kui on vaja joosta ja rattaga sõita ja ujuda ja jõudu teha ja puhata ja mängida ja... ja... ja kui ei suuda otsustada siis aitab see, kui hakata lihtsalt otsast tegema. sörkisin eile jänese rajal, siis õmblesin endale ühe seeliku parajaks. täna nikerdan natuke tööd teha (ma teen Suurt ja Tähtsat Teadust) ja õhtupoole maanteele rattatrenni.
sel aastal oli esimene kord, kui ma jänese rada jooksin. lootsin, et jõevesi on taandunud ja saab lõpuni. see rada on mulle oluline, sest minu kodu juurest on see edasi-tagasi enam-vähem umbes-täpselt 10 km. aga vat, vesi on küll alanenud, aga ca 600 m enne lõppu ühe silla kaasa viinud ja sealt edasi ei saa :(
hii, ma praegu vaatasin homse Melliste tri lehte. ma olen seal kuri kohtunik. Mäx on nii nunnult kirjeldanud ilmaolusid : "Õhutemperatuur 16 kraadi, pilvine väike tuul! Muidu mahe." ma usun, et pilvise väikese tuulega on lõpp mõnus sporti teha.
aga Allan Orasega tegin koos trenni eile jänese rajal, kui ta tervelt 0,8 sekundi jooksul minust rattaga möödus. inimene ja ratas tundusid teineteisest täiesti lahus olevat, kummalisel kombel moodustades siiski ühe terviku.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar