ujumise nipp ja meeleolud teaduses

endale - naine, hoia keha sirge, ära lase tagumikul alla vajuda! siis libiseb paremini :)

 aitäh Peenise-Markole linkimast :D

Kevad-MTBO Võrus

apelsiniga kalasupp Kubija hotellis!!!! võimas!

Kubija

sprint oli ilge puterdamine ja tugeva jalaga vajutamine, mis ei olnud orienteerumise moodigi. pooled punktid tulid koba peale, või lõhna järgi. nr 52 kandis läks lausa kompassi vaja, sest metsaalune oli täis sõidetavaid radu mis kaardilt puudusid.
järgmisel päeval oli jalg tugev ja tunne hea kuni finishini, kus selgus et ma olin kp 32 üldse vahele jätnud :( enne starti pabistasin ainult liblika pärast, sest seda pole ma kunagi varem teinud. ilmselt läkski kogu ajuenergia sinna. natuke nõme oli muidugi ka see, et kaardil olid punktiringid niiii pisikesed. 

Võlsi

aga mis siis ikka :) "juhtub paremates peredeski" nagu pärast lohutati. tuleb rohkem väärtustada kogemust, mitte võitu.
pildid ja info

ratta-o Kadajal - täitsa pekkis

et te ei arvaks, nagu ma pidevalt edu vahustel laineharjadel surfan, räägin ära ka oma eilse fopaa :)

käisime Triinuga põlva päevakul. suur aitäh neile, et üldse rattarada oma kavas hoiavad, aga vabandage väga, rattaorienteerumist seal eriti teha ei saa. 5 punkti 13'st olid sellised, kuhu minu hinnangul poleks rattaga (sõites) lähedale saanud. seega variandid: vedada ratast käekõrval läbi kuusevõsa ja vaarikate; või jätta ratas teeäärde ning joosta edasi-tagasi. kasutasin mõlemat, eks erinevates situatsioonides sobisid erinevad.

kohe alguses tegin viga. eriti käpardliku, aga kui juba ausalt ära rääkida, no siis peab ju rääkima :) esimesse punkti minnes keerasin liiga palju paremale (teisest ristist oleks pidanud minema otse) ja hakkasin starti tagasi jõudma. sinna kindlasti läks paar minutit.

edasi läks kenasti, rajavaliku võimalusi eriti polnud, tuli ainult auklike teede ja olematute radadega võidelda. ühe punni suutsin üldse vahele jätta - oma paariaastase o-kogemuse jooksul pole seda varem mitte kunagi juhtunud!

teekond Kobraste lehel

sel kevadel sai bike alla uued jooksud ja ketaspidurid. piduritega on olnud "huvitav", ketas on hoopis tundlikum. uued rehvid tunduvad olema kiired siledal pinnal, aga näiteks okastega  kaetud pinnasel ja pehmes liivas kipuvad ujuma.
***
aga Maret Vaher sõidab täpselt samade rehvidega, seega - oi kui head rehvid need on! :P

Piim ja Muu

onju nunnu logo :)

täna hommikul ma ärkasin Inglismaal ;) sest on ju nii, et kui saad varavalges piimapudeli koduukse taha, pead olema Inglismaal! aitäh sõber Boil, et mulle sellest firmast rääkisid. tellisin neilt veel porgandeid, täisteraleiba, kukleid ja kaerahelbeküpsiseid. värske talupiimaga maitsesid need küpsised nagu taevamanna!

öine ratta-o Tartus

finish oli Z ehk Zavood

kas keegi kommenteeriks rajavalikut?

vahepaus

hooaeg 2012 annab endast märku, ehk siis kooliga on kiired ajad. trenni vähe ja kõike muud veel vähem. eelmisel nädalal oli väike haigus ja kahepäevane seminar matsalus, see oli üle hulga aja null-treeningtunni nädal :( 

maikuu saab üldse "huvitav" olema: 2 konverentsi + 2 ettekannet teha. lisaks atesteerimine ülikoolis. lapse sünnipäev ja talgupäev mere ääres. esimene ratta-o päevak ja võistlus võrus.

loodetavasti saab juunis hinge tõmmata.

10 km tiksumine Eva ja Madisega

sise-o Taskus ja koormustest

vabaklassi rada

eile oli jällegi sise-o, seekord Taskus. raja läbisime veel kiiremini kui eelmisel nädalal, kuigi ühe punkti juures toimus veidi koperdamist. nõudepesumasin juba arvas, et tahaks proovida võistlusklassi. äge, ilmselt suutsin ühe inimese orienteeruma panna :) tõenäoliselt on oma osa sellel, et me olime jälle esimesed... ;)

see on võistlusklassi kaart, vaadake kus finish on :P

veel käisin eile koormustesti tegemas. järgmisel nädalal teen koos laktaadimõõtmisega, siis räägin ehk pikemalt. aga peamised punktid: kopsumaht on mul ca 5,1 liitrit, aga tippkoormusel kasutan vaid 2,4 liitrit. seega kops on suur, aga ma ei oska seda kasutada. VOmax on tõusnud 50 ml/min/kg peale, eelmise korraga võrreldes ca 6 ühikut suurem. südamelihas pidi olema suur ja tugev, aga vajab natuke järeleaitamist. hakkan nüüd Panangin'i võtma.

