EMV rattaorienteerumises

nii, kas tahate enne häid või halbu uudiseid?...

olgu, rääkisite pehmeks, halvad enne - tavarajal ma katkestasin. 

kaart oli mõlemal päeval laanemetsa, kus paar aastat tagasi toimus TA rogain. ilusad kõrged männimetsad, palju sihte ja keskmine teedevõrk. selleks võistluseks oli aga korraldatud meile pehmed liivaaugud teede asemele; loendamatud hordid parme, sääski ja kihulasi ning troopiline kuumus mitteliikuva õhuga. 

tavaraja alguses magasin maha ühe teeotsa kusagil keset heinamaad ja vajutasin oma tugeva jalaga kindlasti paar kilomeetrit üleliigselt. siis kui aru sain, et niimoodi orienteeruda ei saa, püüdsin väga hoolega kaarti jälgida ja võimalikult vähe muneda. see mitte-munemise otsus vist maksiski kätte, sest ühel sihil järsemapoolsest nõlvast alla sõites tulles käisin kõmaki! vasakule küljele. iseenesest oli asend ok ja kiirus väike, aga tee asemel olid pehmed liivaaugud vaheldumisi suurte männijuurikatega. vigastused - mõlemad põlved, eriti vasak; vasak puusaliiges, mis nüüd päev hiljem teatud liigutuses valus on; roided vasakul üleval, sügavalt hingata on natuke valus; üleüldine põrutus, mis ei lasknud kohe peale kukkumist kõhulihaseid üldse pingutada. 

tänu eelnevale ekslemisele ja kukkumisele kulunud toibumisele jõudsin esimese KP juurde umbes 30 min peale starti. kui ma oleks kukkunud kusagil lõpus, oleksin kindlasti edasi sõitnud, aga seekord siis sedasi...

nii, nüüd head uudised :)

esimese päeva lühirada läks päris hästi. kui eelmisel aastal olin peaaegu konkurentsitult viimane, siis sel aastal saavutasin eestlaste arvestuses auväärse neljanda koha. kuna päris palju oli soomlasi-lätlasi-maailmameistreid, siis üldjärjestuses olin teise poole sees, aga rahul olen ikkagi. valikuid sel rajal eriti ei olnud, punktid suht lihtsalt ja teed kiired (kuigi jällegi liiva täis).

Pildid ja tulemused.

Pekist Priiks

siiamaani ei olnud suutnud meie suured ja võimsad juhid genereerida talvisest Pekist Priiks üritusest videot. tarvitses aga noorel ja siredal Silveril asi kätte võtta, kui meeleolukas video valmis nagu naksti!

Tessal sai 200 km täis

õppisin lõpuks oma rattakomput nullima - aitäh Vembule!

aga oi ma olin eile tubli! tegime tavapärase 60+ km ringi ratastega, siis vahetasin jalanõud ja sörkisin ca 2 km peale. oleksin sörkinud veelgi, aga mis teha kui Lodjakoda mu kodule nii lähedal on. lihased käitusid väga hästi, vahetus sujus kenasti.

Tessat ma siin veel ei näita, sest ta pole veel selline nagu ma tahaksin :)

ujumisest uuesti

ühes eelmises postituses oli video, kus näha minu suplemist. nüüd jõudsime nii kaugele, et vaatasime koos neid videoid ja Maire kommenteeris. peamised punktid minu kohta:

* õlad kipuvad vees ära vajuma, eriti parem

* kätt tagant ette tuues lõdvestust pikemalt, sõrmed keeravad ette liiga vara

* käed lähevad vette liiga keskel, liiga keha telje lähedal; peaks vette minema õlaga samal joonel

* hingamise ajal (eriti vasakule hingamine) toetav ehk eesolev käsi liiga all

* parem õlga vajub eriti ära, hingamine vasakule liiga hilja

* vee all tõmbe lõpus imelik jõnks

* aga jalad väga head :)

siit saab vaadata, kuidas ideaalis ujutakse.

etüüd joogipudelitega

Tartu Rattaralli Pangoti TP

grupisõit on ajavõit

teisipäeval tegin oma Tessaga esimese tutvumisringi, grupisõit Ardi juhendamisel. see on mõnus tasane algajate sõit, aga seda enam närvikulukas. auke eriti ei näidata, vahed on suured, kurvides pidurdatakse. aga seltskond on lahe ja tempo enamasti lõõgastav.

eile seevastu tegime väiksema tiiru El Capitano juhatamisel. paaris kohas pidin tegema harjumatult kiireid liigutusi (siis kui keskmine kiirus ületas 35 km/h), aga see-eest inimeste suur grupisõidukogemus tegi kulgemise nauditavaks. tuul oli küll vägev, aga meie olime vägevamad :P

lõpus sõitsin üksi, et harjutada aero-asendit. tasapisi juba tuleb välja, aga kätele ei leia mugavat kohta.

