pehme maandumine

õnneks on eesti mind hästi vastu võtnud. kartsin et kui tagasi olen, nutan ja halan igatsusest prantsusmaa vastu, aga ei. eile tegin klubis bodypumpi vend vähiga ja nägin rattarahvast. õhtupoole sattusime henriga lodjakoja juurde ja tegime turmaga paar kiiremat ringi :P ehk siis ma aerutasin umbes tund aega. üllatavalt raske oli, aer on suur ja kobakas ning pidevalt tuleb rütmil silm peal hoida.
täna ootab ees veel tsipa ujumist ja ratta ühistrenn. nädalavahetusel loodetavasti veel ujumist koos triatleetidega.
jebedijee!