sise-o Lõunakeskuses

lihtne rada oli

esimest korda tegin siseorienteerumist. jooksin vabaklassis koos oma ajutise nõudepesumasinaga, kes silkab nigu noor jumal. minule jäi ainult punkti kättenäitamise ja hoo pidurdamise vaev :)

kaardil hakkasin meie marsruuti joonistama, aga siis jõudis kohale, et mitme korruse vahelist liikumist ei saa ju joonistada :P kuigi vabaklassis paremust ei selgitatud, saime meie ESIMESE koha! ajee :)

selliseks ta vist jääbki

sõrm on 8 nädalat peale lõikamist selline. august on saanud muhk, palju on armkudet. peale vajutades on natuke valus, sõrme kõverdades ja sirutades samuti.

tossude ja taldade keemiast

ma alustan kaugemalt.

ühe väga hea sõbranna õde õpib tartus küünetehnikuks ja tal oli vaja eile modelli, kellele teha maniküüri-pediküüri. muidugi, kes siis ei tahaks tasuta mitmetunnist hooldust :P aga selle nimel pidin hommikuse ujumistrenni palju lühema tegema ja otsustasin, et õhtul sörgin lisaks.

sõrmeküüned on ka seda värvi ;)

umbes 19 paiku võtsin ette oma lemmikraja - emajõe kallast mööda tähtvere spordipargi kanti. jummalast ilus oli! lodjakoja juures oli jõgi nii lai ja tüüne, polnud ühtegi pinnavirvendust. madal selge päike tegi valguse lihtsalt suurepäraseks! 

kogu jutu idu on aga selles, et sörkisin ja tunnetasin oma jalgu. viimased 3 paari jooksutosse on mul kõik olnud asics. nimbus 10 oli täitsa hea ja kallis toss, aga nende ajal tekkiski mul parema jala ahhilkaprobleem. läksin arsti juurde ja seal tehti spets tallad, mis panin nimbuste sisse. kui Jooksupartner käis kord oma aparaatidega tartus, siis selgus, et mu jalale on palju tuge vaja, sobiksid hoopis asics gt-2120. siis jooksin tükk aega nii, et 2120+spets tallad. hüppeliiges ei olnud kunagi valus, aga probleeme oli parema sääremarjaga. paar kuud tagasi käis Jooksupartner jälle külas, vaatas mu jalgu ja ütles, et väga ilus. võiks vahetada tossude vastu, mis on kergemad ja ei paku jalale enam nii palju tuge. ostsingi asics cumulus 13. laupäeval jooksin esimest korda uute tossudega ja originaaltaldadega. säärelihased ei andnud endast üldse märku, küll aga parem hüppeliiges oli peale 2-tunnist sörki valulik. eile panin uute tossude sisse vanad spets tallad ja tulemus järgmine: hüppeliiges mõnus ja korras, aga parem säärelihas natuke kange ja valulik. kui näpu vahel mudida, siis asics originaaltald on palju pehmem ja õhem kui spets tald. nendega joostes on päkaosa kuidagi tundlik ja väsib kiiremini ära.

keemia on kummaline asi, eh?

ainult jooksjad on "koerailmaga" väljas. ja mille nimel??...

laupäeval oli aega, et teha üks pikem sörk. selleks kellaks, kui muud toimetused tehtud sain, puistas taevast alla ühtlast tihedat vihma. aga ei hullu, HE'st saadud popp ja noortepärane nokamüts pähe, klubi buff kaela ja minek. tiksusin aeglaselt raadi kaudu kõrvekülla, sealt maanteed pidi vahile ja jõgeva poolt tagasi koju. kuigi vihma lahmas kogu aeg, nägin vähemalt 7-8 jooksjat. ja mille nimel? teiste nimel rääkida ei oska, aga minu motivatsioon on see:

kuigi su ümber on konkurendid, pead võitma iseennast
palju inimesi ümberringi, aga siiski nii üksi
stardipauk toob justkui vabanemise, pinge ja kõhklused jäävad seljataha
keskendud ainult käesolevale ja annad endast parima
kuulad oma keha ja teed otsuseid sellest lähtuvalt
konkurentide üle kontrolli ei ole, pole vaja nende peale mõelda. keskendud vaid endale ja asjadele, mida saad kontrollida
on raske, aga sa ei valinud seda seetõttu, et see kerge on
oled rõõmus teiste saavutuste üle, sest tead selle hinda
iga päev õpetab sind olema jälle natuke parem, vahet pole kas võidad või mitte