OK Rock korraldatud Nõmme sprindil oli 29 punkti, neist 12-s olin esimese vaheajaga. kaks eriti suurt koba, punkt 9 ja punkt 13; väiksemad kobad punkt 6 ja punkt 22. punktis 6 juures lugesin valesti kaarti, ajasin liivased alad sassi. punkti 22 läksin ilmselt liiga suure ringiga, ka metsarajad oleksid olnud kiiresti sõidetavad. punkti 9 lähenesin ma totaalselt valelt poolt, sest ma kaardil ei näinud piirdeaia märgistust. tänu sellele sain üks kord ratast üle aia visata ja üks kord koos rattaga aia alt minna :S ektreem missugune. loll pea on kehale nuhtluseks. punktist 13 kihutasin lihtsalt mööda, ja kui vasakut kätt hakkas torn paistma, sain aru et tugev jalg on mind jälle eksiteele viinud...
ma ei pannud tähele millal esikumm tühjenema hakkas, aga alates punktist 21 oli kummilohin asfaldil juba üsna vali. viimased punktid võtsin ratast käekõrval lükates.
kokkuvõtvalt: kõige suuremat segadust tekitas minus kaardi mõõtkava. no vaadake ise! tõstke käsi kes varem on sellise mõõtkava järgi orienteerunud??? :P
aga üldiselt, vaatamata totaalsele hävimisele sellel võistlusel, ei võtnud see mu ratta-o isu ära.
esimene osa |
teine osa |
5000-se (5250-se) kaardiga möödub kõik nii kiiresti ratta seljas, et seda tuleb täitsa eraldi harjutada. Ma nt sama peäva hommikul sõitsin ühel teisel maastikul natuke 5000-se kaardiga harjumiseks. Ka orienteerumisjooksus paljud on hädas, kui nad hakkavad sprinti jooksma pärast lühi- või tavaraja võistlusi. Selles suhtes on rattaorienteerujatel selline mõõtkava muutus isegi keerulisem, sest rattaga on kiirus suurem kui joostes.
VastaKustutaJah, täiesti nõus sinuga. Selles mõttes oli väga hea võistlus, et õpetas tähele panema mõõtkava. (Mitte et ma seda erilise hoolega teinud oleksin...)
VastaKustuta