laupäeva hommikul 8.30 paiku ärkasin selle peale, et välisuks kolksus ja keegi tuli sisse. mõne aja pärast taipasin kobada küljekõrvast - ei, nõudepesumasin oli seal. hmmm, kedagi ei olnud oma meelest külla ka kutsunud... kuna kolksule järgnes kahtlane vaikus, läksin asja uurima.
esikus seisis keegi võõras noormees. haises tugevalt alkoholi järgi. jopeluku oli jõudnud juba lahti teha ja üldse paistis ennast koduselt tundvalt. minu ilmumine teda üldsegi ei häirinud.
tere.
tere.
mida sa soovid?
...
kas ma saan aidata?
...
üldiselt ta sai aru küll, mida ma küsisin, aga ühtegi adekvaatset vastust ma temalt ei saanud. vastas peamiselt ahah ja kas tõesti ja päriselt vä. tuletasin talle korduvalt meelde, et tema ikkagi meie juures ei ela ja mingi parem otsigu oma kodu üles. no lõpuks läkski uksest välja. õnneks taipasin minna akna peale passima, et kas saab ikka ilusti trepist alla ja välisuksest ka välja. no ei saanud :)
seisis ilusti ukse taga, ei teinud miskit.
sa pidid koju minema.
pidin vä?
jah, ole kena hakka nüüd minema.
päriselt vä?
jah, hakka astuma.
ei hakka. tõmba uttu!
mina elan siin, sina tõmbad uttu.
ma ei lähe kusagile, enne kui ma pole teinud seda mida ma siia tegema tulin!
vot siis kukkus mul karp lahti :D tüüp suudab sellise pika lausega maha saada, aga ei ütle välja, mis see on mida ta siia tuli tegema! noh, igatahes. siis oli nõudepesumasin juba mu seljatagust turvamas ja külaline otsustaski minema minna.
kui hiljem selgus, et lapse sussi sisse seekord kommi polnudki toodud, sai selgeks, et see oli päkapikk, kelle me ära ajasime. kahtlaseks osutus aga tema haisemine alkoholi järgi. aga muidugi! me ju käisime eelmisel õhtul Kivastiku juures, jõime paar õlut ja veidike vana tallinnat. see oli hoopiski pohmapäkapikk! kuna päka sai enne ära aetud, kui ta oma ülesandega valmis sai, ei olnud meil ka miskit pohmakat!
