projekt: valmistun maratoniks jooksutrenni tegemata

nuta või naera, aga selline see olukord praegu on... teen usinalt jalale harjutusi ja masseerin kõõlust, aga pikemaid jooksuotsi ette võtta ei julge. ratas, bodypump, kepikõnd. prantsusmaal kavatsen pühenduda ujumisele (leidsin kodu lähedalt ujula) ja kepikõnnile, ratast seal teha ei saa ning jõusaali ka vist pole.
samas pole ma loobunud mõttest joosta septembris maraton. julgust andis Lembergi jutt, et:

Lihtsalt sa pead palju vaeva nägema lihaste ettevalmistamisega.
Ujumine, kepikõnd, jalgratas on väga head. Kindlasti nendest kolmest oleks kepikõnd
maratoni silmas pidades kõige parem.
Kõõluse põletiku peab välja ravima, enne joosta ei tohiks. Kanna kõrgendused pidevalt
jalatsite sees.
Kui põletikku ei ole, siis hakata jooksma. Oluline on pikad treeningud 3 - 4 tundi,
üle paari nädala (kõnd või ratas), need aitavad sind väga.
Lisaks kehajõud. Jõud peaks kehast üle käima!
Samas ei tohi väga hasarti minna.

näis, juulis saan jalale ka ultraheliravi. lõppude lõpuks ei aja ma mingit head aega taga, vaid tahan lihtsalt maratoni läbida :)

mul on uus jumal :P ...ja sokke pole üldse vaja!

täna oli Ain-Alariga ratta ühistrenn otepää ümber.
ma laenasin Reedalt maanteeratta, tahtsin teada, kui palju võidaksin sellega 11,1 rattarajal. konkreetne distants jäigi proovimata, sest mingi jaanituli oli samal ajal pühaka rannas ja imelikke tolguseid tee täis. aga pole hullu, mnt tõestas ennast juba esimesel paarisajal meetril.
ma siiani olin suht skeptiliselt või ükskõikselt mnt'sse suhtunud. ei saanud aru, mis see Luhats oma blogis seletab et oi kui lahe ja oi kui mõnus. ikka mtb on see õige ratas, muda pritsib kahte lehte vasakule ja paremale, vot see on rattasõit! saab sõita seal kus tahad, mitte seal kus tee on. Randel oli ka minu meelest opakas, mis tal vaja teist ratast osta kui korralik mtb kodus olemas.
aga nüüd - vabandan kõigi ees, keda ma kunagi solvanud või kellesse üleolevalt suhtunud olen :) mnt on lahe, sellega on lausa lust sõita!

aga ok, trennist kah. punt oli suur, kindlasti üle 20 inimese ja aeg-ajalt tekkis kummipaela efekt. see oli halb, sest enamikel laskumistel hoidsin pidurit kergelt peal, samal ajal kui esimesed väntasid. rütm oli ebaühtlane, kord mõtetu kiirendus ja kohe otsa pidurdus. pool pulsinumbrist on tänu pingelisele teevaatamisele ja naabrite kontrollimisele.
tegime seda 30 km ringi, mis 111 distantsil tuleb 3 korda läbida. üllatavalt kerge oli, keskmine kiirus 30 km/h kanti. kindlasti oleksin tahtnud veel sõita, aga Ain-Alar lubas mulle eratunni :E

eratrenn seisnes selles, et vaatasime üle tegevused vahetusalas. ujumine>ratas ja ratas>jooks. mis asju vaja on ja milliseid liigutusi tuleb teha.
vajalikud asjad (tarvitamise järjekorras):
*kiiver
*prillid
*rattakingad
rattakingad on minul kolme krõpsuga. varbapoolne krõps korralikult kinni, keskmine jätta täiesti lahti, viimane korralikult kinni tõmmata. krõpsu otsa haaknõel! (praegu ei seleta, miks see vajalik on, kes tahab see küsib :P). ratast lõpetades viimasel 100 meetril võtta jalad kingadest välja. NB! kingad jätta pedaalide külge ja vändata paljaste jalgadega kingade otsas. ratas koos kingadega ära, alles siis prillid ja kiiver peast.
*jooksutossud
tossude paelad juba enne võistlust kinni siduda, peavad olema nii pingul et jala saad vaevu sisse.