aga NB! pühapäeval olen rattaralli ajal Pangodi TP's asjatamas. võtan enda kätte teie pudeleid, geele, snäkke ja muud, et vajadusel saate tankida. asju korjan enda kätte tartus, konktakti võtta siinsamas kommentaarides.

kuidas Herjet ahastusse ajada :P

eile tegime Herje trennis lihtsaid varbatugevdamisharjutusi, tavapärast rassimist ja pingutamist seekord eriti polnud. pärast tahtsin talle näidata oma paremat põlve, mis viimastel kuudel on hakanud naksuma. panin seda esimest korda tähele veel suure lume ajal, kui trepist alla minnes käib teatud nurga all põlvest kerge naks läbi. see pole üldse valus ja ega alati ei naksu ka. 

niisiis, seletasin Herjele, kuidas mu põlv naksub ja jutu näitlikustamiseks tegin paar kükki ühe jala peal. ma polnud jõudnud teise kükiga poole pealegi, kui: "issand jumal millise väändega su põlv liigub. aaaah, ära rohkem tee!" mina nagu möh ja mäh, et misasja, mul ongi selline põlv ja pole üldse valus, vaata! ja liigutasin veel üles-alla. Herje pani silmad kinni, tegi piinarikka näoga "ssssss" ja "ära tee! ära tee!" mina kui sõnakuulelik noor jünger siis enam ei teinud. :)

rattapäevak Pranglis

ei, ma ei läinud tallinna lähedale saare peale orienteeruma, maaritsa lähedal on sama nimega koht :P

kuna ratas oli seekord põhikaardil, siis ei ole rajajoonistamise ja tulemuste graafilise kujutamise võimalust. kui viitsin, laen üles oma kaardi, aga eriti millestki ilma ei jää kui ei lae. kuigi Maret olla raja teinud, ikkagi viriseks natuke - oleks tahtnud rohkem orienteerumist, rohkem valikuvõimalusi ja vähem laial kruusateel vajutamist.

jalad olid pühapäevasest jooksust veel natuke valusad, aga pulss ok. 

punktis 5 jäime ühe kaasvõitlejaga koos puterdama, muud kp'd ilusti. kui keegi näeb veel optimaalseid valikuid, olge head - kirjutage!

kann pringiks!

ahh persse, ytlen ma! see va jooksumaraton l7ks suht aia taha.

pikem jutt j7rgneb, tahtsin lihtsalt oma suurema pettumuse v7lja elada.

***

no nii, hommik on ikka õhtust targem :)

ilmselt võib kokkuvõtvalt eilse jooksu kohta öelda, et inimkatsed jätkusid. peamised hädad olid villihõõrutud vasak jalg ning jooksu lõpus kõrgele kippuv pulss. suu kuivas ka kogu aeg, aga sellega harjus pikapeale ära. 

soetasin eelmisel nädalal endale 2XU kompressioonpõlvikud ja kandsin neid mitu päeva. tossudeks asics'id, mis samuti juba kenasti sisse kantud. kahjuks aga ei töötanud eile nende kahe kooslus vasakus jalas. selles pole midagi imelikku, et üks jalg käitub teistmoodi, sest mul on ortopeedilised tallad, mis omavahel veidi erinevad. igatahes - see koht, kus sokil on paksema niidiga sissekootud suurusnumber, hakkas juba üsna varakult jalavõlvi hõõruma. enne teist tp'd võtsin vasaku põlviku jalast ning lippasin palja tossuga edasi, tp's veetsin natuke aega plaasterdamisjärjekorras ning sain seejärel mõõduka valuga edasi liikuda. aga nende põlvikute kiituseks võib öelda, et sääremarjalihased (sageli minu kirstunaelad) olid pehmed ja mõnusad ning ka päev hiljem ei ilmuta erilist kangestust.

teine apsakas tulenes ilmselt sellest, et ca 30 min enne oodatavat finishit sõin ühe SIS Smart1 geeli, nagu Ain on soovitanud. seda geeli ma varem kasutanud pole ja ilmselt ei kasuta ka edaspidi. kuna mul isegi hommikune kohvilaks paneb südame hoogsamalt käima, siis ilmselt geelis sisalduv koffeiin on minu jaoks liiga tugev. viimased 4-5 km oli kõndimisega suht vaheldumisi, sest tundsin kuidas pulss ronis jooksma hakates väga kiiresti üles. 

aga midagi head ka - parema jala ahhilka on väga ok, ei mingit valu. lihased ja liigesed väga ok, reite välisküljed natuke annavad praegu tunda.

***

ahjah, kanni pringiks sooviti meile laupäeva õhtul tsikliklubis rock-kontserdil :P

professionaalne kretinism

miks ma ei paneks MITTE KUNAGI pähe seda kiivrit

vastus on siin: Surinami kärgkonn