eile tõin Rooste hooldusest ära. kutsusin õhtuks sõbrad külla, osaliselt uue ratta puhul ja osaliselt verivärske - jah, verd veel natuke immitses - forelli tõttu, mis vajas ärasöömist.
enivei, nagu tabavalt märgiti, olen ma liiklusvahendite valikus liikunud sujuvalt "ülevalt alla" :) üle kümne aasta sõitsin erinevate tsiklitega, võistlesin ja motomatkasin ja nautisin niisama. viimane tsikkel oli kubatuuriga 1100. siis tuli esimene jalgratas, mtb Muda Püss, scott scale. eelmisel aastal eraldistardikas Tessa, scott contessa plasma. ja nähtavasti redeli allotsas on minu viimane leid - Rooste, veneaegne ZIF, Zavod imeni Frunze.
minu ajutine nõudepesumasin aitas kruvida sadula õigele kõrgusele ja kinnitas esiporika raami külge nii, et see enam igast august läbi sõites küljest ei kuku. mina oma naise ajuga oleks kasutanud ilusat värvilist traati, aga näe mehelik konstrueeriv lähenemine pakub teinekord kruvide näol paremaid lahendusi...
naljakas, kuidas selline roostes käula suudab lapselikku sõidurõõmu pakkuda. peale hooldust veereb Rooste täiesti hääletult, vaja ainult pedaalimiseks tugevat jalga. tahtsin sellist ratast just linnavahel patseerimiseks, et saaks panna seeliku selga ja käekoti lenksukorvi ;)
loodetavasti leian varsti aega ja võimaluse, et üles pildistada kõik mu praegused rattad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar