Haanja on kõige ilusam riik maailmas!

...sest sealsetel radadel laulab suusk kõige kaunimalt!

käisime Triinu ja Urmasega avatud rada proovimas, tegime 22 km. ülimõnus, nagu näha ka järgnevalt pildilt :)kuigi kahjuks on juba tunda, et kevad pole enam kaugel :( sama virin, mis eelmisel aastalgi - ma pole õieti suusatada saanudki... tulemas veel sel laupäeval Haanja maraton, mida kavatsen vötta mönuga. siis suure küsimärgiga Suusahunt. olen ikka veel kahevahel, minna või mitte. minna - saab ehk suusatamisest isu täis. mitte minna - üsna kallis osavõtumaks, kekkose rada pole lihtsamate killast, kampa pole.

Tartu Maratoni suusaabi

eilse päeva veetsin Peebu tp's määrides, määrides ja veelkord määrides. ja vahetevahel osutasin kepiteenust ka. ilm oli väga ilus, kõige kiiremal ajal tuli isegi jope maha ajada, nii palav hakkas.
olin valmistunud hullemaks - kaasas oli 2 termosetäit kuuma jooki, batoonid, geelid, magneesium, kindaid, sokke jne. enamus asju jäigi autosse, vaid 2 geeli läksid õigesse auku. esimene Priidule (viuh! ja läinud ta oligi), teine A.-le ("no täitsa perses. kõik on perses!" tema teekond jätkus natuke väsinult ja vaevaliselt).
aga siis kui mass peale vajus, ei olnud aega nuusatagi, ringi vaatamisest ja kaasa elamisest rääkimata. nii et sorry kõikidele tuttavatele, kellele tere ei saanud öelda. meid oli 4 määrijat ning kohati igaühel 5-6 inimest järjekorras. lisaks oli paar hädalist, kes murdnud ära suusa või suusasaapa (ei tea mis valemiga?). hulganisti vajati uusi keppe, ma usun et 20-25 tükki sai ära vahetatud küll. mõni üksik küsis libisemismääret, aga muidu ikka pidamist ja pidamist. ma oskan nüüd väga profilt pidamist peale kanda ja veel profimalt laiali määrida. käsi väsis kiiresti ära, aga ei hullu - omandasin palju parema madala määrimisasendi, kus sai jalga kasutada toena ja klotsile keharaskusega peale vajutada. parem käsi ja külg on täna tsipake õrnad, aga näiteks suusatamist see ei segaks, ma arvan ;)
märkus järgmiseks aastaks - tuleb ära õppida inglise ja soome keeles: pidamismääre (grip wax, pito vaha?), pidamisala (grip area, pito alue?), määrde hajutamine (wax smearing, piton levittäminen?), suusakulp (ski camber, suksen kallistus?), suusapõhi (ski base, suksipohja). kui keegi teab, võiks öelda :)

seeriast: mis on tegelikult elus oluline :)

igaühe jaoks on kuskil keegi,
välja arvatud mu roheline sokk.
ehk leiaks oma paarilise seegi,
kui veidi rohkem villast viskaks vokk.

kui veidi vähem pirtsutaks see lammas,
et valutab tal pea ja ta ei tea,
ehk vahest hoopis valutab tal hammas
ja täna teda pügama ei pea.

Ilmar Trull
(üks mu lemmikluuletaja)

