimus. /ma praegu vaatan, et pole seda kaarti arvutisse laadinud :( / ühes kohas otsustasin minna otse, lühemat valikut mööda. see lõppes aga nii, et lükkasin ratast käekõrval umbes 100m, sest roopad olid nii sügavad et vändata polnud võimalik. ega muud polegi suurt rääkida, finishis oli tunne hea, suurt viga ei teinud ja ilm oli ilus ja toredad inimesed ümberringi. üllatus ja rõõm oli muidugi suur, kui selgus et ma võitsin. puhtalt seetõttu, et eliiti polnud kohal.

auhind on ilus :)

värskas emv'l ma osalesin avatud rajal ainult seepärast, et ei raatsinud litsentsi osta. ma nimelt muudel meistrikatel ei osale ja ainult ühe võistluse pärast ei raatsinud 14 EURi lisaks kulutada. ja minemata ka ei tahtnud jätta, sest värskas on ilus maastik, hea kaart ja Peko korraldus mõnus. nii oligi ainsaks võimaluseks avatud rada.

aga juba esimese päeva stardihetkel sain aru, et olin vales kohas. punktid kõik väga lihtsates kohtades ja esmapilgul ei hakanud ka ühtegi keerukat rajavalikut silma. nagu Maret ütleb: vaata ja vänta. :)

etapil 3-4 kaalusin, kas minna mööda sihti või läänepoolset teed, veel viimasel hetkel tulid meelde Randy õpetussõnad, et S-kujuline trajektoor on paha ja tuleks valida kaarega trajektoor, isegi kui see tundub pikem. etapi 5-6 kohta oleks huvitav teada, kuidas lahendasid seda teised. vaheaegade järgi olin mina seal kõige kiirem, aga kas hea valiku või kiirete jalgade tõttu? 

teisest päevast lootsin veidi pikemat rada, aga noh... kõigest 1 kp rohkem kui esimesel päeval. aga nalja see-eest kui palju :D kohe peale starti sattusin totaalsesse segadusse - ilmselt oli kaart valetpidi ees ja ei saanud ma muudmoodi kui kompassi abiga õigele teele tagasi. kohe minut aega hiljem lendas mul kaart minema. stardis panin nimelt kinni 4 trukki ja kahest servast jätsin lahti, seetõttu mingil rõvedal liivasel laskumisel paber rõemsalt lehvides minema lendas. kohe mu järgi tulid aga mäest hullu kiirusega alla Indrek Mahla ja keegi veel, nii et pidin päris kiiresti seal liivaaugus liigutama.

etapil 3-4 sai jalad ilusasti märjaks, pidi sumpama paarkümmend meetrit, aga ilmselt oli see ikkagi kõige kiirem valik. muu jutt sama - kaart lihtne, punktid kerged, ainult vajutamise vaev.

ja kogu asja pärast oli veidi piinlik seetõttu, et nagu oleks olnud vales kohas. avatud rada ikka pigem neile mõeldud, kes esimest korda kaardiga metsas.