mittevajalikud asjad (mida ma oma tarkuses oleksin tahtnud ka kasutada):
*rätik jalgade pühkimiseks
*rattakindad
*võib-olla ka rattapüksid
*sokid
nüüd tunnen end väga tugevalt :D sain treenerilt kõvasti kiita (et mul on kognitiivsed oskused - suudan korraga kiivrit peast võtta ja varbaid tossu sisse pista) ja imestati, miks ma 111 ei osale. parim kompliment tuli Ain-Alarilt aga tristari ettevalmistustega seoses: "kui ma vaid saaksin sind kloonida!" mis te arvate, kas ma olin kõrvust tõstetud või jaa...

1:14: 55; TE 3,7; 155; 181; 798 kcal.

EEC Otepää Rattamaraton

no näedsa, ei tohi nii kergekäeliselt arvamusi pilduda... sai ikka ühel võistlusel osaletud. reedel umbes kell 16 sain teada, et nädalavahetusel olen lapsevaba. kiire pilk rattamaratoni stardimaksudele ja sportinfo foorumile ning TASUTA poolmaratoni stardinumber oligi olemas.
mõtlesin, et esimeseks korraks piisab 30 km küll ja tõesti, ega pikemalt poleks viitsinud sõita. asfalt, kruus, kruus, asfalt - igav! heinamaa, pinnaseteed, metsarajad - super! kahjuks oli neid viimaseid aga vähevõitu ja seetõttu ma arvan, et rohkem ma neid elioni asju sõita ei viitsi.
kruusal ja asfaldil suutsin päris palju end tuules hoida ja seetõttu läksid need igavad teed kah kiiremini. singlitel ja metsa vahel aga hakkas minu leib :) järskudel laskumistel sain paljudele kannule ja ka mööda. (tänud vooremäe trennidele!) singlid läksid kiiresti ja pisematel küngastel sõitsin rattalükkajates mööda. vaid lõpupoole tulin sadulast paar korda maha. viimasel nõlval, kui finishini paarsada meetrit, õnnestus ketil maha tulla, aga õnneks sain selle kiiresti tagasi ja ei kaotanud ühtegi kohta. veetakistuse muide läbisin kiiresti ja puhtalt - sõitsin kukkumata otse läbi.
tp'des seisma ei jäänud, haarasin rosinaid ja jooki lennult. esimeses punktis oli Eike, kes andis eriti maitsvat jooki ja lükkas takkagi :) muidu olin kaasa võtnud vaid 1 pudeli jooki ja sellest jäi oi kui väheks. peale sõitu reielihased tsipa valusad, muidu kõik ok.
täna tulemuseni vaadates selgus üllatuslikult, et sõitsin hoopiski 35 km. aeg 1:49:19, üldarvestuses 214 (343), naistest 12 (56) koht.
pilte kah :) pärit siit.














TE 5,0; keskmine 172; max 181; 1524 kcal.

Je suis en retard

milline imeline lause, kas pole?! :P minul lõi esimese tõlkevariandina kohe ette "i am a retard", aga kahjuks tähendab see prantsuse keeles kõigest "ma hilinen".
sain raamatukogust paar prantsuse keele vestmikku ja õpikut, saan ehk väheke targemaks. üldine meeleolu on selline, et elan juba hetkes, kui st cyr'is rongilt maha astun ja pargi treppidest alla kõnnin...
olen neti teel saanud tuttavaks paari kohaliku jooksuharrastajaga, kes mulle juba on võistlused välja vaadanud ja lubavad kohale transada. piknik versailles'i pargis on ka juba kavas ning kohaliku ujula asukoht teada.

rpm'is ja bodypump'is olen uusi kavu proovinud, mõlemad on suhteliselt intensiivsed. rpm on ühtlaselt kiire, ilma eriliste spurtide ja mägedeta. pumpis pole enam minu lemmikharjutusi - pulloveri ja prantsuse surumist, aga spunki teeme ikka (ok, tegelikult svunk, aga spunk meeldib mulle rohkem). väljaasted on läinud intensiivsemaks, esimest korda üldse on peale pumpi mul jalalihased teisel päeval valusad.
eesti pinnal enam vist võistlusi enne juuli lõppu ei tee, pole suuremat tuju kah.

