ideaalne jooks

eile 6htul pargis joostes sain ma aru, mis see jooksmine tegelikult on :)
enne otsustasin, et ei pane kellale alarme peale, jooksen nii, nagu tunne on. kui vaja, siis k6nnin, kui vaja, siis tiksun aeglaselt. v6tsin juba tee peal sellise vaikse rytmi, kus pulss oli ca 145 kandis ja hoidsin nii, nagu kehale hea tundus. tegin keskmise ringi ymber kanali ja kui v7ike pissipeatus v7lja arvata, suutsin sama tempot hoida. jalad tatsusid omaette ja hingamine oli vaikne ja yhtlane, kohati tekkis selline m6nus meditatiivne seisund. ei tea, kas see mehhiko "m7estikulaager" m6jus, v6i mis, aga nii h7sti pole mu keha veel joostes t88tanud! hea oli!
jooksu olin alustanud ysna valges, aga kui p7ike loojus, l7ks kiiresti pimedaks. kuu oli taevas, aga suurte puude vahele tema valgust eriti ei j6udnud. paar korda s6itsid pargivalvurid oma autodega m88da, ma arvasin kyll, et v6tavad mu nyyd rajalt maha, aga ei! teisi hulle jooksjaid oli veelgi, ja rattureid, ja kuupaiste nautijaid. kuu l7ks l6pupoole p7ris selgeks ja presidendimaja juures, kus suuri puid pole, sai kuuvalguses isegi kella vaadata.
ja veel - kuna oma nimbused olin unustanud laborisse, pidin jooksma ca 900 m muude tossudega. oi see oli piin! tald vajus l7bi ja varba all oli tee tunda. l6pus valutasid s77red nii eest kui tagant ja jalad olid kui puupakud all. uskumatu, kui suur vahe on tossul ja tossul! kui ma seda enne juba ei olnud, olen nyyd t7iesti asics'i usku :P

aeg 1:21:46. TE 4,0; keskmine 146; max 161; energia 720 kcal.

j7lle versailles'i park

enne l6unat sibasime enega koos pargis. tegime suurema ringi ymber kanali, t7pselt ei tea, pikk maa see on. ilm oli kena ja park on ilus.
seekord ilmselt ma yhelgi o-yritusel ei osale saab ainult joosta ja ratast s6ita. sakslanna daniela laenas oma ratta mulle kaheks p7evaks, kui ta ise 7ra on.

meil enega on uus silmar66m! Jean Sarkozy, kes nyyd lyhikeste juustega on hoopis kenam :P


aeg: 41:25; TE 5,0; keskmine 168; max 179; energia 492 kcal.

tagasi "kodus"

on jah selline tunne, et olen j2lle kodus. prantsusmaa ja pariis lihtsalt sobivad mulle, siin on k6ik nii, nagu raamatutes ja filmides. m6tled kyll, et ega ju p2riselt selliseid inimesi pole olemas, aga n2edsa, siin on.
ilm on kena, nii umbes 12-15 kraadi. m6ned lilled veel 6itsevad ja muru kasvab.
sain t2na oma p2evarahad k2tte ja juba homme decathloni ryystama! :)

bike xdream aegviidus

pühapäeval oli rattavõistlus, valik-o.
sellega oli jube mure. ma tahtsin kangesti minna, aga umbes 3 võistkonna jagu kaaslasi vedasid alt ja ei tahtnud tulla. viimaks foorumis kuulutati ja selle kaudu leidsime lahenduse.
tartust sõitma hakates tervitas meid jõgeva kandis paks talv. puud lumekoorma all lookas ja tuisk vastu vihisemas. see läks aga üle ja aegviidus oli "kõigest" külm ilm koos vihmasajuga.
kaaslasi nägin võistluse hommikul ja midagi nende kohta eriti ei teadnud. võistluse käigus selgus, et me olime suhteliselt erinevad nii orienteerumise kui rattasõidu taseme poolest. mina lugesin kaarti väga hästi ja sõitsin keskmiselt. üks neiu sõitis ülihästi, aga kaardilugemine ei olnud päris libe. kolmas jällegi suutis hästi kaarti jälgida, aga ratta pool oli halvem. temal oli kindlasti kõige keerulisem, sest ratas oli raske ja suure raamiga. pidime korduvalt teda järgi ootama ja oma aeglast tempot veelgi alandama. samas ta ei virisenud kordagi ja oli lõpuni positiivne. selle eest au ja kiitus talle!
mulle tuli peale finishit suure üllatusena see, et kõik punktid olid samaväärsed. minu meelest olid selgelt osad veidi kergemad ja osad raskemad. kui ma oleksin korralikult juhendit lugenud, oleksin kindlasti raja teistmoodi planeerinud. tuli aga selline.
paar huvitavat kohta oli kah. kohe alguses valisime kp 59-sse minekuks sihi, mis oli väga otse ja mida valisid nii mõnedki teised. pärast sain võrrelda "keset loojangut" meeskonnaga, et nemad sõitsid ringi ja olid meist ikka ca 10 min kiiremini kohal. siht oli nimelt langetatud võsa täis. peaaegu terves ulatuses pidime rattaid seljas tassima ja tagant lükkama. see oli esimene kord, kui jalad said märjaks.
kp 59 oli keset nõiutud metsa, sest esimest korda sellest punktist lahkudes jõudsime ilusti sinna tagasi :D kaardil on näha, et varsti peale punkti peaks vasakule keerama sama suur tee, kui punktist lähtuv. aga vot sellist asja metsas tegelikult polnud. kui teist korda punktist lahkusime ja eriti aeglaselt sõitsime, siis nägime tillukest rada, mis tõepoolest vasakule keeras.
siis lähenedes 52'le jätsime rattad puu alla ja läbisime pehme soo edasi-tagasi jalgsi. varbad umbe märjad, aga ka soojad, sest kõndisime kiiresti.
vahetult enne ja pärast joogipunkti oli jällegi rohkelt varbamärjutamist. ja sääremärjutamist. ja mõnel lühemal neiul ka põlvemärjutamist. suuremal jõel oli kena sild peal, aga ette tuli rohkelt isetegevuslikke jõgesid, mis olid otsustanud suvalistes kohtades üle teeraja voolama hakata. ei saanud üle ega ümber, tuli minna otse läbi. aga peale joogipunkti läks olukord järsku halvemaks, lihased enam ei jaksanud ja varbad olid kui jäätükid. lõpus üritasin mägedest üles kõndimisega veidigi verd voolama saada ja varbaid elustada, aga väga edukalt see ei läinud. teistel hakkasid jällegi käed külmetama. kui oleksime ehk veidi kiiremini sõitnud, oleks sooja sisse saanud, aga siis oleks suure rattaga neiu ilmselt puhta kaotsi meil läinud.
tasemeerinevustest tulenevalt oli meie saavutus ÜBERtubli!!! naiskondadest 6. koht kümnest ja poodiumist puudu vaid 1 punkt.
*********
enesetunne on nüüd paar päeva hiljem väga hea ja praeguseks pole ka haigeks jäänud. ainukesena on seljalihased valusad sellest pikast ratta seljastarimisest.