TM Avatud Rada

niisiis, sel aastal valisin teadlikult avatud raja, mitte päris maratoni. ma arvan, et see on hea valik, kui tahad ikkagi suusatada ja mitte pidurdada-trügida-pidurdada (kui sa just esipaarisaja sees ei sõida).
magasin õudsalt halvasti, kell 5 olin juba üleval ja jäingi vähkrema. buss läks kell 7. see ühisbuss on täitsa lahe, pealegi on tehvandil nüüd soojad ruumid, kus passida ning rohkelt on sooje kohti, kus pissida.
stardis oli külma -19 ja lõpuks kerkis vist -16 peale. õnneks oli tuult väga vähe ja päikegi soojendas mõnusalt. pikematel laskumistel (eriti peale harimäge) hakkas aga kohati väga külm - need kohad jalgadel, kus vaid 1 kiht ning sõrmed-sõrmed-sõrmed :( ja üks külmaõnnetus oli veel! mõlemad geelid, mis olid taskus, muutusid söömiskõlbmatuteks jääpulkadeks. ei tea, kuidas need tippsportlased oma numbri külge õmmeldud geelidega hakkama saavad? õnneks sain Allan Oraselt ühes tp's head nõu - geel tuleb pista sooja joogi sisse. Oras oli üldse üks toredamaid asju sel sõidul, alati leidis mõne hea sõna kui minust mööda sõitis. (ja mööda sõitis ikka päris mitu korda :P) ja paar km enne lõppu, kui ma juba üsna kustunud olin, andis ta mulle oma geeli. aitäh!
aga sõidust kah. no ütleme nii, et ma ei ole eriliselt rahul, aga ka mitte eriliselt pettunud. minu eesmärgiks oli parandada eelmise aasta aega 1:30 võrra, aga natike jäi puudu. kuidas nüüd viisakalt öelda... suusad olid kehvasti määritud :( suusavennad on varem teinud supertööd, kuidas siis seekord niiviisi? laugematest mägedest pidin end jõuga alla lükkama. tehnika jäi poolikuks, sest suusa võttis keset sammu kinni. oli näha, et ka teistel oli sama probleem, aga oli ka neid, kel libises hästi.
rahul olen sellega, et teise poole distantsist sõitsin ca 13 minutit kiiremini. veel olen rahul sellega, et suutsin järgida A. ühte peamist nõuannet - tehnikaid vahetada (et mitte nühkida kogu aeg paaristõuget või vahelduvsammu).
mis veel. esimest korda hakkasid säärelihased suusatamisel krampi minema, seda eriti vahelduvsammu sõites. tp'des oleks võinud olla rosinaid. enne hellenurmet hakkas kõht lausa korisema, nii suur energiapuudus oli.
aga üldiselt ma arvan, et ka järgmisel aastal valin pigem avatud raja.
mina olen vasakpoolne.
**********
teisipäevases postimehes on artikkel just minu olukorrast:
"ei arvestatud ka ekstreemse külma ilmaga kaasuva kõrgema energiavajadusega, mis viis erakordse väsimuseni ja katkestamiseni. Külmad ilmad tekitavad ka lisaprobleeme suuskade määrimisel (vähe kogemusi, libisemine vilets), kõik see tõstab energiakulu.
Vaatamata kiirabitöötajate keelitusele keeldusid nii mitmedki külmunud sõrmedega spordihullud rajalt maha tulemast. Esmaspäeva õhtuse seisuga olen saanud kolm teadet sellest, et kellegi varbad või sõrmed on mustad.
Kaalutle kahe kindapaari kaasavõtmist ja väldi kinnaste märjaks saamist toitlustuspunktides juues ning kinda käest võtmisel käe kiiret külmumist. Nagu teame, käed kipuvad külmuma just laskumistel."

Herje ÜKE

oi mul on praegu mingi kirjutamise vaim vist peal, nii palju on järsku öelda! :P kolm postitust paari tunniga....
esmaspäeviti on ülikooli spordihoones Herje ÜKE (üldkehaline ettevalmistus), millest räägitakse legende. no külastasin siis minagi sel nädalal tema trenni. imelik värk, aga ainult tuharalihased said üles äratatud, muud lihased pidasid väga kenasti vastu, kuigi ma ei viilinud.
aga tahaksin esitada Herjele väljakutse: kui ta võtab kavva sellised harjutused, nagu on näha allolevas videos (eriti alates 2:30), siis saab ta minu üli-lemmiktreeneriks läbi aegade ja surematu kuulsuse pealekauba!

mõtleme suurelt!

ahjaa, reede õhtul said kokku osad trismile inimesed, et arutada klubi tulevikuplaane ja muud sarnast. ma praegu eriti ei räägi, mis meil teie jaoks varuks on, aga nagu Mäx korduvalt rõhutas - mõtleme suurelt! :P
võib-olla vaid nendest üritustest, kus ma ise tahaksin meelsasti kaasa aidata. suvel saab olema kolm võistlust (melliste, valga ja pühajärve tri), kus peate silmad lahti hoidma ja ilusasti käituma! sest kui näete kusagil raja ääres või vahetusalas kohtunikuna mind, siis võite olla kindlad et võistlusreeglite rikkumine saab karistatud!!! urr, kuri kohtunik mina!
ja kui teil nädala sees, näiteks kolmapäeviti, tuleb kange isu heas seltskonnas sporti teha ja ka naabrimehega jooksus, rattas, rullis, ujumises jne mõõtu võtta, siis loodetavasti ei pea te pettuma.