kehakaalust

viimastel nädalatel on kehakaal püsinud suhteliselt stabiilsena, ilmselt olen oma "lae" saavutanud. kuna suurusnumbri ja välimusega olen väga rahul, siis ei ponnista ma enam allavõtmise nimel kah. :)
aga teeks väikese ülevaate....
kui ma kaalujälgijatesse läksin (sügisel 2007) siis kaalusin ca 93-94 kg. suurusnumber 44 (olen 175 cm pikk). minu rühmajuht oli väga mõnus - Mai Maser, parajalt teadusliku lähenemisega. kahjuks ei ole sellest ajast eriti fotosid, sest kesse ikka tahab et teda paksuna pildistatakse. tagantjärgi oleks tegelikult nii hea vaadata ja panna hoiatava eeskujuna kommikarbi külge :P
väheke hilisemast ajast on Tiina Tasa paar klõpsu õnneks teinud, aga siis olin juba alla võtmas.



















kaalujälgijad muutusid figuurisõpradeks 2008 lõpus ja siis ma enam ei viitsinud sinna minna. siis kaalusin 80-81 kg, aga mõnikord ka 78-79 kg.
kui tulin mehhikost (oktoober 2009), lasin Heikki Mägil personaalse toitumiskava teha. siiski see erilist edu ei toonud, praegu ma ei oskagi põhjust öelda. hea jõuluvana tõi aga uhke kaalu ja sellest alates on allavõtmine läinud ludinal :D
praegu on kaal olnud aprilli lõpust tänaseni vahemikus 72,5-73,5 kg. nii väikseid numbreid nägin viimati ülikooli esimesel kursusel, seega ca 13 aastat tagasi. riided kannavad numbreid 38-40. keha rasvaprotsent on 22,5% kandis ja nii lahja pole ma ilmselt kunagi olnud. seda ma järeldan tisside suurusest, õigemini küll väiksusest :(
tere tulemast koju! ja nii ongi.

põhja-kõrvemaal Pühajärve ääres

olin paar päeva maal. esmaspäeval tegin pika ja aeglase tiiru kõrvemaal.
vaatasin kaarti nii- ja naapidi, midagi geniaalset pähe ei karanud - on ju suurem osa radu seal igatepidi läbi käidud. mõtlesin, et kas valida pisemaid või laiemaid teid, päripäeva või vastupäeva... siis vaatasin, et ohhoo! on mõned väikesed järved, mida ma polegi veel külastanud. kuna olin rattaga, siis ligipääsetavus rattaga saigi kriteeriumiks.
hakkasin vaikselt nikerdama, läksin mati kaudu. leidsin otsetee Järvi järvede lõunaossa. seal vaatasin üle vana tuttava Pärnjärve ning üritasin külastada ka Särgjärve, kuid ühtki rada sinna ei vii. siis möödusin Pikklaukast ja jalutasin laudteed pidi Paukjärveni. sinna on ehitatud uus peldik! :)
edasi Mudajärv ja pikalt alla üle Soodla jõe. kusagil seal on tilluke Kariste? järv. venemäe juures on Mustjärv, mis pigem lauka moodi, väga sooja veega. sellest edelas on Väike-Sillaotsa? ja Sillaotsa järv.
tagasiteel peatusin Kulli järve juures ja katsusin ka Mähuste veetemperatuuri. viimaks üritasin ligi tungida Laijärvele ja Väikejärvele (mis minu kaardil oli Pühajärv :P), aga need on väga võsase ja soise kaldaga.
ülesanne täidetud, chillisin Paukjärve põhjatipus, suplesin ja võtsin tiba päikest.
tagasi koju kemba kaudu maanteed pidi.

aeg 5:42:26; TE 2,3; 127; 165; 2093 kcal.

