saingi Pekist Priiks

ausalt, võtsin paari päevaga kaalust alla miski 1,2 kg. aga kas see juhtus tänu matkale Pangodi-Tartu või samal õhtul alanud kõhuviirusele (oksendamine, palavik, kõhulahtisus), jääb kindlaks tegemata...
***
mis ma saan sinna parata, kui pean jällegi alustama Mäx'i kehva korralduse äramainimisega. et ta oma vigadest ka õppust ei võta :( seekord eksis tema tehtud kaarti järgides lausa mitu inimest ära, sest see oli jällegi ühtlane hall paber. ja EI, ükski nendest ei olnud mina, seega on meil olemas täiesti sõltumatu korduvkatse. SIIN on see koht, kus vähemalt üks meesterahvas kaduma läks. näedsa Mäx, ei ole tarvis mingit googlemapsi üldse kasutada, kui on olemas ilus eestikeelne netikaart!
aga igatahes. mina olin otepäält pangodini hoopiski saatebuss ja see oli väga lõbus! alguses oli nii, et iga 50 m järgi tahtis keegi soojendusdressi bussi visata ja natuke hiljem oli nii, et umbes sama tihedalt tahtis keegi kuuti jalgu puhkama tulla. või ville plaasterdama. või teisi tosse jalga panema. 
pangodist alates silkasin ise kah. täitsa kobe tunne oli, kuigi tuul tahtis paar korda pikali puhuda. õnneks oli Aini suur selg mõnusalt lähedal, et tuulevarju pakkuda.

ma tean, et siin käivad aeg-ajalt ka sellised inimesed, kes ei tea kuidas meil klubis asjad käivad... ärge laske end mõjutada mu teravast keelest ja piiripealsest huumorist :) tegelikult ma armastan neid TriSmile'i tolguseid kõiki! paremat kampa ei saa olemas ollagi.

teisipäeva õhtul oli üks mõtetu üritus, siiski ühe pärliga. kerida edasi kuni 59:22

aga järgmisel aastal võiks näiteks Rein Taaramäe seda üritust juhtima panna, saaks kordades parem. ei, oot, järgmisel aastal saab ta ju auhinna... noh, siis las juhib Gerd Kanter :P

oh kuusepuu oh kuusepuu

niikaua kui ma olen elanud iseseisvat elu, pole ma kordagi jõulude ajal kuuske tuppa toonud. mitte kuuseoksagi. ei teagi, mis ajendas, aga tänavu on kuusk toas. mõtlesin, et kasutan lahkelt rmk abi ja lähme koos lapsega ise metsa, võiks olla huvitav ja kasulik ja tervislik ja puha. ja siis saab sellise kuuse, nagu ise tahad. 

noh, sittagi. räägime sellele rmk kuuseretke juhendajale, et sooviks lühemat sorti puud, max 150 cm ja et oleks hea seina äärde panna - ühel küljel oksi poleks. tüüp sai aru küll ja tormas padrikusse. ei sõnagi sellest, et me tahaksime rahulikult ringi vaadata ja jalutada ja ise valida. ülejäänud retkelised uitasid küll omapäi. läks vaid umbes 5-6 minutit ja juba ta saagiski ühte  kolmemeetrist sihvakat ja sümmeetrilist kuuske. puu on iseenesest väga kena, ühtlane ja parajalt tihe, aga täiesti sobimatu meie korterisse.

sry, aga järgmine kord lähen metsa üksi. kui kuusetuju üldse tagasi tuleb.

miks ei saa kahest võistlusest järjest osa võtta

kutsusin Trace'i juuli lõpus toimuvale tartu triatlonile ja ta vastas, et ei ole kindel kas enne pühajärve tristari ta tahaks võistelda, sest "that would be too much of a good thing!" :D

Trace Allen

esimene suusk

Holdeni blogis nähtud pildid ajasid tohutu suusaisu peale. kui eile õhtul tartus ilusti sadama hakkas, kõllasin ruttu Hannesele (meie klubi valvesuusataja), et läheks täna kusagile. "jah, muidugi" tuli vastuseks :)

täna enam nii ilusti ei sadanud, tartus piserdas löga ja vett näkku. aga huvitaval kombel oli talvepealinnas ilm palju ilusam, piserdas lund ja lörtsi näkku. tehvandil on küll vaid 1 km rada, aga suure nälja kustutamiseks kõlbab küll. alguses oli tunne, et ma VIHKAN suusatamist!!! miks peab ennast piinama puujalgse tehnikaga, millele lisandub suusa kerge kinnijäämine ja pehme rada ja pidevalt silmitorkiv sadu. ah?

aga sellepärast, et poole tunni möödudes hakkab juba midagi meelde tulema ja kõik ei olegi enam nii vastik :P tunni möödudes hiilib ligi mõte, et oi, täitsa lahe ju! ja et suusataks veel natsa. ja siis kui ära hakkad minema, keerlevad mõtted selle ümber, et millal jälle saaks.