25.01 - 28.02 Kibale, Uganda

niisiis, paramparaa! reede varahommikul lennukile ja õhtuks Entebbes. loodetavasti, ptüiptüiptüi.
kui ma siia miskit enne märtsi ei postita, siis no worries! mul pole Kibales lihtsalt internetti. või pole elektrit. või pole lihtsalt aega kirjutada.

 

ma ei jõua ära oodata :)

olen mõtetega juba seal. kes kõige kiiremini üles otsib, kus see järv asub, saab sealtkandist midagi head :P

Nkuruba

aitäh

selle eest, et ma ei ole üksi. mul on mu "haldjakõrvadega poiss", kallid sõbrad ja mees, kellega oma elu jagada. ma ütlen teile liiga harva, et ma armastan teid ja hindan väga koosoldud aega. poleks teid, poleks ka mind.

selle eest, et mul on käed-jalad otsas ja tervis korras. ma ei ole kunagi pidanud tundma, et oma füüsise tõttu jääb midagi tegemata.

selle eest, et töö (kool) pakub võimalusi reisimiseks, enese täiendamiseks ja üldse mitmekesisteks teadmisteks. kipun seda võtma liiga enesestmõistetavalt ja unustan, et privileegid tuleb välja teenida.

me nägime laupäeval päkapikku. päris päkapikku!

laupäeva hommikul 8.30 paiku ärkasin selle peale, et välisuks kolksus ja keegi tuli sisse. mõne aja pärast taipasin kobada küljekõrvast - ei, nõudepesumasin oli seal. hmmm, kedagi ei olnud oma meelest külla ka kutsunud... kuna kolksule järgnes kahtlane vaikus, läksin asja uurima. 

esikus seisis keegi võõras noormees. haises tugevalt alkoholi järgi. jopeluku oli jõudnud juba lahti teha ja üldse paistis ennast koduselt tundvalt.  minu ilmumine teda üldsegi ei häirinud.

tere.

tere.

mida sa soovid?

...

kas ma saan aidata?

...

üldiselt ta sai aru küll, mida ma küsisin, aga ühtegi adekvaatset vastust ma temalt ei saanud. vastas peamiselt ahah ja kas tõesti ja päriselt vä. tuletasin talle korduvalt meelde, et tema ikkagi meie juures ei ela ja mingi parem otsigu oma kodu üles. no lõpuks läkski uksest välja. õnneks taipasin minna akna peale passima, et kas saab ikka ilusti trepist alla ja välisuksest ka välja. no ei saanud :)

seisis ilusti ukse taga, ei teinud miskit.

sa pidid koju minema.

pidin vä?

jah, ole kena hakka nüüd minema.

päriselt vä?

jah, hakka astuma.

ei hakka. tõmba uttu!

mina elan siin, sina tõmbad uttu.

ma ei lähe kusagile, enne kui ma pole teinud seda mida ma siia tegema tulin!

vot siis kukkus mul karp lahti :D tüüp suudab sellise pika lausega maha saada, aga ei ütle välja, mis see on mida ta siia tuli tegema! noh, igatahes. siis oli nõudepesumasin juba mu seljatagust turvamas ja külaline otsustaski minema minna.

kui hiljem selgus, et lapse sussi sisse seekord kommi polnudki toodud, sai selgeks, et see oli päkapikk, kelle me ära ajasime. kahtlaseks osutus aga tema haisemine alkoholi järgi. aga muidugi! me ju käisime eelmisel õhtul Kivastiku juures, jõime paar õlut ja veidike vana tallinnat. see oli hoopiski pohmapäkapikk! kuna päka sai enne ära aetud, kui ta oma ülesandega valmis sai, ei olnud meil ka miskit pohmakat!

kallis jõuluvana, palun too mulle...

kui mul juba poleks Adele'i albumit 21, siis ma kindlasti paluksin jõuluvanal tuua :) jube äge mimsi!

muud pisividinad oleks kõik nagu olemas... vaja on uut kaardihoidjat rattale ja veekindlat fotokat, aga ühele jõuluvanale käivad need pisut üle jõu.

radiridiralla!

milline ilus langev trend :)

paus... 15 minutit

noo olgu, tsipa rohkem :)

ei ole olnud mainimisväärt sündmusi. kodu-töö-trenn-sõbrad. 
ahjah, viimase aja lahedaim filmielamus :P kuidas maailm on muutunud ja milliseid kummalisi asju me juba normaalseks peame...

