bike xdream aegviidus

pühapäeval oli rattavõistlus, valik-o.
sellega oli jube mure. ma tahtsin kangesti minna, aga umbes 3 võistkonna jagu kaaslasi vedasid alt ja ei tahtnud tulla. viimaks foorumis kuulutati ja selle kaudu leidsime lahenduse.
tartust sõitma hakates tervitas meid jõgeva kandis paks talv. puud lumekoorma all lookas ja tuisk vastu vihisemas. see läks aga üle ja aegviidus oli "kõigest" külm ilm koos vihmasajuga.
kaaslasi nägin võistluse hommikul ja midagi nende kohta eriti ei teadnud. võistluse käigus selgus, et me olime suhteliselt erinevad nii orienteerumise kui rattasõidu taseme poolest. mina lugesin kaarti väga hästi ja sõitsin keskmiselt. üks neiu sõitis ülihästi, aga kaardilugemine ei olnud päris libe. kolmas jällegi suutis hästi kaarti jälgida, aga ratta pool oli halvem. temal oli kindlasti kõige keerulisem, sest ratas oli raske ja suure raamiga. pidime korduvalt teda järgi ootama ja oma aeglast tempot veelgi alandama. samas ta ei virisenud kordagi ja oli lõpuni positiivne. selle eest au ja kiitus talle!
mulle tuli peale finishit suure üllatusena see, et kõik punktid olid samaväärsed. minu meelest olid selgelt osad veidi kergemad ja osad raskemad. kui ma oleksin korralikult juhendit lugenud, oleksin kindlasti raja teistmoodi planeerinud. tuli aga selline.
paar huvitavat kohta oli kah. kohe alguses valisime kp 59-sse minekuks sihi, mis oli väga otse ja mida valisid nii mõnedki teised. pärast sain võrrelda "keset loojangut" meeskonnaga, et nemad sõitsid ringi ja olid meist ikka ca 10 min kiiremini kohal. siht oli nimelt langetatud võsa täis. peaaegu terves ulatuses pidime rattaid seljas tassima ja tagant lükkama. see oli esimene kord, kui jalad said märjaks.
kp 59 oli keset nõiutud metsa, sest esimest korda sellest punktist lahkudes jõudsime ilusti sinna tagasi :D kaardil on näha, et varsti peale punkti peaks vasakule keerama sama suur tee, kui punktist lähtuv. aga vot sellist asja metsas tegelikult polnud. kui teist korda punktist lahkusime ja eriti aeglaselt sõitsime, siis nägime tillukest rada, mis tõepoolest vasakule keeras.
siis lähenedes 52'le jätsime rattad puu alla ja läbisime pehme soo edasi-tagasi jalgsi. varbad umbe märjad, aga ka soojad, sest kõndisime kiiresti.
vahetult enne ja pärast joogipunkti oli jällegi rohkelt varbamärjutamist. ja sääremärjutamist. ja mõnel lühemal neiul ka põlvemärjutamist. suuremal jõel oli kena sild peal, aga ette tuli rohkelt isetegevuslikke jõgesid, mis olid otsustanud suvalistes kohtades üle teeraja voolama hakata. ei saanud üle ega ümber, tuli minna otse läbi. aga peale joogipunkti läks olukord järsku halvemaks, lihased enam ei jaksanud ja varbad olid kui jäätükid. lõpus üritasin mägedest üles kõndimisega veidigi verd voolama saada ja varbaid elustada, aga väga edukalt see ei läinud. teistel hakkasid jällegi käed külmetama. kui oleksime ehk veidi kiiremini sõitnud, oleks sooja sisse saanud, aga siis oleks suure rattaga neiu ilmselt puhta kaotsi meil läinud.
tasemeerinevustest tulenevalt oli meie saavutus ÜBERtubli!!! naiskondadest 6. koht kümnest ja poodiumist puudu vaid 1 punkt.
*********
enesetunne on nüüd paar päeva hiljem väga hea ja praeguseks pole ka haigeks jäänud. ainukesena on seljalihased valusad sellest pikast ratta seljastarimisest.

aeg 3:55:42; TE 4,9; keskmine 154; max 179; energia 2152 kcal.