maaülikooli maraton

lõpuks ometi ka midagi pikemat ja maratonisarnast :)

esiteks, küll on hea et sul on sõbrad, kes su peale mõtlevad. see oli tegelikult suhteliselt kitsa ringi üritus, aga suur aitäh A., et mulle teada andsid ja kampa võtsid! ma tunnen end maaülikooliga üsna lähedane olevat, sest nii mõnedki endised (ja võimalik, et ka tulevased) kolleegid töötavad maaülikoolis.
teiseks, Vembu võttis enda kanda suuskade määrimise raskuse. ma kujutan ette kui keeruline see oli, sest ta olla neid määrinud lausa mitu korda, vahepeal eelmist määret üles kiskudes, sest hakkas sadama lund.pildistas Ingmar Muusikus

kuutselt startides olid esimesed paar-kolm kilomeetrit väga nutused. ei pidanud, ei libisenud. hakkasin mõtlema, et kuidas saaks rajalt maha astuda ja seda piina lõpetada. vaikselt aga pidamine paranes, ilmselt seetõttu, et jälge tekkis õhuke kiht lund. korraks viskas isegi jääklombi talla alla. libiseminegi oli super, sest püüdsin laskumistel kinni Triinu, kes muidu sõitis uisku. palu punktis korraks peatudes avastasin rõõmsalt et 16 km läbimiseks oli kulunud kõigest 1:13. samas tempos kogu maratoni sõites tuleks ajaks 4:52 :)
aga alates palult muutus kõik :( rada oli vana, jäine, sula. liiklus tihe, värskest jäljest sai vaid unistada. tundus, et isegi õhutemperatuur oli tõusnud. ei mingitki pidamist, ka libisemine läks tunduvalt halvemaks. meelega jälgisin - palult alates (seega umbes 15 km) tegin siledad lõigud VAID paaristõuget. isegi kõige väiksemad nõlvad olin sunnitud kääris üles minema.
lõpetasin ajaga 2:44, seega teine pool ca 10 min aeglasemalt. lubasin Triinule, et ma ei tee enam MITTE KUNAGI mitte ühtegi paaristõuget. selja alaosa valutas ja silme ees kangastus pilt kapilaadsest laiaõlgsest Täpist...
täna aga selg enam ei valuta ja silme ees kangastub pilt hoopis sellest, kuidas ma avatud rajal liuglen professionaalse paaristõuke tehnikaga kiiresti ja ilusti oma rekordaja poole :D

...of mice and men... hiirtest ja inimestest

kõigepealt, miks on postitusel selline pealkiri?
enne kui ma üldse süvenesin, mis on selle kirjandusliku väljendi taga, sobis see minu meelest metafooriliselt peegeldama mu mõtteid suusatamisest ja ujumisest :) aga nüüd kui uurisin, mida John Steinbeck sellega öelda tahtis, leidsin seoseid spordiga ka üldisemas laadis.
eelmisel nädalal sai paar korda tehtud vaheldumisi ujumis- ja suusatehnikatrenni. ja raske oli suusatades MITTE rakendada ujumises õpitud käesirutust... nagu me kõik teame, on kroolides vaja kätt ette viies korralikult sirutada. samas klassikat suusatades peab käe jätma küünarnukist kõveraks ja sirutamine ei ole otstarbekas. ka kehahoiak on erinev - kus selg sirge, kus selg kumer. väga segadusseajav. paar korda pidin suusarajal aja maha võtma ning meenutama, mis liigutusi tegema peaks.
vastandlik, eksole. sama vastandlik, kui hiir ja inimene, eksole.

Steinbeck on oma raamatu pealkirja laenanud luuletaja Robert Burnsilt:
"Hiirte ja inimeste parimad kavatsused nurjuvad sageli ja jätavad meile tõotatud rõõmu asemele üksnes nukruse ja valu"
mitte et ma eriti pessimistlik oleksin oma sportlike saavutuste ja tuleviku suhtes, aga eks meie kõigi parimad kavatsused/lootused nurjuvad aeg-ajalt, ole sa siis hiir (algaja harrastaja) või inimene (tippsportlane) :)