 

üledoos ujumisest

mu kallal kodus pidevalt noritakse, et "häh see pole miski ujumistrenn, mida te trismile'is paar korda nädalas teete!". eelmiselt nädalal ma otsustasin olla tubli ja tegin ühel päeval kaks trenni ja laupäeval koguni 2-tunnise ujumise. nädalaga sain kokku ligi viis tundi ujumist. see on proffide silmis muidugi kirbusitt, aga ikkagi. mina kes ma paar aastat tagasi 25 meetri peal kolm korda ära surin.

laupäeval käisin tallinnas trennis ja vot see oli hingekosutav :) kui siim ja maire ainult kamandavad ja karjuvad meie peale, et küll on jalgade töö nõrk ja käed käivad täiesti ebamõistlikult ja et me puhkame liiga palju, siis tallinnas sain ma pjotri ja tessi käest kiita, et ma ujun täitsa ilusti ja kui saaks selle keha vänderdamise ka ära, siis nagu polekski enam midagi parandada :P

aga täna hommikul bassus tundsin, et ei jaksa ja ei viitsi. tahaks hoopis rattaga sõita ja joosta.
***
nõudepesumasina kommentaar kui ma kurtsin et käe- ja küljelihased on väsinud: peavadki olema, kui rohkem tegema hakkad. trenn teebki tugevaks. teed 5 korda nädalas ujumist, siis paari nädala pärast hakkab parem ja oled laip.

kuidas meri metsa sai? MTBO maraton Võsul

kui Priit Ailt, Pullerits ja teised tegijad oma võistlustest kirjutades kogu aeg rõhutavad, mitmendad naised nad olid, siis ma seekord mainin, et ma olin kolmas mees :D

kaardi paremas servas ongi nii, et mu trajektoor käib korra kaardilt väljas. sellise riskantse valikuga (sest äkki ei saagi tegelikkuses need 2 kõvakattega teed kusagil kokku??) võitsin kindlasti ca 20 min. etappidel start-1 ja 10-11 olin mõlemal umbes 10 minutit kiirem, kui need kaasvõistlejad kelle tulemusi mul näha õnnestus ja kes vist otsetee olid valinud.
sinise pastakaga tõmmatud ringid on need kohad, kus meri oli metsas. ehk siis suuuuured põlvini lombid, millest enamasti ei saanud kuiva jalaga ümber ka minna. lähenedes punktile 4 oli juba kaugelt näha, et jälle tuleks paat appi võtta. seetõttu keerasingi üks siht varem vasakule ja surusin otse läbi metsa. eriti kavalasti oli valitud liblika keskpunkt 1/5/10, mis peamistest lähenemissuundadest oli ümbritsetud loikudega. lõigul 8-9 oli minu meelest rohkem teid, kui kaardile märgitud, keerasingi liiga vara ära. see oligi ainus suurem koba.
üldjoontes olen selle võistluse ja sarjaga päris rahul. loodetavasti teevad Metsaratturid ka järgmisel aastal selle suure töö.

never say never :P

pilt Kairi Viherpuu

kuigi ma eelmisel talvel arvasin, et mind ei saa mingi valemiga enam jääauku UJUMA, pean ilmselt siinkohal oma sõnu sööma :) ma olen viimase nädala jooksul juba 3 korda kas anne kanalis või emajões käinud.