aeg 3:55:42; TE 4,9; keskmine 154; max 179; energia 2152 kcal.

tudengipäevad

ma ei pane enam kõiki treeninguid kirja, sest neid on viimasel ajal suht palju hakanud tekkima :)

tudengipäevade raames käisin dendropargi jooksul. see oli umbes 4 km suund-o, kus paar lisaülesannet. näiteks laululava pingiridade lugemine, peoga vee tassimine või klotside järgi puuliikide määramine. ilm oli sitt, väga tuuline ja märg. osalejaid oli 13, neist 4 naist. mina saavutasin auväärse 3. koha ja noppisin auhinnaks seebimaitselist maasikasiidrit :P

laupäeval käisin jooksutrennis, kus harri lemberg andis näpunäiteid. ma sain jällegi paar tarkusetera juurde ja selliseid, nagu ma kuulda tahtsin :P
et kehakaal polegi numbrina nii oluline, vaid see, et kehakaalu oled võimeline ületama. ma enam ei põegi, kui 70 kg kaalule ette ei saa. samuti on pigem oluline keha rasvaprotsent.

hea on olla üliõpilane! :)

tagasi rutiini

võtan trenni jälle korralikult ette. lasin heikkil teha toitumisplaani ja treeningplaani, eesmärgiga parandada sooritusi vastupidavusaladel. kavas peaks olema spinning, jõusaal, jooks ja bodypump. söömise koha pealt rohkem valku ja üks toidukord päevas juurde.
kaalu langes mehhikos olles ca 1,5 kg võrra ja ka veri on hetkel väga tugev. treppidest lähen üles nigu kiirrong :P
trenn jõusaalis:
aeg 45:38; TE 2,7; keskmine 131; max 168; energia 322 kcal.

suunto games ja üliõpilaste MV

reede öösel kell 12 jõudsime eestisse ja magama umbes kell 2 laupäeva varahommikul. kell 12 helises kell, siis ei saanud kuidagi üles. kell 13 helises uuesti, siis ei saanud ka üles. venitasin 13.30-ni välja. kiire söök ja kohe võistlusele.
starti jõudsin nibin-nabin, juba hüüti, et kas ma olen olemas. ruttu number külge ja si-pulka nullima. topin ja topin, aga kuidagi ei istu sinna auku... siis see stardis olev noormees tuli mulle appi ja ütles, et "nii see nüüd küll ei käi". olin üritanud oma pöidlakompassi nullida :D
ühesõnaga - ma veel täielikult magasin. ja kuna ma sellises väärikas seltskonnas (N21E) niikuinii miskit kohta ei püüdnud, jalutasin ja võtsin vabalt. korjasin pohli, päike paistis ja ilus männimets siras. rajal jooksin tsipa koos ühe tüdrukuga, kelle sõber meid ühes punktis valesti juhatas. sellise koperdamise peale ei õnnestunudki mul viimaseks jääda! :P 25 osaleja hulgas 18 koht, üliõpilaste meistrivõistluste arvestuses 14 osaleja seas 11 koht.
kuna pulsivöö oli kohvris ja kohver eksles mööda euroopat finnairi vea tõttu, ei saa strateegilisi mõõte ära tuua.

ronimine tepoztlan'is

nüüd kirjutan eestist tagantjärgi... pildid on siin!
viimasel päeval tepoztlanis sain teha seda, mida igatsesin kogu aeg - ronida ja loodust vaadata.läksime tairiga el tepozteco otsa, see on nende kohalik pisike püramiid. david arvas, et no 40 min ronime, aga meil läks koos pildistamiste ja puhkamistega ca 1 tund! ja alla tulime 30 min. kui mul oleks pulsivöö peal, siis oleksin vabalt nädala koormuse seal kätte saanud, sääremarjad on ka praegu veidi hellad :P
igatahes, vaade oli suurepärane ja üleüldse oli tore!

see tepoztlan jättis mulle väga hea mälestuse. tahaksin kindlasti just sinna tagasi. vähe autosid, rahvas sõbralik, vaikne, mäed...