et te ei arvaks, nagu ma pidevalt edu vahustel laineharjadel surfan, räägin ära ka oma eilse fopaa :)
käisime Triinuga põlva päevakul. suur aitäh neile, et üldse rattarada oma kavas hoiavad, aga vabandage väga, rattaorienteerumist seal eriti teha ei saa. 5 punkti 13'st olid sellised, kuhu minu hinnangul poleks rattaga (sõites) lähedale saanud. seega variandid: vedada ratast käekõrval läbi kuusevõsa ja vaarikate; või jätta ratas teeäärde ning joosta edasi-tagasi. kasutasin mõlemat, eks erinevates situatsioonides sobisid erinevad.
kohe alguses tegin viga. eriti käpardliku, aga kui juba ausalt ära rääkida, no siis peab ju rääkima :) esimesse punkti minnes keerasin liiga palju paremale (teisest ristist oleks pidanud minema otse) ja hakkasin starti tagasi jõudma. sinna kindlasti läks paar minutit.
edasi läks kenasti, rajavaliku võimalusi eriti polnud, tuli ainult auklike teede ja olematute radadega võidelda. ühe punni suutsin üldse vahele jätta - oma paariaastase o-kogemuse jooksul pole seda varem mitte kunagi juhtunud!
sel kevadel sai bike alla uued jooksud ja ketaspidurid. piduritega on olnud "huvitav", ketas on hoopis tundlikum. uued rehvid tunduvad olema kiired siledal pinnal, aga näiteks okastega kaetud pinnasel ja pehmes liivas kipuvad ujuma.
***
aga Maret Vaher sõidab täpselt samade rehvidega, seega - oi kui head rehvid need on! :P