hüppeliigesest

parem jalg on viimasel ajal kogu aeg muret teinud, juba aprilli keskelt alates on achilleuse kõõlus jooksmist takistanud.
täna käisin arsti juures. dr. Mandel on nii nunnu! :D vaikib kogu aeg ja on õrnade kätega.
khm, nojah.
ultraheli näitas, et kõõlus on natuke laienenud, aga mitte eriti hullusti. kõõluse ümbrises on kerge põletik sees, pildil olid tumedad laigud võrreldes terve jalaga.
2 nädalat kannan raviplaastrit ja joosta ei tohi. siis näitan uuesti Mandelile ja otsustame, kas teeme ka elektriravi ja kas on vaja spets taldu. ahh, ma juba ootan seda visiiti :P

Eesti MV rattaorienteerumises

reedest pühapäevani olin saaremaal, võistlesin karujärvel ja käisin Triinul külas. veel tiirutasin veere ja tagamõisa kandis (veere kõrtsi enam pole, aga meri on sadamas endiselt selge). kadakad olid kõik alles ja üleüldse täiesti teine maailm.
autokaaslased olid tohutu vahvad, sõit ei olnud nendega üldse pikk. muide, Maret (N21) ja Taaniel (M18 ja M20) võidutsesid oma vanuseklassides kõigil kolmel päeval.
reedesest sprindist ma osa ei võtnud, sest rahast oli kahju (üks start 155.-).
laupäeval oli lühirada. ma enne olin mõelnud, et ainsana suudan ehk Helenale mingit konkurentsi pakkuda, teistest jään kaugele maha. eesmärgiks oligi peamiselt kogemuste hankimine ja alaga tutvumine. mõtlesin, et mis see siis ära ei ole, päevakutel ja rogainidel olen ju küll rattaga orienteerunud...
aga ülla-ülla, kaart on ju teistsugune! metsa läbitavusele pole eriti tähelepanu pööratud, samas on teed hoopis teistmoodi märgitud. lai metsasiht ja kitsas kruusatee on rattakaardil samasuguse joonega märgitud (kes ei tea - o-jooksu kaardil on nad väga erinevad), juhul kui nende sõidetavus on võrdne! seetõttu oligi alguses ikka väga keeruline kaarti ja loodust omavahel kokku panna. kaardil näiteks oli täpselt samasuguste joonte ristmik, metsas aga kruusatee ja liivase tee ristmik.
õnneks mõõtkavaga suuri muresid ei olnud ja karujärve tagasihoidlik reljeef ei teinud väntamist ka eriti raskeks. kohati oli ülipehmet liiva ja saepuru, aga sadulast maha tulin kahe päeva jooksul vist ainult ühe korra.
Maretit edestasin koguni kahel etapil (kes ei tea, etapp - lõik ühest punktist teise) :P aga ühes kohas tegid need kuulsad saaremaa külmkingad/kingid/kingud mulle ära. eksitasid põhjalikult suunaga, nii et kaotasin ca 10 min.
aeg 00:57:05; TE 5,0; 175; 187; 760 kcal.

pühapäeval oli tavarada (Mareti sõnade järgi küll lühendatud tavarada).
sel päeval olid pikemad punktivahed ja ka rohkem rajavalikuid. ühes kohas põrusingi, asfalttee asemel eelistasin otsemat metsateed, mis aga oli väga aeglane. eelviimases punktis jällegi tsipa eksimist ja kaotust 4 min. sel päeval olin viimane (viies), aga sugugi mitte kõikidel lõikudel (1 kord kolmas ja koguni 2 korda teine).
aeg 1:49:50; TE 5,0; 168; 180; 1406 kcal.


kaart oli kahepoolne, vahepeal pidi ümber keerama.


üldiselt enda võistlemisele annan hindeks 4. kui poleks olnud kummalgi päeval eksimist, oleksin rahule jäänud. mulle väga meeldis ja tundus, et saan hakkama küll. teeksin sellist asja iga nädal. Taaniel kiitis, et "punktivõtmisega vist probleeme pole" ja esimese korra kohta kohe väga hea :D
Randy näpunäiteid:
* S-kujuline trajektoor ei toida. * isegi kui ristmike kaudu saab lühema teega, tuleks eelistada pikki sirgeid lõike, sest keeramistel kiirus väheneb. * punkti läbida nii, et ühelt poolt tuled ja teisele lähed, vältida seismajäämist ja ümberkeeramist.
pildid, Tiit Tilk (ka postituse esimene foto temalt).